kuna mina lapsest peale elanud koos hobustega, algul oli isal ametihobune - meierei hobune, hiljem omale ostetud ja viimane, leedu raskeveohobune, lõppes ca 1996-1997, siis olen hobusega metsategu teinud kuni selle ajani. Meie küll vedasime enamasti pikka palki välja ühekaupa järel, vahel harva nii 1,5m küttepuud reel ka, aga seda sai vähe peale panna ja ainult tasasel maal. Läbivus üle prahi ja jõupuudust ei täheldanud, kuni ise langetasid-laasisid, järkasid hobu puhkas ja pärast vedas koju. Ennem oli masuurikal energiat ülejäägiga, tükkis ulakusi ree ees tegema.
(21-02-2019, 11:19 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]kuna mina lapsest peale elanud koos hobustega, algul oli isal ametihobune - meierei hobune, hiljem omale ostetud ja viimane, leedu raskeveohobune, lõppes ca 1996-1997, siis olen hobusega metsategu teinud kuni selle ajani. Meie küll vedasime enamasti pikka palki välja ühekaupa järel, vahel harva nii 1,5m küttepuud reel ka, aga seda sai vähe peale panna ja ainult tasasel maal. Läbivus üle prahi ja jõupuudust ei täheldanud, kuni ise langetasid-laasisid, järkasid hobu puhkas ja pärast vedas koju. Ennem oli masuurikal energiat ülejäägiga, tükkis ulakusi ree ees tegema.
Vat see on asi, mille poolest masin muretum on.
OT kah: meil on tabuun üheksast paarist kõrvadest. Neid tuleb käsitleda, kui kolmeaastasi lapsi. Kuniks neile anda tegevust, on kõik hästi., Aga kui nad selle ise leiavad (ja nad leiavad!), siis valivad alati sulle kõige ebasobivamate järelmitega aktiviteedi.
(21-02-2019, 00:22 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]Õkvanii jah. Hüdromootoritest vaimustunutele.
...
Soovite mehhaanilist vedu?
Bitte schön, made in kodumaine:
http://www.sine.ee/metsaveokarud.html
On keegi oma käega katsunud, oskab kiita-laita?
(21-02-2019, 14:06 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Soovite mehhaanilist vedu? Bitte schön, made in kodumaine:
http://www.sine.ee/metsaveokarud.html
On keegi oma käega katsunud, oskab kiita-laita?
Pilte on vähe ja katsunud olen sealt ainult sildasid ja muid asju millega nad raamile kinnituvad liigagi palju.
Zil-131 sillad on muidu tugevad asjad, kuid metsas kipuvad pooltelje poldid lahti tulema ja õlitusega on ka nõnda et vahel peab ka kiirema ringi tegema et õli üles laagritele viskaks.
Põhilised probleemid on aga selle osaga mis raami ja sildade vahel on.
Nimelt sildasid hoiab otse jooksmas ainult üks rumm, mille külge läheb vedru kammitsatega või siis vedru asemele tehtud tala, mis hakkab selle rummu pesas loksuma sest talle tuleb meeletu koormus kui rattad jäävad kändude vahele ja traktor lükkab teda küljele.
Siis ongi seal suured lõtkud ja tagurpidi on väga kehv ajada kui käru küll keerab kuid rattad lähevad otse.
Lisaks veel on paratamatult seal kus vedru sillale toetub lõtk ja siis üle kändude käies käru kõigub väga koledalt.
Samuti on koorma põhi ja sellega raskuskese liiga kõrgel sest paratamatult peab silla ja raami vahele jätma vähemalt 150mm vahet, raamitala ka veel juurde 200mm ning kui koormapostidele on veel üle raami pandud nelikanttoru siis see ka veel juurde.
Igatahes balansiiridega saab koorma 30cm madalamale teha mis on ebatasasel maal väga suur asi.
Ehk nad panevad poolekslõigatud ZILi raamile tiisli ja nimetavad seda metsaveohaagiseks?
Pildi järgi ei tundu nii hull torn. Aga ma oma käega seda katsunud ei ole... Kui pealtnägija nii väidab, ju siis on torn.
(21-02-2019, 22:10 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Igatahes balansiiridega saab koorma 30cm madalamale teha mis on ebatasasel maal väga suur asi.
Kas balansiiridega sildu on ka olemas läbi kardaaani veo, millest analoogset ehitada kannataks nii hinna kui tugevuse suhtes?
Metsamasinate lammaritest kunagi sai küll. Juppe ja ideesid.
Kuidas tänapäeval neis olukord on, ei ole enam kursis. Asi selles, et need vanad hääd kerged BM-id ja muu tolleaegne kaup on suuresti ruumi teinud uuemale ja raskemale kolale. Kaheksakümnendatel valminud metsamasinate tandemid ja dif.ülekannete korpused-sisud olid õhemad ja kergemad. Nõrgemad loomulikult ka, aga kodustes tingimustes täiesti võimelised ellu jääma.
Russilaadsetele põllumasinatele on tänapäevaste metsakonede balansiirid-reduktorid ilmselgelt rasked järel lohistada isegi siis, kui need ülekanded end läbi kardaani justkui "ise" edasi veaksid.
