Et sa ka oma purjekatest ei väsi
Rootslasi pole ma lollakateks kunagi pidanud. Vastupidi, väga targad on, et oma ära peetud saastast lahti tahavad saada. Veider on see, et muidu tark mees sellest saastast hullunud eufooriasse sattub.
See Timberjacki kolaga varustatud tõstuk tundub, et on pärit kuskilt masinameeste koolist. Mobiilne trenažöör. Pole materjali veoks mõeldud. Veermik ja haakekonks on lisatud vaid transportimise lihtsustamiseks.
(12-10-2022, 17:09 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ] (12-10-2022, 16:25 PM)vant Kirjutas: [ -> ]
Mis on Eesti reaalsus ksf!i osta oksjoniga - NULL pakkumist isegi 3000 euro juures!!! Ei taha keegi metatõstukiga sinist Fordsoni...
Ma võtsin ise Fordsoni kuulutuse enne lõppu maha. Tekkis väike kahtlus kabiini kohal oleva pöördagregaadi korrasolekus, sest seal olid õlitilgad. Olen suht kindel, et tegemist on voolikute ümberlappamisest tekkinud jääkõliga aga ei tahtnud igaks juhuks varjatud vigadega traktorit müüa. Pigem valan natuke hüdraõli juurde ja uurin asja. Alghinnaga huviline on olemas.
Aga selles suhtes õige jah, et viimasel päeval veel pakkumisi ei olnud. Huviliseks oli ennast küll massiliselt inimesi märkinud.
(06-04-2021, 22:38 PM)HardiT Kirjutas: [ -> ]Minu nn metsapull on aga uaz 452 põhjal. Südameks on tal 2,5 vabalthingav transiti diisel. Kõik muu on puhas uazik. Kabiin on veel puudu, kunagi kauges tulevikus plaanin ikka tagasi panna. Kaikad lähevad kasti ja tüved tõmban vintsinga üles ja lohistan õuele. Ainus häda on uaziku kohutav pöörde raadius. Muidu saab ilusti hakkama.
Tere !
Kuna ostsin omale traktori, siis pakun oma Uazikut Teile. Ehk soovib keegi endale abimeest, mida edasi arendada. Saan pakkuda ka taastamiskõlbulikku kabiini. Esialgul on mõttes kastist ehitada traktorile käru, kuna kast on kallutatav ja endal on teine korralik Uaziku raam olemas. Uazikule kohandatud buldooser(sahk) on ka ka pakkuda. Uazik sõidb ja toimetab, kuid vajab mõnest kohast kohendamist. Kui kedagi kõnetas, siis saame sõnumites edasi vestelda.
Tuu uassik om nagu utv, kuut päält vaid puudus. Osta es taha agaq palju sääne litsõ massab muudu?
(18-10-2022, 06:40 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Tuu uassik om nagu utv, kuut päält vaid puudus. Osta es taha agaq palju sääne litsõ massab muudu?
Ta om mul hää abiline olnud aga nüüd arvan’ et jääb seisma seosese hiina traktori ostuga ja katusealused kohad on kõrges hinnas. Ehk siis ruumi on juurde vaja. Hinda on keeruline määratleda nagu iga moraalse väärtusega asjadel aga sellisena nagu ta pildil on võiks hind jääd 3 k kanti. Kuigi kasti tahaks omale jätta’ seset sellest saab kerge vaevaga käru ehitada.
Kui kedagi kõnetab siis saab alati hinda pakkuda.
https://www.err.ee/1608766786/suure-muna...i-hukkumas
Siin on nüüd hea vaade ülevalt milline mets välja näeb kui ta jätta ise surema.
Kukuvad need puud läbisegi maha ja alt tuleb peale võsa.
Kuused seal ise kasvama ei hakka sest seeme samblale langedes ei idane.
Kõigepealt tuleb võsa, võsa alt kaob sammal asendudes umprohuga mis sambla kaotab.
Kui nüüd sinna heinakõrte vahele satub kuuseseeme siis see läheb kasvama.
Ühesõnaga kuusiku uuenemine looduslikult võtab vähemalt 2 inimpõlve ja võib juhtuda et sinna ei satugi enam okaspuu seemneid.
Miks nad ei taha seda nõlva ära raiuda ja sinna uusi puid, näiteks mände istutada mina aru ei saa.
Ju mürkrohelised saaks südari seepeale, kuid asi oleks tehtud ja 10 aasta pärast oleks vaatepilt ilus roheline.
Praeguse plaaniga on aga rägastik seal veel paarkümmend aastat ja ilusat metsa sinna ei kasvagi.
