Tere!
Vanemad foorumikasutajad ehk mäletavad minu aastate tagust T 28 kajastusi siin ja nüüd paz bussi ehitust, justkui poleks vahepeal midagi vanatehnika vallas toimunudki. Aga toimus küll. Tööde käigust eriti pildimaterjali pole, aga valmistoodang on selline
.[
attachment=56437][
attachment=56438][
attachment=56439][
attachment=56440][
attachment=56441]
Tegemist mtz 52ga, mis sai jumzi kabiini, D 240 mootori ja vanatüübi 80 kapoti.
Ja selline roheline käru 53 kastist
[
attachment=56442]
Üks täpsustav küsimus: Mida kuradit on teha luisuga traktori juures? Suvel laenasin üht John Deeri, haakeriistal kadus üks tapp ära. Keerasin tööriistakasti pahupidi, seal oli polte, võtmeid, kruvikas, mitu vasarat, mõni pulk (muidugi mitte mulle vajalikku 16 mm) ja luisk... isegi nuga polnud.
(07-02-2016, 18:09 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Üks täpsustav küsimus: Mida kuradit on teha luisuga traktori juures? Suvel laenasin üht John Deeri, haakeriistal kadus üks tapp ära. Keerasin tööriistakasti pahupidi, seal oli polte, võtmeid, kruvikas, mitu vasarat, mõni pulk (muidugi mitte mulle vajalikku 16 mm) ja luisk... isegi nuga polnud.
Kui traktori järel on miskine haakeriist.....kus küljes miskit mida vaja teritada siis on luisk just hea asi. Näiteks lattvikati ja heinapressi juures täitsa vajalik asi..... kombaini juures samuti. Luisuga saab veel nuga teritada ka.....
Asi siiski palju proosalisem. seal on ka nuga, millega rulooni ümbert võrk ära lõigata ja vahel on vaja seda teritada
Küsimus vedava esisilla kohta. Paremal poolel olid kiilud kulunud. Uusi paigalades selgus, et korpus on nii kulunud, et uus kiil ei võta kinni enam. Sai silla kulunud paremat korpust laiemaks keeratud. Selle tulemusel liikus korpus nii palju, et sain kiilud sisse ja pidama. (Ülejäänud osa oli veel kulumata.) Kui laiaks või kitsasks on sild tehasest tulles keeratud, kas pigem valida kitsas või lai seade? Kuidas kokkujooks uuesti paika saada, teine pool tuleb ka sama laiuse peale keerata?
Laius pannakse ikka vajaduspõhiselt paika ja tavaliselt on esirattad sama rööpmelaiusega tagaratastega.
Aga näiteks kündmise jaoks panevad mõned rehvide siseküljed ühe joone peale jooksma et paremini vaos sõidaks.
Kokkujooksu mõttes pole vahet kas pooled on eri laiusega.
Ei saa mainimata jätta, et kui asi on katki võiks selle ära parandada.
Näiteks peale keevitada kulunud kohale ja lihvkettaga siledaks lasta.
(13-02-2016, 11:12 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Laius pannakse ikka vajaduspõhiselt paika ja tavaliselt on esirattad sama rööpmelaiusega tagaratastega.
Aga näiteks kündmise jaoks panevad mõned rehvide siseküljed ühe joone peale jooksma et paremini vaos sõidaks.
Kokkujooksu mõttes pole vahet kas pooled on eri laiusega.
...
Kündmisel ei ole hea mõte sisekülgi samale joonele panna, kuna kaob võimalus õgvendada vajaduse tulles. Õigesti seatud ader ei kisu traktorit
Aga kui muidu mees või masin vaol ei püsi, siis sedapidi seatud sillaga on lihtsam tuhnida küll.
Esisilla rööbe sõltub vajadusest, nagu juba öeldi. Kopalistel nii laiali, kui kannatab, vaheltharimise traktoritel määrab vaovahe, muudel töödel on puhtalt valiku küsimus. Kõval pinnal pole vahet, mudamaadluses või väga kitsastes oludes võiks sättida sedapalju laiali, et esirattas jookseks tagarehvi jäljest väljas ja oleks laiem, kui tagatelje ots. Näituseks 13,9 laiuse pitsalõikuri korral võib teljeots vana kabiini puhul ulatuda välja 7 cm. Piisavalt, et telefonipost maha sõita, kui hakata ülbitsema...
