automoto.ee foorumid

Oligi parem varras u 2cm lühem.eks kolhoosis pandi rööbe kõige kitsama peale ja ei pööratud sellele tähelepanu et üks varras teisest lühem. Sättisin mõlemad ühepikkuseks ja mure kadunud.

Nüüd uus mure . Oleks vaja ära vahetada pihustid aga ei tea millised sinna lähevad. Plokk d240 aga ülemine ots d50. Kas d50 ja d240 ühised pihustid või on erinevad?

(14-05-2016, 15:24 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]Nüüd uus mure . Oleks vaja ära vahetada pihustid aga ei tea millised sinna lähevad. Plokk d240 aga ülemine ots d50. Kas d50 ja d240 ühised pihustid või on erinevad?

No siis on vaja ikka lühikseid pihustiotsi kui 50 kaan peal.

Uute pihustitega käib palju paremini kui vanadega. Nüüd lihtsalt üks küsimus targematele. Kuidas on MTZ52 kapoti kinnitused tehtud. Kui teed kapoti lahti siis peab seda miski hoidma, et see ette ei kukuks ja tulesid sisse lööks. Kapoti külgedel on küll mingid 8mm poldid.
Tänan ette nagu tavaliselt.

Kolhoosi "Ühisjõud" MTZ-7 mootori nummer.... Märkmikuleht minu isa sahtlipõhjast.
Rohkem hetkel ei leidnud materjali selle traktori kohta aga pole välistatud,et kunagi ilmub veel midagi välja.
Tundub,et siin on 61 aasta traktorite hinnad....

T.

Puhkus kulgeb egiidi all: "Las mees mässab, pea asi, et ei joo".  Ja nüüd paar pilti. Masin mis siin näha on pärineb aastast 1965.

See arvatavasti 52 mis ümber tehtud metsakaks. Kui kabiin ka peal oli, võiks sellest ka pilti olla. Lõpuks juba tervest masinast pilt

Panen ka ühe nii kauaks.

(14-06-2016, 08:47 AM)52mees Kirjutas: [ -> ]See arvatavasti 52 mis ümber tehtud metsakaks. Kui kabiin ka peal oli, võiks sellest ka pilti olla. Lõpuks juba tervest masinast pilt

Antud masin on kogu oma elu veetnud metsas. Algselt oli kogu vintsi süsteem taga aga hiljem ehitati ümber ja vints läks ette. Vist Paide EPT tootis neid. 
Praeguse "kapitaali" käigus sai pandud uued tiivad ja pisut kobedam kabiin. Rattad jäävad alla panemata seniks kuni leian paslikku tooni kollase värvi.
Täna õhtuks sai masin endale sellise välimuse. 

Sellised tiivad ja kabiin teeb kohe kadedaks. Tiibadel on nõrk koht see, kus on tiiva toed(aukudega raud) ja neid on seal kolm. Kogub sinna aukude kaudu mulda ja sodi ning tiib hakkabki mädanema.
Ise pidin mõlemal pool peaaegu pool tiiba uuesti üles ehitama, kuna võis kabiinist läbi tiibade õue vaadata.
Minuarust rattad ikka sinised olnud.
Aga lõpetuseks: jõudu,et masin valmiks

Kõik masinad mis metsamajandites metsa vedasid pidid olema kollaste ratastega.  Ohutustehnika nägi ette. Muidu võis mõni johmane saemees puu sulle lagipähe lasta aga kollase ratta korral oli lootust, et ta sind märkas. 

Ka see traktor on veetnud suurema osa oma eksistentsist kollaste ratastega ja jätkab ka samas vaimus.

Kui keegi juhtub seda postitust lugema ja teab kust võiks saada vana veneaegset metsamajandi embleemi siis oleks väga tänulik vihje eest. Embleem nägi välja üldiselt järgmine: Põder tõusva päikese taustal kolme  kuuse  kõrval seismas. All metskonna nimi ja üleval kaares metsamajandi nimi. Näiteks, "Valgamaa MM".

Embleem ise selline. Lõika papist trahvaret ja embleeme kui palju.  [attachment=58297]

(14-06-2016, 20:48 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Antud masin on kogu oma elu veetnud metsas. Algselt oli kogu vintsi süsteem taga aga hiljem ehitati ümber ja vints läks ette. Vist Paide EPT tootis neid. 