Muide, kui torn ehitati oli see mägi paljas ja see kuusik hakkas seal arenema ühel ajal, mistõttu seal ka ilus mets oli.
Otepääl on umbes sama pull kus ürask "raiub" täiega aedlinna ja linna vahel. Rohelised aga saavutasid võudu ja haigete ja kuivand puude raie keelati. "Hoiame loodust".
Nüüd on seal varsti mingi arusaamatu puder koos ja ei mingit metsa.
Mets tahab saada hooldust!!! Rohelised seda ei mõista. Oma hoolivusega millegipärast toodavad nad kaost.
Roheliste jaoks tähendab igasugune raie mingit kiirkorras lageraiet ja tõenäoliselt ei ole paljud kuulnudki sanitaar-, valgustus-, hooldus- jms raidest. Ja lõpuks ongi nii nagu öeldi, et igal pool on üks läbimatu ja kole rägastik, millest ei ole mitte kellelegi kasu, kõige lõpus ka mitte lageraidest, sest kõik on mingi pehkinud ja üraskit täis hakkematerjal. Ma ütlen, kogu see rohepööre on üle pingutatud ja saatanast ja need rohelised võiks TÖÖLE minna, mitte lollustega tegeleda, millest nad nagunii midagi ei jaga.
Ma ei ole roheline, aga sellise jutu peale peab ütlema, et kui _kasu_ kõrvale jätta, siis "läbimatu ja kole rägastik" ongi kõige looduslikum ja liigirikkam.
(27-10-2022, 14:50 PM)Kalts Kirjutas: [ -> ]Ma ei ole roheline, aga sellise jutu peale peab ütlema, et kui _kasu_ kõrvale jätta, siis "läbimatu ja kole rägastik" ongi kõige looduslikum ja liigirikkam.
Seda kui on tegu terve loodusega. Antud juhul on peapõhjus kuuse kooreürask kes lööb tasakaalust kõik välja. Kuusk kukkub maha ja asemele tuleb kas paju või sarapuu. Need kaks aga hoolitsevad selle eest, et liigirohkus kaob.
Rohelistele seda selgeks ei tee.
Näide rohelisest mõttelaadist. Mul näiteks keelati Kuradikäpa kasvukohas igasugune tegevus. Ka heina niitmine. Üritasin küll selgitada asja aga KKA ähvardas trahviga kuna mingi direktiiv näeb ette, et selline koht peab olema puutumatu.
Nüüd ilutseb seal paju ja võsa all näeb suvel mõnda üksikut rohelist taime.
Looduskaitsjad aga ei tunne enam selle koha vastu huvi. Pole midagi kaitsta. Jääb mulje, et see roheliste bande on mingi terroriorganisatsioon.
(27-10-2022, 14:50 PM)Kalts Kirjutas: [ -> ]Ma ei ole roheline, aga sellise jutu peale peab ütlema, et kui _kasu_ kõrvale jätta, siis "läbimatu ja kole rägastik" ongi kõige looduslikum ja liigirikkam.
Kas põlislaas ikka peab turismiobjekti kõrval olema? Ilmselt mitte.
Võtaks offtopicu kokku VAG muusemi töötajate tembuga. Nimelt liimisid rohehullud end Porchede kõrvale põranda külge. Oodatud tähelepanu paraku ei tulnud. Muuseumitöötajad panid kütte ja valguse ööseks kinni ja läksid rahulikult koju. Hommikul oli virinat kuipalju. Põrand külm ja kõva, toitlustamist ei olnud, kuseämbrit ei antud
Soomekeelne artikkel:
https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/2...08be345947
(27-10-2022, 15:15 PM)Daff Kirjutas: [ -> ] (27-10-2022, 14:50 PM)Kalts Kirjutas: [ -> ]Ma ei ole roheline, aga sellise jutu peale peab ütlema, et kui _kasu_ kõrvale jätta, siis "läbimatu ja kole rägastik" ongi kõige looduslikum ja liigirikkam.
Seda kui on tegu terve loodusega. Antud juhul on peapõhjus kuuse kooreürask kes lööb tasakaalust kõik välja. Kuusk kukkub maha ja asemele tuleb kas paju või sarapuu. Need kaks aga hoolitsevad selle eest, et liigirohkus kaob.
Rohelistele seda selgeks ei tee.
Näide rohelisest mõttelaadist. Mul näiteks keelati Kuradikäpa kasvukohas igasugune tegevus. Ka heina niitmine. Üritasin küll selgitada asja aga KKA ähvardas trahviga kuna mingi direktiiv näeb ette, et selline koht peab olema puutumatu.
Nüüd ilutseb seal paju ja võsa all näeb suvel mõnda üksikut rohelist taime.
