automoto.ee foorumid

Täisversioon: Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(04-02-2019, 10:40 AM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Sorri aga mis tekst see on?   Kopipaste mõnest udupeenest EU eelnõust?     Peen iroonia?

Kogu see teema on üks peen iroonia.
(04-02-2019, 09:44 AM)uko Kirjutas: [ -> ]Jällegi panen puid;nimelt kui sul ongi oma maa ja mets ostetud ja justkui oled omanik .Aga kui tarvis võetakse see riigi poolt ära nagu naksti,ja mitte sittagi ei saa teha.osad lihtsalt on võrdsemad kui teised.Mittemidagi halba!Edu metsa sportlastele!

Äkki kukub hoopis meteoriit pähe? Või hammustab paha puuk ja oled jaanipäevaks kapsas valmis. Ja $ittagi teha ei saa.

Riigi poolt ära võtmine ei käi, nagu naks, vaid oli seni aastatepikkune protsess. Kuidas reaalne sundvõõrandamine uue seaduse alusel käima hakkab, näitab lähitulevik.

Vähem wingumist ja rohkem tegusid. Cool

Mulle väga meeldis ühe vana inglase lause (ta oli oma talu kuueteistkümnes põlv): maad ei saa omada, sa oled selle eest võtnud vastutuse.
(04-02-2019, 10:40 AM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Sorri aga mis tekst see on?   Kopipaste mõnest udupeenest EU eelnõust?     Peen iroonia?
...
Ma oleks säärast jama nagu mingi roheliste esindaja suust kuulnud mõni aasta tagasi... Kuidagi masendavalt tuttav tuleb ette.
Viimases maalehes ka keegi roheline avaldab arwamust metsa teemal. Sad
Oot, ärge nüüd saarlase postitusi nii tõsiselt võtke. Eks see oli sarnane üllitis minu poolt, kut paljud teosed siin metsateemas. 
Iga puu pärast hala lahti. Tehke oma puud rahulikult ja trambitud puude jagu istutage kusagile vajalikku kohta juurde. Nii on keik okei.
Viplala vast mõistis.
Edimise korra lugeda oli pentsik lugu küll aga siis tulnd meelde kuskohast kirjutaja pärit… sihuke, natuke "kena" mees.. Big Grin    saare uumor...
Veel üks pisike giljotiin mis oleks paras erametsa.

See giljotiin on peene puu mahavõtmiseks täiesti toimiv asi.
Halb on ainult et kui seda niimoodi järkamiseks kasutada tulevad kõik puud eripikkusega.
Neid on aga väga ebamugav edasi käsitseda ja eriti ümber laadida sest igal puul on raskuskese eri kohas ja teiseks tekib palju jagunematuid juppe kui küttepuuks teha.
Mõistlikum on 4-5 puud läbi hammustada, panna maha ühte hunnikusse otsad tasa ja pärast saega järgata ja ladvad laasida.
Kõige raskema töö ehk langetamise ja kokkutassimise teeb siis masin ära ja väljavedu läheb kiirelt.
(04-02-2019, 19:48 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Halb on ainult et kui seda niimoodi järkamiseks kasutada tulevad kõik puud eripikkusega.

Ma olen mõtisklenud selle probleemi peale. Mulle tundub, et seal oleks kahte lahendust võimalik proovida. Tegemist on ideega, mitte valmis lahendusega, seega võtkegi seda nii.

Esimene oleks see, kui mingite digianduritega mõõta tõstukiliigendite nurka ja traktori nurka merepinna suhtes. Seejärel saaks arvutada välja giljotiini tera kõrguse maapinnast. Üsna lihtne teema näiteks läbi arduino laskmiseks. 

Teise lahendusena ma pakuks välja tavalise laseriga kaugusmõõtja. Sel juhul tuleks laser eraldada mõõtja küljest ja viia kuhugile giljotiini või masti külge ning ekraan kabiini. Taoline süsteem nõuaks korra giljotiiniga vastu maad prantsatamist, et kokku suruda seal olev rohi või lumi.

