automoto.ee foorumid

Täisversioon: Gaz MM-V 1942
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Tartu Autoremondis kuumutati neete keevitusvooluga punaseks ,asetati paika ja teine mees pitskruvi taolise suruõhuhaamriga neetis.Mina olin kõrvalruumis demonteerimas autosid,8 oli päevanorm.Aeg oli .75 talv.
(09-12-2017, 15:38 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]No mis kuradi teras see enam on mis ahjus pehmeks on läinud. Täitsa raud,ei muud midagi.
T.

Kõnekeeli võib vabalt kõiki teraseid ja viimast meenutavaid sulameid rauaks kutsuda. Samamoodi ju räägitakse, et on kullast ehted ja hõbedast noad-kahvlid. Mõnikord pannakse küll ka proov juurde, aga mis seal need teised metallid sulamis on ei huvita eriti kedagi. Eriti ere näide on siinses foorumis vahepeal kirgi kütnud "alumiiniumi valamine". Jutu järgi ju nagu pandaks plekkpurgid, vanad automootori detailid, allasadanud saksa hävituslennuki detailid ja supipotid-noad kahvlid ühte patta keema ja pärast valatakse alumiiniumi Big Grin. Kui pandaks sulam viimasele sõnale lõppu oleks kõik täitsa ok ja inglise keelses keskkonnas seda üldjuhul ka tehakse. Samas maapeale tagasi tulles siinses maalähedases foorumis on kõik alumiiniumi sulamid ühtemoodi "alumiiniumid" ja kõik saavad jutust aru.

Samamoodi väitest, et "Terasest saab ahjus raud", saab ka kõnekeeli täitsa aru.
Aga samas siin oleksin mina juba siiski veidi ettevaatlikum. Seda väiet lugedes võib ka tekkida mulje, et tules olles millegipärast rauasulami süsiniku sisaldus väheneb ning terasest saab raud. Samas reaalsuses siiski jääb vahe 99% ainult karastamisesse ja sellest tulenevasse sulami "pehmusesse" ning seda peaks ka oma jutule lisama. Muidu pärast kui keegi kuskil oma tarkusi lahelt jagama peaks ning hiljem info tagapõhja uurides selguks, et tegu automoto foorumiga siis see just parim variant ju pole.

Aga Gaz-MM ehitus on super kiiduväärt. Mõni aasta tagasi pildistasin ka ise Pärnus ühte vist GAZ-AA-d, lisan selle pildid siia:

[Pilt: 25129143dcc16a_m.jpg]

Siit näeb pilti originaalsuuruses: Link
(09-12-2017, 20:24 PM)mossepower Kirjutas: [ -> ]Samamoodi väitest, et "Terasest saab ahjus raud", saab ka kõnekeeli täitsa aru.
Aga samas siin oleksin mina juba siiski veidi ettevaatlikum. Seda väiet lugedes võib ka tekkida mulje, et tules olles millegipärast rauasulami süsiniku sisaldus väheneb ning terasest saab raud. Samas reaalsuses siiski jääb vahe 99% ainult karastamisesse ja sellest tulenevasse sulami "pehmusesse" ning seda peaks ka oma jutule lisama. Muidu pärast kui keegi kuskil oma tarkusi lahelt jagama peaks ning hiljem info tagapõhja uurides selguks, et tegu automoto foorumiga siis see just parim variant ju pole.

No mina näiteks oma hariduse ja kogemuse põhjal ei mõista isegi öelda mis tugevusega ja karastusega on see raud mis ahjust läbi käinud on ja mida seal küpsetatud on. Ma arvan,et kas siin keegi üldse nii tark ongi. Ei ole ju teada mis materjaliga tihtilugu tegu,kustkohast saadud jne...  Mina siin mingit teadust ei julge küll ajada,sest minul selline väljaõpe puudub. Mul siin igatsugu materjali,ühelegi pole peale kirjutatud marki ja mis sellest peale kuumutamist välja kukub. Igaljuhul kõvemaks see ei lähe,ikka pehmemaks. Karastamine teine teema.