Looduskaitsjad aga ei tunne enam selle koha vastu huvi. Pole midagi kaitsta. Jääb mulje, et see roheliste bande on mingi terroriorganisatsioon.
Peaks tegema partei...
Kogu Väinamere ja ka Peipsi äär sama seis oma arutuks läinud rooväljadega! Loomapidamise lõppemisega on kõik kadunud. Võrtsjärv kaob varsti üldse ära.
Sellest ei saada aru, et ENAMUS loodusvaateid mida me oleme harjunud vaatama ja NAUTIMA, on kõik puhtalt inimtekkelised. Inimese vahelesegamiseta ürgLoodust Eestis on vaid Järvselja ühes radikaalses piirangualas ja ka seal poleks ma selles lõpuni kindel. Puhtalt looduslikku metsa on aga miskipärast me neid ei naudi! Ja ka see liigirikksue teema on pehmelt öeldes küsitav! Loomadega koos käinud kasulikud tegelased on ju kadunud - millal viimati puhas zitasitikas ette jäi ja zitta sõi? Meil randtiirud ammu kadunud, ka muud maaspesitsejad, samuti on käpalised kadumas ja ilmuvad vaid niidetud aladele... Oma õue liigirikkust säilitan sellega et niidan aga mitte pidevalt. Augusti algul mälumängukaadri suvepäevadeks korjas Proua meie õuelt
sellel hetkel õitsevaid ja meile tuntud ehk raamatute abiga tuvastatud taimi 36 liiki. Ära tunti äkki 8
Pilliroog ja vorstirohi ja pune jms lihtne. Kui saadaks ometi selelst aru, et enamuse ilu taga on kas Inimeste või loomade meeletu töö, saaks asi juba paremaks.
Mis on üks suur häda just metsadega, on "ahnus". Ja ahnus hoopis teises võtmes: kõik on majandus ehk võimalik raha ja ka istutusmaterjal on majanduseks mõeldud aga näiteks kasvatada 6-harulist tormikindlat rannamändi me ei oska! Ehk kõiksugu kõveraid, harulisi jms looduslikku on liiga vähe. Koolis ka õpetatakse ladva ja tüve järgi "ilusamad" välja valima mis on Looduse seisukohast vale. Kasvõi see, et harude vahed on paljudele liikidele parimaks koduks ja harulised puud ananvad varju vajavatele taimedele kasvuala jne. Ka vigased puud jms tasub alles jätta ka kasvueas, mitte vaid "elustikupuudena" lageraiel... Meil mere kaldal hoolitseb jää ja tuul selle eest ja IGA jää väänatud-kooritud puud ei pea maha lõikama! Ellu jääb ju tugevam ja see on geeni poolest parem variant.
Kõik siin jää all ja sees ja eespool, mis augusti viimaseks nädalaks pruun ei olnud, jäi kasvama ja kasvab siiani. Kõik pruun ehk surnu läks kohapeal Muinastulede lõkkeks. See oli siis kevad 2019 ja see mänd, millest tegin siis
mais pilti et kuidas kohe Loodus ikka risti üles kasvama hakkab, on siiani elus ja tänaseks vaat et meetrikese ülessuunda kasvatanud. Aga vaid ja ainult nii saabki selliseid puid, kus
oksast kasvab uus tüvi, neid "ise" teha pole võimalik!
Ehk liige agarus on ogarus ja rikub ka palju ära. Metsateol leida kompromiss majanduse ja loomuliku ilu vahel on päris peen kunst. Puupõldu mõistab iga loll ka teha...
Ma ei leidnud praegu üht pilti üles, mis umbes 25 aastat tagasi sai tehtud. Vedasime vennaga välja üht Järvselja katse-õppe metsamajandi harvenduslanki, kus meie oma raiemehed ka lõikasid. Seal loeti meile sõnad peale, et ühelegi puule tõstuki ega traktori rattaga pihta minna ei tohi jne, samamoodi käisid ka saemehed suht mööda nööri, kuidas ja kui palju lõigata. Tegu oli suvise ajaga ning liivasel pinnal oleva noore männimetsaga, oks läks kõik vaalu ning kuna seda palju ei olnud, jäi sellest peale väljavedamist järele ainult õhuke kiht puru, ümberringi ainult mustikataimedega vaip. Teate, see pilt jäi ikka tõsiselt ilus, ühtlane mänd, sekka ka noori kuuski. Tõsine idüll ikka, peaks ütlema. Pean mainima ka seda, et Järvselja on looduskaitseala, kus asub ka kuulus
kuningamänd.
Katsun sellest langist pildid üles leida- need küll paberkandjal, kuid küll need siia ka saaks, kui ma üles leian.
