automoto.ee foorumid

Täisversioon: Abi puulõhkujaga
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34
(25-06-2014, 13:37 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]
(25-06-2014, 11:19 AM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Pakkude punnimisest: pealetõstja on hea aga kuidas saab pakk pealetõstja "haardeulatusse"? 60+ tüve tükeldad koha peal ära ja edasi? Hea kui kuidagimoodi veeretada jaksab.
Lahendus? Kui on metsatõstuk, millega pakke raamile tõsta aga siis pole ka tõsteraami vaja (mina teen nii). Kui ei ole, siis peab lõhkuja olema suht lihtsalt liigutatav või suisa iseliikuv oma käiguga (minu teine, "normaalmõõdus" puude lõhkuja on iseliikuv)
Küsimus on vist rohkem herr uurmaakrile, aga piuksatan ise ka oma mõttepoja siia vahele. Sain enda massinavärgi juba niikaugele, et lõhkus mõned pakud. Selgus aga, et puuduva birkaga Brežnevi aegsel mootoril tundub pöördeid liiga palju olevat. Puusalt kõmmutaks et 2800 või 3000. Mediteerin praegu vahevõlli ja 1:2 ülekandega rihmarataste üle. Mootorike pealekauba nõrgavõitu, korralik jalakapakk tõmbas hinge kinni. Aeglustava ülekandega saab ehk mõlemad kärbsed ühe hoobiga ära lüüa.
Mõte liigub seda rada pidi, et rihmaseibi olemasolul saaks välitingimustes kasutada jõuallikana ka motoblokki. Sellel ju üks rihmaseib vaba. Niikuinii tuleb motoblokk koos käruga varsti maale kaasa võtta, et kohapeal riita laotud pakud tee äärde vedada. Igasugune väljaveotehnika nimelt puudub...Rolleyes Lõhkujale pakkus sõber veeretamiseks esiveolise auto tagasilda. See lõhkuja-raip on vidinate külgepookimise järel nii raskeks juba muutunud, et tõstsin jaanilaupäeval sellega oma selja ära. Siiamaani liigun ringi nagu sõjainvaliid. Rattad on lõhkujale juba hädavajalikud.
Kogu minu segase jutu mõte oleks siis, et lõhkuja võiks olla mingi iseliikuva jõuvankri järel veetav ja vajadusel lisaks elektrimootorile ka sisepõleka pealt käitatav. Saaks metsas need selgarebestavad pakud ntx neljaks teha. Kodus võib juba elektri väega kasvõi hambaorkideks ajada.
Kes need siin kõik kaebasid, et muruka mootor üle ja panna pole kuhugi? Pisema lõhkuja jaoks peaks nelja-hepasest mootorist jätkuma. Kui mitte muidu, siis piisava ülekande korral ikka.

Nonäed, omal jõul liikumise vajadus on korralikul puulõhkujal igati vajalik omadus. Seega, mida asjalikum lõhkuja seda kiiremini eemaldub toorikute virn ja peagi saabub tantsu aeg: kaks sammu sinnapoole kaks sammu tagasi.