Ja mis puutub siit foorumist tarkuste kogumisse siis sellekohapealt olge ikka maru ettevaatlikud. Siit tuleb ikka vahest puhast huumorit. Hoia aga kõhust kinni kui loed....Big Grin
Aga teemaalgatajale niipalju,et vaata aga privaatsõnumit. Smile

T.
(05-12-2017, 01:18 AM)ervg Kirjutas: [ -> ]võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.

Tegelikult saab melassiga veel paremini.
haiseb hirmsalt aga tulemus nagu meerikamaa happevannis (tegelikult tekibki hape melassi käärimisel)
Vastava basseini saab teha laudadest ja vanast rekka tentist.
Lased rahulikult 1ndal+ käärida... siis pesed survekaga puhtaks (ilusti jälgitav protsess)
1:7 vahekord veega
Melassi saab kasvõi tonnikaupa osta.

Elektrolüüs on paras keberniit tegelikult kui ntx tervet autoust vms tahad korraga teha (on lüüsitud ikka igasugu asju ja kogemust on nagu ka... -mida tähendab suuremahulise asja lüüsimine)
Kõik alu/ duur-alu/silumiin tükid enne detaili küljest ära... need muutuvad mälestuseks nii lüüsides kui melassi sees....
(09-12-2017, 21:33 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas: [ -> ]
(05-12-2017, 01:18 AM)ervg Kirjutas: [ -> ]võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.

Tegelikult saab melassiga veel paremini.
haiseb hirmsalt aga tulemus nagu meerikamaa happevannis (tegelikult tekibki hape melassi käärimisel)
Vastava basseini saab teha laudadest ja vanast rekka tentist.
Lased rahulikult 1ndal+ käärida... siis pesed survekaga puhtaks (ilusti jälgitav protsess)
1:7 vahekord veega
Melassi saab kasvõi tonnikaupa osta.

Elektrolüüs on paras keberniit tegelikult kui ntx tervet autoust vms tahad korraga teha (on lüüsitud ikka igasugu asju ja kogemust on nagu ka... -mida tähendab suuremahulise asja lüüsimine)
Kõik alu/ duur-alu/silumiin tükid enne detaili küljest ära... need muutuvad mälestuseks nii lüüsides kui melassi sees....

Kui praaga roostes tünni käima panin siis märkasin kah seda et tünn muutus isegi lühema
ajaga puhtaks kui nädal..
Ühte peab meeles pidama et rasvased ja muu määrdega ei tohi asjad koos olla,sellisel juhul
praaga käima ei lähe ..
Aga muidu kasulik variant jupid puhtaks ja endal sarv soojaks Big Grin
(09-12-2017, 21:33 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas: [ -> ]
(05-12-2017, 01:18 AM)ervg Kirjutas: [ -> ]võibolla rumal küsimus, aga miks mitte kasutada roosteeemalduseks elektrolüüsi? detailide deformeerumisoht kahaneks vast tunduvalt.

...
Elektrolüüs on paras keberniit tegelikult kui ntx tervet autoust vms tahad korraga teha (on lüüsitud ikka igasugu asju ja kogemust on nagu ka... -mida tähendab suuremahulise asja lüüsimine)...

eks ta ole jah, suuri asju jupikaupa tehes ei saa ühtlane (meil ka väiksevõitu vann, nii 2x0,8x0,8 m). Aga teistpidi pärast lüüsi lased niikuinii veel paar korda ortofosforhapet peale kuni siniseks läheb.
(09-12-2017, 23:00 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Aga teistpidi pärast lüüsi lased niikuinii veel paar korda ortofosforhapet peale kuni siniseks läheb.