Mis aga puudutav kokkujooksu, siis selle keerad paika roolivardast. Siin ei ole mingit raketiteadust. Ning ei ole ühtegi põhjust, miks sillapooled ei võiks olla erineval laiusel. PEaasi, et kasutusoludega klapib, kui see on kuidagi oluline...
Kvernelandi pöördadra raamat soovitas panna siseküljed võrreldes tagumistega 0 kuni +4cm.
(16-02-2016, 18:21 PM)jaakjaak Kirjutas: [ -> ]Kvernelandi pöördadra raamat soovitas panna siseküljed võrreldes tagumistega 0 kuni +4cm.
Usun - nii saab saamatumgi juht vaos käsikaudu sõidetud. Vale see soovitus kindlasti ei ole. Ning 4 cm siseservast on tegelikult juba päris palju
Sain "uue" Belarusi omanikuks.
Kas keegi teab +-50kg täpsuselt palju kaalub väikese kabiiniga mtz 80, ehk siis ise oma silmaga näinud kaalunäitu, igasugu kataloogidest ja teemadest leiab igatsugu numbreid. Tänan.
(29-02-2016, 22:31 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Kas keegi teab +-50kg täpsuselt palju kaalub väikese kabiiniga mtz 80, ehk siis ise oma silmaga näinud kaalunäitu, igasugu kataloogidest ja teemadest leiab igatsugu numbreid. Tänan.
Millises komplektsuses? Kolmnurk, haakeraud ja kiirhaakeseadis ise kaaluvad oma sadakond kilo. Muud pisividinad peale.
Eks see 3100 kilo kanti jääb.
Milleks nii täpselt vaja?
(01-03-2016, 00:25 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (29-02-2016, 22:31 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Kas keegi teab +-50kg täpsuselt palju kaalub väikese kabiiniga mtz 80, ehk siis ise oma silmaga näinud kaalunäitu, igasugu kataloogidest ja teemadest leiab igatsugu numbreid. Tänan.
Millises komplektsuses? Kolmnurk, haakeraud ja kiirhaakeseadis ise kaaluvad oma sadakond kilo. Muud pisividinad peale.
Eks see 3100 kilo kanti jääb.
Milleks nii täpselt vaja?
Täpselt sellepärast et loodan/lootsin et saab kuidagi 3500kg treilaga liiguta, ehk siis be kategooriaga seaduslikult. Krn 2.1 oleks veel taga, 500kg-se tühimassiga treila leiaks, aga ei taha väga üle olla kaaluga. Mitu % võib olla üle kaal enne kui kiusama hakatakse.
(01-03-2016, 10:39 AM)Kult Kirjutas: [ -> ]Täpselt sellepärast et loodan/lootsin et saab kuidagi 3500kg treilaga liiguta, ehk siis be kategooriaga seaduslikult. Krn 2.1 oleks veel taga, 500kg-se tühimassiga treila leiaks, aga ei taha väga üle olla kaaluga. Mitu % võib olla üle kaal enne kui kiusama hakatakse.
Seaduslikult ei saa, kuna 3500 kilose kandevõimega haagised kaaluvad üle 500 kilo ja russ kindlasti üle 3 tonni. Teenelikend on nõukatehnikast veel O2-kõlbulik
Ja jaksab kaaerrenni kerida, kabiinita isendis pole suvel väga kole istuda ka.
Mingit lubatud ületamise protsenti teada ei ole. Olen kolm korda kordnikega ülekaalu teemadel suhelnud ja kõigil kolmel korral nad mainisid mokaotsast ja mitteametlikult, et kuni 10% piirdutakse märkusega ning nõutakse koorma ümberladumist. Sellest ülespoole tuleb hinnakirjajärgne tasu maksta.