Mõlemal süsteemil on omad miinused ja plussid ning kumbki ei oleks täiesti täpne, kuid ma usun, et puude pikkus, mõlemal juhul, rahuldaks erametsa omaniku vajadusi piisavalt. Kui tõesti oleks vaja väga täpset pikkust, saab seda saega teha, kuid kütte jaoks peaks täpsus piisav olema.
Pigem paneks jooksuratta mis puu peal jookseb nagu harvesteri peal on.
Maast võtad kinni, paned loenduri nulli ja sõidad puudpidi 3 meetrit üles ning naksad läbi.
Kahte juppi ei ulatu nagunii võtma.
Harvesteripeal jookseb puud mööda ketiratas kuid siin võiks pigem miski õhukummiga ratas olla mis liigendiga liigub ja vedru vastu puud surub.
Jah, sul täitsa õigus. Mina teeks ratta metallist, vedru surve ja nagadega. Metall ei lähe katki ja suudab igasugu jõudu vastu võtta. Halli anduri paneks ratta pöördeid mõõtma. See töötab nii, et ratta külge tuleb magnet kleepida ja andur loeb mööduvat impulssi. Mida rohkem magneteid, seda täpsem tulemus. Ühe anduriga on tulemuse täpsus täpselt ratta ümbermõõt, kahega pool ümbermõõdust jne. Arduino saaks seekord tegeleda arvutusega impulss vs läbitud maa. Loomulikult igasugu nullimised ja muu teema. Üsna lihtne programmijupike ja täiesti lollikindel tehnoloogia Smile
Sirvisin eile 66 aasta "Tehnika ja Tootmine" numbreid ja sel aal olla Saksamaal esitletud seadet, mis kummirataste abil sõitis mööda puud üles ja laasis selle kettsaega ära. Olgu see siis siin üldise võimaluste ja mõtekuste juures ära märgitud.
Sama hästi võid siis juba silma järgi pikkust hinnata. Kui pidevalt toimetad, harjub varsti ära. Kogemustega harverimees saab kohe aru, kui ratas näiteks lahtise koore tõttu mõne pulsi lugemata jättis ja kolme meetriseks mõeldud nott kümme sentimeetrit pikem tuli. Halli anduri ja jooksurattaga sellist täpsust ei saavuta.
Hea kiire laasija loomulikult. Ainult aru ma ei saa, miks oli nii keeruline lisada sinna silinder, mis pead püsti-pikali liigutaks. Kerge hinnalisa küll, aga mugavus ja maha pakkimise kiirus paraneksid samuti tunduvalt.
Teine "aga" veel - iga geomeetriaga tõstuki otsa see ei sobi.
(04-02-2019, 23:39 PM)Alts Kirjutas: [ -> ]Sirvisin eile 66 aasta "Tehnika ja Tootmine" numbreid ja sel aal olla Saksamaal esitletud seadet, mis kummirataste abil sõitis mööda puud üles ja laasis selle kettsaega ära. Olgu see siis siin üldise võimaluste ja mõtekuste juures ära märgitud.

Koore lõhkus ikka ära Big Grin.




(04-02-2019, 23:41 PM)Janka Kirjutas: [ -> ] Ainult aru ma ei saa, miks oli nii keeruline lisada sinna silinder, mis pead püsti-pikali liigutaks.

Uuemal mudelil see juba olemas.

Kes siin T40 maha tegi  Smile Vaadake kui hästi sobib metsa ühte mõnusat aparaati ringi ajama. Ja kujutage nüüd hetkeks ennast kirvega paku äärde, loopima, tassima, vedama, laduma. 


Hästi krõmpsutab küll Big Grin
Ei tea, kas see saab vaid võsaga hakkama või järab puid ka?
(05-02-2019, 08:58 AM)donn Kirjutas: [ -> ]...
nii kui keegi mingi uue ja teistsuguse idee või teostusega lagedale tuleb, nii kohe tõmmatakse saag käima ja kõik kukuvad oma isiklikku "religiooni" kuulutama ja selle nimel sõda pidama. Lendab sarkasm, iroonia ja sulaselge sõim.
...

Jääd oma sõnastusele kindlaks? Või oleks siiski paslik sõna "kõik" asendada sõnaga"kümmekond"?

Jah, ma tundsin end praegu puudutatuna. Sad
hmm, päris valus jah.
aga tegelikult ju asjalikele ja huvitavatele teemadele pole küll vett peale tõmmatud minu arust.
"mersuniidukid" saavad veidi kriitikat rahva käest.
(05-02-2019, 08:58 AM)donn Kirjutas: [ -> ]Panen ka puid alla sellele erametsa majandamisele hobina iseenda paari majapidamise jaoks.
...mis aga viib kaugele-kaugele selle foorumi kunagisest olemusest - nokitsemine, isetegemine, tehniline arutelu, vanade masinate putitamine/taastamine - kõik, mille pärast isiklikult seda foorumit jälgima sattusin. 

Automoto püsib sellise koosluse ja foorumina just tänu sedasorti, isegi isiklike, "ärapanemiste" vabateemade kaudu ja veel paar-kolm märksõna. See on asi ,mis annab ka traffikut, toob teatud massi siia lugema jne. 

DIY, vanatehnika restaureerimine, selle putitamine jms on kõik piisavas mahus esindatud. Lisaks on automoto.ee nimelise saidi ajal vanatehnikaks saanud tohutu maht moodsat tehnikat. Ja veel suurem hulk uusi/noori huvilisi on juurde tulnud. 
Mis minu personaalküsimust puudutab, siis pandi mind 28-aastasena Unic-klubi juhtima ja puritaanlike vanakestega võitlema. Enamus neist tänaseks manalamehed. Ma rõhusin juba siis moodsamale maailmavaatele ja sellele, et aasta ei ole enam 1977 ega Kirss "jumal". Täna on selle saidi looja ksf!svensson Klubi Juht, "mõne aasta" vanemana. Ja eks ma ole siia teatud mahu traffikut ka toonud...
Praegu ikka veel täpselt sama seis, lihtsalt sajandivahetuse viiekümbised taadid on täna puhtad penskarid ja enamus neist ei ole suutnud kaasajaga kaasa minna: no aru tuleks saada isegi iseenda hobimetsanduses, et ka siin on aeg edasi läinud ja teistpidi on arenguspiraalil uus keerd ees, kus teatud tõekspidamised "vanast ajast" on jälle päevakorral. Sama käib üldise vanatehnikakultuuri, selle arengu, arendamise jms kohta. See käib ka DIY-kohta, kus varastada saad ainult iseenda tagant - materjalid, elekter, vesi, soe jms tuleb OSTA ja ruum ise ehitada või rentida!  Ja see raha kulu muudab kogu hobi olemust. 