Kaasaegsed päris metsamasinad kasutavad enamjaolt NAF-i kvaliteettoodangut. Kastid-sillad puha saksa omad -
https://www.nafaxles.com/en/products/bogie-axles/
Mis mõttes kas on balansiiridega sildu kardaani veoga?Kuidas siis teisiti?Kõik metsa traktorid veavad enda sildu taga kardaaniga.Kui ei ole rummumootoreid või hüdromootorid kohe seal rataste taga.Ma olen sääraseid sillist tehtud kärusid paar tükki teinud.Ühega vedasin ikka mitmed aastad metsa.Kuigi mina alustasin valest,tegin 157 sildadest raamist käru.Hiljem läks 131 sild alla.Tollel hetkel kui see tehtud sai oli ikka öö ja päev tavalise käruga.Kui muidu pidi russi kasti remontima korra aastas ja ka pooltelgi korra aastas vahetama ,siis pärast seda käru polnud enam vaja.Töötab küll,kuigi omad hädad on.Kui koormad suured siis kipub silla otsasid ära murdma koos rattaga.Suhteliselt suured laagrid on seal aga kõik muu on õhuke.Norm koormad,5tihu kolmest,10 tihu palki,vaikselt toimetades toimib .Aga ,ajad muutuvad ja inimesed lähevad mugavamaks.On paremaid asju ja ka palju kallimaid.
(21-02-2019, 22:17 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ehk nad panevad poolekslõigatud ZILi raamile tiisli ja nimetavad seda metsaveohaagiseks?
Pildi järgi ei tundu nii hull torn. Aga ma oma käega seda katsunud ei ole... Kui pealtnägija nii väidab, ju siis on torn.
Raam vast tehakse ikka nelikandist näiteks 200x120x10.
Mis torni puutub siis
vs
Põhja alt selline sile et kui kännupeale üles läheb tuleb sealt ka maha mitte ei jää kinni känd sildade vahele.
Üldse oli väga õnnestunud aparaat Belarusiga tirimiseks.
Raam oli ruumiline konstruktsioon 4mm terasplekist hästi kerge vedada ja ka tõstuk oli ülikerge õhukesest 4mm terasest painutatud elementidest ning silindrid jämedad ja õhukese seinaga teratorust.
Veosillal oli õhuga difrilukk ja laiade veorullidega vedas ka maru hästi ja keeramise peal ei olnud nii jäigalt vedav nagu Zili käru et lükkab traktori ristivaid andis rehvist üle nõksu kui väga jõuga vägistada aga samas vedas ka ratta ringi.
Ja muidugi head laiad jalad mis lasid ka traktori 40cm maast üles tõsta kui see kännu taha kinni jäi.
Siis keerasid tiisliga traktori tagaotsa kännult kõrvale ja sõit jätkus.
Senini kahetsen et müüdud sai sest olles Zilist tehtut, Nokkat ja Palmsi oma kasutanud see oli töövõimelt ületamatu.
(21-02-2019, 23:04 PM)uko Kirjutas: [ -> ]Mis mõttes kas on balansiiridega sildu kardaani veoga?Kuidas siis teisiti?
Kuigi mina alustasin valest,tegin 157 sildadest raamist käru.Hiljem läks 131 sild alla.
Ma pidasin ka hinda silmas nokitseja jaoks, mitte ainult balansiiri kasutust. Aga see selleks.. Mis 157 sillal ja raamil valesti oli? Kas tugevusvaru on ka halvem kui 131 omadel?
(22-02-2019, 00:33 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Üldse oli väga õnnestunud aparaat Belarusiga tirimiseks.
Kas see oli läbri hüdroveo ja kui, siis mis pump seda vedas, kas jvv otsas eraldi olev?
157 sillad töötavad teisipidi,kahe kardaaniline vahekast ,ja poolteljed gaz51 sisuliselt.Vot need ei kannata.131 on ikka tugev tükk.131raami keevitab seestpoolt plaadiga kinni ja esialgu ajab asja ära.Tõsisema kasutuse korral laguneb küll mõne aasta möödudes laiali.
Aga see eespool olev 6tuhandene junn on ju täitsa tegija kui kõpitseda.Tõstuk tundub küll hea pikkusega,ilmselt töötab ka.
(22-02-2019, 00:33 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Raam vast tehakse ikka nelikandist näiteks 200x120x10.
...
Oda, Sa ise pole katsund?
(22-02-2019, 00:41 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Kas see oli läbri hüdroveo ja kui, siis mis pump seda vedas, kas jvv otsas eraldi olev?
See oli täiesti mehaanilise veoga jõuvõtuvõllilt.
Veosillaks oli Volvo FL sild.
Vahekast oli tiisli sees ja kuna kardaan traktori taha topeltristidega siis võis traktori ees täiesti risti keerata ilma et midagi jõnksutama hakkaks.
Boonusena tiislile tehtud kardaani kaitsmise karp toimis väga hästi piirajana kuhu traktori tagaratas vastu läks aga oli ümarate nurkadega ja rehvi ei lõhkunud.
(22-02-2019, 09:38 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]...
Boonusena tiislile tehtud kardaani kaitsmise karp toimis väga hästi piirajana kuhu traktori tagaratas vastu läks aga oli ümarate nurkadega ja rehvi ei lõhkunud.
Kas see haagis oli "tehasetoode" (kus tehtud) või oma töö ja palju maksis.
Weimeri tehtud.
Käru Rootsis aga tõstuk Tartus.
(22-02-2019, 00:33 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Mis torni puutub siis .... vs
Teine pilt on moonutatud ju....
(23-02-2019, 19:35 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Tuli hakkama saada auto järelhaagisega kuna ise olen laisk ja atv käru ei viitsind eraldi langile viia ja sinilinnud arvasid, et minumoodi käru vedades päris ilus ikka ei ole.
Kas rahulolematus väljendus ka rahanumbris?
Kui jah, mitme ühiku jagu toetust küsiti?