Russiline on sedapalju raske ja kõrgel oleva raskuskeskmega asi, et mina seda isegi ei üritaks O2 haagisega liigutada. Pigem võta C1 väikeveok, saad odavamalt ja ohutumalt. Multilftiga, kui on tahtmist ja ressurssi kindla peale minna. On suur vahe, kas ronida tagaveduse russiga libedale platvormile või sõita 10 cm kõrgusesse metallkasti
MTZ50 võiks olla nibin-nabin piiripealne, kui visata käivitusmootor minema ja asendada 4 kW starteriga, mis kolakat akut ei nõua. Kaalusääst pea 100 kilo. Aga niiduki jagu jääb ikka ülekaalu. Samas selle saab rongi vedavale kastikale selga tõsta, kui natuke nuputada
Niikuinii tuleb konkreetne juhtum täpselt ära kaaluda, et oleks vaidlemiseks alust.
(07-02-2016, 15:12 PM)Kelm Kirjutas: [ -> ]Ja selline roheline käru 53 kastist
Kas 1PTS2 raamile on kast tõstetud koos originaalse vaheraamiga? Kast otse ju kärukasti asemel ei istu...
Tsitaat:Pigem võta C1 väikeveok, saad odavamalt ja ohutumalt. Multilftiga, kui on tahtmist ja ressurssi kindla peale minna. On suur vahe, kas ronida tagaveduse russiga libedale platvormile või sõita 10 cm kõrgusesse metallkasti
Siin tuleb hakata jälgima kõrgust kohe. Kui on väiksemate ratastega auto, siis vast probleemi pole, aga 22,5'' ratastega masinal on plate kõrgus mälu järgi 1,5m+. Vaatan JUMZ 6 manuali: kõrgus summutist 2860 ja kabiinist 2660mm. Kokku teeb siis vastavalt 4,36 ja 4,16m ...
Paigaldada lühem korsten ja treilapeal vana õhk rehvidest välja!
(01-03-2016, 14:07 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Tsitaat:Pigem võta C1 väikeveok, saad odavamalt ja ohutumalt. Multilftiga, kui on tahtmist ja ressurssi kindla peale minna. On suur vahe, kas ronida tagaveduse russiga libedale platvormile või sõita 10 cm kõrgusesse metallkasti
Siin tuleb hakata jälgima kõrgust kohe. Kui on väiksemate ratastega auto, siis vast probleemi pole, aga 22,5'' ratastega masinal on plate kõrgus mälu järgi 1,5m+. Vaatan JUMZ 6 manuali: kõrgus summutist 2860 ja kabiinist 2660mm. Kokku teeb siis vastavalt 4,36 ja 4,16m ...
Väikese kabiiniga russist käis jutt. Selle kõrgus on "Mehhaaniku käsiraamatu järgi" 2470 mm, sama kinnitab ka tehase juhend. Kui panna tagasillale madalamad rehvid, saab veel mõne sentimeetri alla.
Akvaarium 15.5-38 rehvidega on jämedalt 2790 mm kõrge. Number on küll MTZ-100 raamatust, kuid need peaks olema identsed 80 akvaariumiga. Remargina on teenelikend vaid 2610 mm kõrge ja kaalub neliveolisena 2610 kg.
Lisame siis vanade kabiinide ja käivitusmootoriga isendite massid ka:
MTZ-50 - 2790 kg;
MTZ-52 - 2992 kg;
MTZ- 80 - 3160 kg;
MYZ - 82 - 3370 kg.
Akvaariumi massi kohta mul andmed hetkel puuduvad. MTZ-100 kaalub 3750 ja nelikveoline -102 3950 kg.
Märkus lubatud kõrguse 4,0 m kohta on iseenesest õige
Iseasi, et enamasti mahub ka kõrgem liiklema, lihtsalt mõnes kohas tuleb enne kontrollida. Või pärast maksta...
Kas keegi teab kedagi, kes on seda mtz100 oma silmaga näinud? Mingi väga haruldane asi tundub olevat.
Kunagi ühte mtz-100 olen eemalt näinud. Mootor lihtsalt võimsam, käigukast oli ka teistsugune- hüdrosiduritega vms, mis polnud kuigi töökindel.