Ja kui kalduda portatiivse metsaveotehnika teemasse, siis heameel on esitleda minu kahepealise lohe (kaks mootorit) tagumist otsa: veotrummel mahutab 100 meetrit 8 mm trossi, trummel on vabastatav. 6,5 hp Honda, ca 1,5 tonni tõmmet. Töötab ka seal, kuhu mingi muu tehnikaga juurde ei pääse.
(25-06-2014, 13:56 PM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Nonäed, omal jõul liikumise vajadus on korralikul puulõhkujal igati vajalik omadus.
Kas ta just omal jõul liikuma peab, see on iseküsimus. Aga kui sisepõlekas ja hüdropump juba peal, oleks mõeldav kasutada sõiduauto tagasilda ja hüdromootorit selle otsas, et muuta apastraat iseliikuvaks. Aisaga juhtimine nagu raudhobusel ja tuld!
Ise ma lõhkujat nii karmiks ei aja, pole vajadust. Pole vajadust ka sellise vintsi järele. Kellel aga pehme metsaalune, siis igati väärt aparaat!
(25-06-2014, 15:31 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]
(25-06-2014, 13:56 PM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Nonäed, omal jõul liikumise vajadus on korralikul puulõhkujal igati vajalik omadus.
Kas ta just omal jõul liikuma peab, see on iseküsimus. Aga kui sisepõlekas ja hüdropump juba peal, oleks mõeldav kasutada sõiduauto tagasilda ja hüdromootorit selle otsas, et muuta apastraat iseliikuvaks. Aisaga juhtimine nagu raudhobusel ja tuld!
Ise ma lõhkujat nii karmiks ei aja, pole vajadust. Pole vajadust ka sellise vintsi järele. Kellel aga pehme metsaalune, siis igati väärt aparaat!
Omalgi liikus mõte, et kui juba 1jagaja üle on, ja halumasinale tahaks alla rattaid, siis kuskilt zigulii sild ja üks hüdromootor vaadata, bensiinimootori pealt hüdrosurve olemas igal ajal ja igas asendis Big Grin
Jube mugav oleks edasi liikuda jupikaupa kui vaja, samas siis vaja vahesidurit, et vedades mootor järelt ära ühendada.
aeglaselt küll aga siiki liiguvad ka sellised apastraadid omal jõul ja hüdro pealt - edasi, tagasi ja pööravad kah.

ehk ideeks kui selliseks see info

https://www.google.ee/search?q=dino+180&...h&imgdii=_
kuna mu saejutud keik siin teemas koos siis jätkan samas kohas, kuigi oleks vast võind naljarubriiki ka panna.
igatahes oli saag pikalt komandeeringutes. paari nädali eest sai lõpuks soo nii tahedaks, et talve lõpus tehtud puud sai välja vedada. eila tarisin siis sae kah kodo tagasi ja asusin kohemaid puid tegema.
igatahes oli mingi kepp. saagis küll, peab ütlema, et täitsa hästi. kuigi takkajärgi mõeldes kippus teine puid kergitama-keerutama. a noh käega kinni hoides lõikas kenasti. kole jama oli ainult see, et puru tuli keik vasta silmi. tsüklonisse ei taht sugugi minna. lammutasin sae laiali, kopsik seest ilus puhas. vooliku harjasin läbi, no ei ole mingit takistust. tsüklon ka suisa läikis seest. tünn kenasti tühi. aga vot mitte ei läind puru sinna. laotasin vooliku sirgelt maha, ikka ei taht puru sinna minna. võtsin ülse ää, tulemus sama.
mõistust ju niigi vähe ja see viimanegi oli üsna otsas. no põrgu siis, saen drusbaga krt, kui muud moodi ei saa.
proovisin neid mõnd saetud pakku lõhkuda ka. uuristasin keik pakud auke täis a vot lõhki ükski ei läind. krdi-krt, ükski lepp põle enne vasta hakand. no eks kruvi ots oli nüri ka. täna siis alustasin päeva sellega, et võtsin viili hambu ja teritasin lõhkujat hoolega, kohe tükk aega. silma järgi sai hea või noh vähemalt oluliselt parem kui enne.
egas midagi juhe seina ja uuesti proovima. saagimist katsetasin ka, tulemus ikke sama. saeb hästi aga puru tuleb silmile ja see pagana kruvi keeldus endiselt puid lõhki tegemast.
mõtsi juba märatsema hakata või siis hoopis napsu ligi võtta ja siis korraga süttis väike lambike.
no muidugi käis sisteem tagurpidi. keegi laenutajatest oli pidanud targemaks sae külges faasid ringi tõsta mitte oma juhtmeis.
tõepoolest loll on loll olla, aga teisipidi parem hilja kui mitte keegi või kuda see rahvatarkus kõlaski.
eks silmanägemine on muidugi vanainimesel juba tönts ka, a ega üldiselt vaadates aru ei saa mispidi asi pöörleb kui vingaal juba sees on.
igatahes ma nüüd natukse veel äbenen vaikselt ja siis läen vahetan faasid ää ja vast saab edasi normaalselt töötada. teie aga nüid keik rõemsaste irvitage mõnuga mu taipamatuse üle. ja et loos mingi moraal ka oleks, siis tasuks vast kõigil meeles pidada, et mingi probleemi puhul võiks hakatuseks ikka kõikse lihtsamad asjad üle vaadata, mitte kukkuda kohe urruaugu kaudu mandleid opereerima.
krt, piinlik on küll.
(20-08-2014, 11:41 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]teie aga nüid keik rõemsaste irvitage mõnuga mu taipamatuse üle. ja et loos mingi moraal ka oleks, siis tasuks vast kõigil meeles pidada, et mingi probleemi puhul võiks hakatuseks ikka kõikse lihtsamad asjad üle vaadata, mitte kukkuda kohe urruaugu kaudu mandleid opereerima.
krt, piinlik on küll.
Sekundeerin herr Diislile. Maale puid tegema minnes ei tahtnud kettsaag ühekorra kuidagi puud võtta. Ladusin matte, sest olin kodus just keti ära teritanud. Üsna kiiresti selgus, et olin meeltesegaduses keti tagurpidi peale pannud.
Kunagine töökaaslane armastas sellistel puhkudel ikka öelda: "Otsi viga sealt, kuhu sa ta ise tegid!"
Talv tulemas ja isetegijatele jälle üks idee:

http://www.youtube.com/watch?v=vV9xrhAXR4I
Selliseid pakke lõhuks ka kirvega rõõmuga.

Pigem midagi sellist kaemiseks ja mõtlemiseks: http://www.youtube.com/watch?v=FF9yDUAsD9w
(03-10-2014, 10:23 AM)juss Kirjutas: [ -> ]Selliseid pakke lõhuks ka kirvega rõõmuga.

Pigem midagi sellist kaemiseks ja mõtlemiseks: http://www.youtube.com/watch?v=FF9yDUAsD9w

Roppkallis aga omas segmendis tegelikult väga andekas.

http://www.ebay.de/sch/i.html?_from=R40&...r&_sacat=0

Eder Spaltgerät EHG 80


Abiks veel vastukaaluga trossi otsa riputamine ja üllatus-üllatus  ei peagi hiigelsuurtele hiigelsuurt raami ja masinat ehitama.

Krt, kes punti tuleb?
Või on Eestis olemas kellelgil?
Mul just üks virn über-oversize tammesid lahendust ootamas...
Tamm kütteks? Huvitav...
Lauaks/planguks ei taha teha? Mingigi osa? Ma saaks ehk saekaatriga aidata. Sellisega, mis kohvrisse mahub.
Või on kõik juba pakkudeks nüsitud?
(03-10-2014, 11:12 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Tamm kütteks? Huvitav...
Lauaks/planguks ei taha teha? Mingigi osa? Ma saaks ehk saekaatriga aidata. Sellisega, mis kohvrisse mahub.
Või on kõik juba pakkudeks nüsitud?

Siinsamas teemas lk 10 selline pilt ja jutt, pole sealt enam midagi sorteerida.

http://forum.automoto.ee/attachment.php?thumbnail=48797
Tsitaat:Mul just üks virn über-oversize tammesid lahendust ootamas...

Milleks asi nii keeruliseks ajada? Tee mootorsae kett teravaks ja lase pikuti sooned sisse ja lõpus aita kirvega kaasa. Soone sügavuse vajadus selgub töö käigus. Pealeselle on tamm üsna mõnus puu lõhkuda, lepaga samaväärne. Teeb kõva paugu kui lõhki läheb, aga oma kõvaduse tõttu on hõlpus lõhkuda. Kasega näiteks ei anna võrreldagi, kask on pehmem ja sitkem. Amortiseerib kirve löögijõu ning kui oksa või keerdu sees on, siis püsib visalt koos ...
(03-10-2014, 12:38 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]
Tsitaat:Mul just üks virn über-oversize tammesid lahendust ootamas...