Melassi käärimisel tekkibki (orto)fosforhape... mis siis metalli puhtaks sööb....
Siniseks ei lähe metall ortofosvorhappe pärast(siis jääb hallikas) vaid sellesse lisatud ainete pärast ja õhuhapniku koosmõjul (tanniin etc.- kui kasutad antirusti)

"präska" sööb igaltpoolt ühtlaselt... -lüüs nukataha ei küündi Wink
ja präska sisse võid "miljon juppi" ka korraga panna... lõppkokuvõttes on igati otstarbekam ja ei vaja koguaeg jälgimist-et juhtmed ära ei sula, kui vinge ampriga lased, ning PLUSSI/ANOODi puhastamist

praska jaoks peab lihtsalt natukese soojem ruum olema(suvel käib õues ka)
Suvel sai ülekasvanud rabarber seguvanni lõigutud, veits vett ja roostekäkid sinna paariks nädalaks "kuppuma". Väljavõtmisel peab märjalt survepesuriga kohe üle laskma, muidu kuivab see must ja haisev kiht uuesti peale  kinni. Detektoristid soovitavad oblikhapet. Viljandis saada bussijaama Maarahva poes kuni poolekilostes potsikutes.
(10-12-2017, 01:39 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Suvel sai ülekasvanud rabarber seguvanni lõigutud, veits vett ja roostekäkid sinna paariks nädalaks "kuppuma". Väljavõtmisel peab märjalt survepesuriga kohe üle laskma, muidu kuivab see must ja haisev kiht uuesti peale  kinni. Detektoristid soovitavad oblikhapet. Viljandis saada bussijaama Maarahva poes kuni poolekilostes potsikutes.

Oblikhape on kallis ja sigamürgine/maksa kahjustav läbi naha organismi sisenedes , -just see pulbrist tuletatav mida mesindustarvetes müüakse(seda kasutatakse ainult selleks, et rooste alt värv kätte saada, kui on veel säilinud)
Mitte mingil juhul sellega uunikumi ei tasu solgutada
Ja kui näiteks tonn oblikalahust oleks vaja teha... -siis palju õnne Big Grin

Btw. rabarperites on vähesel määral oblikhapet ja see sul seal puhastaski... melassi teema on ikka kordades asisem ortofosvor happe tekkimisega.

Pulbrilise oblika lahusega on veel see teema, et rauda saad ikka nühkida nagu pappa carlo kui valesti teed... jääb selline kollane jääkprodukt metalli pinnale
Põhimõtteliselt on võimalik ka ortofosvorhapet eraldi osta, kuna tal on suur erikaal siis 86% siirup kaalub 4,5kg/per3liitrit (müüakse kaalupõhiselt... maksab ilusti ja üle kolmeliitrise poti ei anta eraisikule... -äkki hakkad korgijooki keetma)
(10-12-2017, 02:13 AM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt on võimalik ka ortofosvorhapet eraldi osta,.. maksab ilusti ja üle kolmeliitrise poti ei anta eraisikule... 

meie oleme ostnud kontsentreeritud ortofosforhapet ikka kohalesaatmisega (las kuller paneb kemikaalide metallkappi riiulisse Big Grin) ja taaraks on 25 liitrised kankud, korraga mingi 2-4 kankut, jagub üle aasta lödistada.
(09-12-2017, 23:23 PM)Feeliks_Jalgraud Kirjutas: [ -> ]
(09-12-2017, 23:00 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Aga teistpidi pärast lüüsi lased niikuinii veel paar korda ortofosforhapet peale kuni siniseks läheb.
Siniseks ei lähe metall ortofosvorhappe pärast(siis jääb hallikas) vaid sellesse lisatud ainete pärast ja õhuhapniku koosmõjul (tanniin etc.- kui kasutad antirusti) ...
meil kasutusel ikka puhas keemiakaubandusest soetet ortofosforhape ja kui jõuad protsessi võiduka lõpuni siis läheb sinakasmustaks, kui ikka veel kusagil on mingi roosteuss sees, siis on hallika tooniga. St et tuleb harjaga kiht maha lükata ja uuesti hapet või ka lihtsalt niiskust anda - suvel on hea ööseks õue jätta, hommikune kaste mõjub happele ergastavalt. Mõnda asja saab ikka nädalaid kastetud ja nühitud ... Toon on tegelikult masina "rauast" eri juppidel erinev, vististi sõltub metalli koostisest.