Teie ulmelised DIY-projektid, paar täiesti sõgedalt ägedat ksf!ide traktoriehituse projekti, paari ksf!i hullunud pedantsuseni viidavad restauratsioonid jms on see absoluutne automotonduse elitaarsus, tehnikahobi käsitöö aristokraatia, Bertelovi, Koldre, Pappeli jt sarnaste Meeste tegevuste jätkamine 21.sajandi parimal tasemel. 
Kuid siin kõrval on veel meeletum hulk tegelasi, kes kõike seda palju lõdvemalt võtavad ja/või mitmeid erinevaid hobisid "omavad". Neile ei paku see puritaanlus suurt midagi, see on küll lahe aga elu tahab elamist ja töö tegemist ning no ei ole aega mingeid arutult vanu asju putitada. Veel vähem DIY-asju arendada, kus rahakulu on arutu ja saadav tulemus tihtipeale küsitav. Minnes konkreetseks, siis see äge diisel-ATV, kus kulunumbriks kellelegile ehitamisel on välja käidud 15-20K€  Rolleyes See "uus põlvkond", kes on viimase 20 aasta jooksul peale kasvanud, oskab palju enam raha lugeda ja päriselt efektiivsusest lugu pidada, kui meiesugused nõukafossiilid. Kogu selle DIY'ga ja isetegemise promomisega peame ka piiri pidama sest vastasel korral tuleb saapateemasse mõni kingsepp ja ütleb, et vaid kodus ise tehes saab õige asja... 
Siin ma tunnen Mati Kitsest puudust, kes suutis olla samal ajal moodne-kaasaegne kõiges elulises, samas vanatehnik kui DIY-mees aga ei võtnud ühtegi poolt arutult puritaanlikult, teiselt poolt tegi ja orgunnis kogu aeg midagi.  

PS: hobiks asjade ostmine on hoopis teine teema ja siin kõiguvad isegi Eestis rahanumbrid mittemillestki miljoniteni! Ja see ongi lahe ning mitmekesine. Hea, et see aeg on pöördumatult läbi, kus tipptase LUBATUD hobitehnika omamisel oli selline jääkidest koostatud DIY-trakats. 
[Pilt: qO2vAHByZym-ZzSeFzGYzLPhUGjhvoEIGmh-IlY0...29-h916-no]
(03-02-2019, 15:00 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]
(03-02-2019, 12:30 PM)arvok Kirjutas: [ -> ]
(01-02-2019, 20:15 PM)lel Kirjutas: [ -> ]Tervist

Kas kellegil ka kogemust lingil oleva käru ja tõstukiga?
Hind kordades odavam kui teistel tootjatel. Müüja enda sõnul Eestis projekteeritud ja Hiinas lastud kokku panna. 

https://www.kuldnebors.ee/search/metsandus/metsatoomasinad-ja-tarvikud/metsaveohaagis-1-5t-metsatostuk-3-2-hudrojaam/search.mec?pob_post_id=81289422&pob_action=show_post&pob_cat_id=10797&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&pob_order_by=price&pob_order_by_order=ASC&pob_page_index=1&pob_page_size=25&search_evt=onsearch&search_O_bcustomer_id=104986

Sai endale selline aparaat soetatud. Eks ta üks toorik ole. Peab ikka väga palju asju ümber tegema, enne kui normaalselt tööd tegema saab hakata. Aga hobikorras saab temaga rahulikult toimetada küll.
Mina asendasin hüdrosüsteemi  vooluhulga reguleerimise klapid masti tõste silindrile ja pööramisele uutega. Olemasolevad haaratsid on vale geomeetriaga ja paenduvad jämedama noti tõstmisel väga kergesti kõveraks. Sai ka välja vahetatud.  Veel on plaanis hüdropumba ajam ümber ehitada traktori jõuvõtuvõllile. Olemasolev bensiinimootor on madalatel pööretel jõuetu ja kooleb kohe ära. Suurtel pööretel hakkab süsteem väga rapsima ja puudub sujuvus.
Proovisin mõne foto lisada aga vist ei õnnestu. Lisan hiljem.

Lisan juurde, et kõik jagajast tõstukisse ja tugijalgadesse minevad voolikud tuleb samuti ümber tõsta, sest keegi tainapea on jätnud igasugused metsatehnika standardid ja loogika tahaplaanile ning  paigutanud need mingi ainult temale teadaoleva tõstukitega manipuleerimise algtõe järgi.

Jah esimene töö oli tõesti voolikute ümber ühendamine, et kangid õige loogika järgi tööle saada.