Milleks asi nii keeruliseks ajada? Tee mootorsae kett teravaks ja lase pikuti sooned sisse ja lõpus aita kirvega kaasa. Soone sügavuse vajadus selgub töö käigus. Pealeselle on tamm üsna mõnus puu lõhkuda, lepaga samaväärne. Teeb kõva paugu kui lõhki läheb, aga oma kõvaduse tõttu on hõlpus lõhkuda. Kasega näiteks ei anna võrreldagi, kask on pehmem ja sitkem. Amortiseerib kirve löögijõu ning kui oksa või keerdu sees on, siis püsib visalt koos ...

Ohhh, vaata toda pilti 2x, seal alla 60 cm pakke ei ole.
Kirvega ?  irw, peab ikka siis kirves olema...
Kaks pakku võid ju saega ära nikerdada...saest hakkab kahju
Kui paar aastat tagasi selle "hüdrokirve" leidsin, siis käis ka idee peast läbi, et osta ja teenust pakkuda(toll ajal polnud ebays müügin neid)
Aga kuna endal pole nii suuuuri puid (jaksan pakud tavalõhkujaga ära lõhkuda) siis jäi asi sinna paika.
Kui hobi korras sellise asjaga teenust pakkuda ja saad veel omad suured ka ära lõhkuda... miks mitte.
Tsitaat:Ohhh, vaata toda pilti 2x, seal alla 60 cm pakke ei ole.

Kirvega ?  irw, peab ikka siis kirves olema...

Pole hullu, need seal enamikus suht mädad notid kah. Ma ca poolemeetrisi tooreid lõhkund küll. Nagu ütlesin, läksid paremini lõhki kui samasugused kasenotid. Mis kirves ikka niiväga: meeter+ vars, 3kg massi ... Pealseselle ega need pildil  näidatud tüved tuleb suht seibiks lasta enivei, sest muidu neid liigutada/tõsta ei jõua. Ühesõnaga sebimist on, aga ei maksa heituda, saab käsitsi ilusti jagu, enamusele pakkudest pole saagi vaja.

Ma usun rohkem, et eestlasele sõna "tamm" iseenesest on suht heidutav. Tegelik elu toob üllatusi Smile Inglismaal käisin, siis seal pool metsast ainult tammed olidki, keegi neid nii väga pühaks ei pidanud. Rahulikult kasvas vähemalt 4-500 aastat vana puu keset välja. Meil oleks selline puu suur kultuskoht.


[attachment=50376]
(03-10-2014, 15:38 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]
Tsitaat:Inglismaal käisin, siis seal pool metsast ainult tammed olidki, keegi neid nii väga pühaks ei pidanud. Rahulikult kasvas vähemalt 4-500 aastat vana puu keset välja. Meil oleks selline puu suur kultuskoht.
Eks olnud Eestiski kunagi tammesid oluliselt rohkem, lausa tammikud olid olemas. Hea naaber ida poolt, Pets nimeks, suvatses sohu omanimelist linna ehitama hakata. Esimeste majade aluseks said tammepuudest parved. Arvake ära, kust ta materjali sai?
(03-10-2014, 18:38 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Eks olnud Eestiski kunagi tammesid oluliselt rohkem, lausa tammikud olid olemas. Hea naaber ida poolt, Pets nimeks, suvatses sohu omanimelist linna ehitama hakata. Esimeste majade aluseks said tammepuudest parved. Arvake ära, kust ta materjali sai?

 Pole need tammikud meil tänapäevalgi haruldused. Mullu kevadel tegin ise tammevõsas harvendust.
Natuke sõltub asukohast. Lääne-Eestis on tamm tegelikult täitsa levinud puu. Kagu-Eesti kuplitel enam mitte nii väga.
Aga haruldus ka pole.
Haapsalust  Tallinna poole ca paar kilomeetrit ka ilus tammik tee ääres.
Niisiis, kumba on kergem tõsta, kas töödeldavat materjali või tööriista?
Kui pakud on lihtsaks tõstmiseks ülekaalus siis tuleb kasutada tõstetavat tööorganit.

https://www.youtube.com/watch?v=jnAU1E_TZFw

Kas meie maal on sellist nähtud? On kellelgil kogemusi?
Ise tehtud just masti otsas töötavat koonust?
punaseks ja haamrit oleks vist kõige lihtsam lahendus.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34