Kui vints oli algselt taga (ilmselt ka platega), siis mis sinna tööorganiks asemele läks? 

(16-06-2016, 09:20 AM)Jahimees Kirjutas: [ -> ]

(14-06-2016, 20:48 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Antud masin on kogu oma elu veetnud metsas. Algselt oli kogu vintsi süsteem taga aga hiljem ehitati ümber ja vints läks ette. Vist Paide EPT tootis neid. 

Kui vints oli algselt taga (ilmselt ka platega), siis mis sinna tööorganiks asemele läks? 

Vints oli jah taga koos plaadiga. Hiljem pandi uus vintsisüsteem ette. Plaat jäi endiselt taha. Tross jookseb mööda kolme rullikut plaadini. Kui väga hätta jääd saab trossiga ka ettepoole vintsida.
Vana süsteemiga käitati vintsi jõuvõtu võllilt ketiga. Kõnealune vints saab käituse külgmisest väljavõttest  ZIL-ilt pärineva jaotuskasti abiga. Tänu sellele vigurile saab vintsi tööle panna mõlemat pidi.

Mureks see et masin ajab natuke palju sinist. Peale pihustite vahetust läks hullemaks, kuigi käib normaalselt. Pihustid regulliti õige rõhu peale.
Kas see russide viga et ajab sinist või midagi ikka viga?

(16-06-2016, 21:16 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]Mureks see et masin ajab natuke palju sinist. Peale pihustite vahetust läks hullemaks, kuigi käib normaalselt. Pihustid regulliti õige rõhu peale.
Kas see russide viga et ajab sinist või midagi ikka viga?

Ei ole russide viga, samamoodi nagu ei ole nende viga õli korstnasse tagumine, nagu kohati väidetakse, aga see selleks. Vaata veel pihustid üle ja pump koos pihustitega üle teha oleks kõige parem. Aga üldiselt sinine tekib ikkagi katkisest pihusti otsast.
Muidugi võib ka õli põlemise vine olla jne jne.

Eks see on siis pumba viga kuna pihustid täiesti uued. Nüüd millalgi saadangi pumba tegemisse ja eks näeb kas suitseb või mitte.

(16-06-2016, 21:16 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]...
Kas see russide viga et ajab sinist või midagi ikka viga?

Ikka russi tüüpviga: lohakas montaaž ebakvaliteetsete osadega No tegelikult, põhjusi võib olla õige mitmeid.

Kas suits on hapukas-kibe (paneb silmad vett jooksma) või lääge (lihtsalt vastik kärssava õli lehk)? Selle järgi saab hakata viga otsima. Ma eeldan, et suits on hapukas-kibe, tekkides halvasti või valel ajal pihustatud kütuse süttimisest.

Kas pihustiots kinni (mingi praht oli torustikus või lihtsalt halb ots sattunud), pumba tagasilöögiklapiga mingi jama (fekaal vahel, vedru katki, klapp ise puudu). Pole võimatu ka pumba enda rike - sektsiooni tootlikkus paigast või lihtsalt täppispaar ebatihe.

Kas kõik silindrid annavad sama surve? Kas pihustitorude lahtikeeramisega õnnestub suitsev silinder tuvastada? Kas pihusti vahetamisel naabersilindriga liigub suitsemine kaasa või jääb samasse silindrisse?

Kui mõtlesid täppispaari all plunzripaari, siis need on suht hõredad juba. Halba pihusti otsa ei usu, kuna need lasid kena diisli udu, kui sai pihusteid vahetada.
Praegu suurim süüdlane on minu meelest pump, kuna see nii ebatihe.

(18-06-2016, 08:13 AM)52mees Kirjutas: [ -> ]Kui mõtlesid täppispaari all plunzripaari, siis need on suht hõredad juba. Halba pihusti otsa ei usu, kuna need lasid kena diisli udu, kui sai pihusteid vahetada.
Praegu suurim süüdlane on minu meelest pump, kuna see nii ebatihe.

Palju pihustite tootlikkus seatud rõhul erines? Silma järgi näeb alles seda, kui asi on väga paha...