Suurte asjade a la Joss puhul on ikka kõigepealt liivaprits ja siis happega pihustamine. Väikeste asjade puhul lüüs + hape ja eriti väikeste puhul, no alla poole meetrised jubinad, lõpetame ultrahelivannis - seal on puhtas lahuses ilusasti näha, kuis läikivast Wink metalljubinast roostesodi eraldub Big Grin
Täna loodan leida tunni või kaks MMi jaoks. Midagi suurt ei hakka ette võtma. Prooviks pasunast mingi hääle kätte saada. Raamat kirjutab pasunast nii...

[Pilt: 20171210_112113.jpg]

Seda skeemi uskudes on pasun valesti kokku pandud kellegi poolt.
(04-12-2017, 23:48 PM)Taaviw126 Kirjutas: [ -> ]Mähis toimis ja kui vool taha panna siis membraan liigutas ennast. Kondekas vist läbi.

Kondekat seal pole, on mähis ja sellega järjestikku olev takisti, mida membraani liikumisel lühistatakse.
Põhitähelepanu lühistavatele kontaktidele ja vabale mehaanilisele liikumisele, seejärel reguleerelemendile.
Panen hiljem pildid ka sellest kuidas ta kokku oli pandud. Seal on midagi sassi aetud või on teise ehitusega kui raamatus. Normaalasendis on kontaktid lahti ja üks kontakt pole mitte kuhugile ühendatud. Peab natu nuputama. Ekslikult pidasin jah seda takistit mingiks ürgseks kondekaks. Takisti igatahes toimib...
(10-12-2017, 15:41 PM)Taaviw126 Kirjutas: [ -> ]Normaalasendis on kontaktid lahti ja üks kontakt pole mitte kuhugile ühendatud.

Kontakt peab lahti minema siis, kui membraan liigub mähise poole. Võibolla on seal midagi aja jooksul deformeerunud või on eelmine remondimees ...
Mis lühistama? Kontakt peab olema pidevalt ühendatud. Kui vooluring tekib (tavaliselt signaalinupuga antakse massi), siis tõmbab elektromagnet ankrut. Ankur lahutab kontakti ja vooluring katkeb. Nagu katkeb, ühendub jälle kontakt ja kõik algab uuesti. Kuna ankru külge on ühendatud ka membraan, siis tekib sellest vibratsioonist tohutu mõla, mille peale jalakäija ehmatab ennast segaseks ja kaob teelt nagu tulejutt. Tihti võimendatakse mõla teokarbi või pasuna taolise moodustisega.
Vaja on reguleerida kontakt just nii, et see vibratsioon tekiks (ühendus - katkestus-ühendus). Nii lihtne see jalakäija ehmatamine ongi.
Sain pasuna tööle. Oligi valesti kokku pandud. Peab ütlema et päris hirmsat häält teeb küllSmile 6volti polnud kuskilt võtta niiet proovisin 12 voldiga. Peab ta veel korralikult ära remontima ja siis ehk panen video ka mõni päev. Täna ajas üks metsas vedelev AA pea sassi ja ei suuda muule keskenduda täna enam. Aga enne ei hõiska kui raibe kodus on. Siis saab pilte ka.
Mis värvi need masinad originaalis olid? 


Mustad või rohelised?
(10-12-2017, 18:14 PM)AsTroSS Kirjutas: [ -> ]Mis värvi need masinad originaalis olid? 


Mustad või rohelised?

Millegipärast kutsuti neid "mustad rongad" või "mustad varesed". See muidugi ei pea tähendama nende värvi. Võiolla oli tegu selles, et liikusid öösel ja viisid inimesi teadmatusse...