Daff, mulle näib, et sa pead seda olukorda ebaterveks, justkui "loodus oleks haige". Kuid ürask ei
ole inimese poolt geenitehnoloogia abil loodud supermutukas, mis loodusliku tasakaalu mõttes
ohtlik või ebasoovitav on. See on lihtsalt asjade loomulik käik, kuigi rikub tornist vaate ära.
Lugesin ERR-is avaldatud artikli uuesti läbi ja nagu ikka taandub asi kasule. RMK töötaja mainib, et
läheb aega ja kunagi võib siin jälle kuusk kasvada. SA Rõuge Valla Turism töötaja on muidugi kasu
peal väljas ja peab loomulikuks protsessiks seda kui mets maha võetaks ja uus istutataks.
Ma ei võta antud asjas mingit seisukohta, sitta sest. Küll aga ei ole õige pidada läbimatut ja koledat
rägastikku, kus kõik on mingi pehkinud ja üraskit täis hakkematerjal, millekski ebaloomulikuks või
koguni haiguslikuks. Loodus oli ja metsad vohasid ammu enne seda kui inimene mootorsae tüvesse
vajutas. Metsal ei olnud siis ega ole ka nüüd vaja sanitaar-, valgustus-, hooldus- jms. raiet. Kõik
need terminid on inimtekkelised ja seotud kasuga.
Käisin siis ja tegin suisa spetsiaalselt pildid jää rüsatud puudest täna. Ahjah, see üle riigi käinud tromb pole mul isegi oksa murdnud, kuigi teepeal oli puu maas olnud (ksf!Margus61 oli juba selle tükeldanud) ja Voosi kurgus lammutas sõpradel ikka kõvasti. Keeras rannas mände kui korgitsere poole pealt katki jne.
Jääkuhja alune näeb
praegu välja selline. Sealt saab järgmine august lõkkematerjali, osad kadakad läksid ikka veel välja.
Ja 45-kraadise nurga all mänd on
täies tugevas tervises ja kasvab kenasti jälle kõrgusesse.
Nii tuleb ilusat ja põnevat metsa, mitte puupõldu. Ja mida selline mets rannal teeb - "tõstab" tuule üles ja see ei saa tagapool majandusmetsa lõhkuma! See mets on harjunud hullu rappimisega küll tormide küll jää poolt. Sestap on suisa keelatud otseste ranniku metsade maha lõikamine. Loodus on pagana tark: lisaks harudele ja okslikusele, mis on mööda maad, kasvatab ta sinna vahele veel ka kadaka, põldmarjad ja vaarikad, roogu ja nii tekitab ise tuulekindla seina. See mul siis mereäärne mererohualune kartulipõld aga olulien on taga paistev -
isegi valgus ei paista läbi!!!!
Täpselt sama on toimunud sajand tagasi 200 meetrit seespool, mis tänaseks on siis küpseks metsaks kasvanud. Suvel tegin ühe kunagise jää rüsatud ja kõveriku ja maadmööda okstega metsakuiva ära, see oli nüüd juba metsas sees.
Jämedust on, kõrgust oli 7-8 meetrit
Ühesõnaga oli puitu nii vähe, et
DzonnDiirPartner tõi korraga kõik ära
Aga selle puu töö ja Looduse antud otstarve oligi tagapool metsa ja põllumaa kaitsmine.
PS: katsetan siis "metsamasina" puhul aku ületalve elushoidmiseks
väikest PV-paneeli vaatega lõunasse ja sisu kuivana hoidmiseks eelmisel talvel töötas
niiskuseemaldi ideaalselt, läks ka see aasta sisse. See paneel laadis suvel tuimalt "rekka" akusid silmini täis, võiks ju korras akut suuta küll elus hoida.
Põnevusega ootan, kua sul tagasilla torsioonid kuritarvitamist kannatavad. Mina suutsin kaks tükki korraga pooleks murda. Pärast fordi polnud harjunud, et ülekoormusega võib midagi katki minna.
üks asjakohane pilt kahh
(11-11-2022, 18:26 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]üks asjakohane pilt kahh
Teismelise põlves sai aiamaale jalgrattaga vett veetud, käru 2x200 liitrit tünnidega järel. Vedas küll, pidama nii hästi enam ei saanud.
Nonii, kuidas siis foorumlastel metsategu ka edeneb? Hinnad on vägagi head ja ürask saadab ka hoolega puid loojakarja. Seega, ega miskit passida ei saagi, lihtsalt tuleb materjal välja tuua.
Järjest rohkem on tunne, et oleks ikka miskit lintidega raudhobu sarnast vaja. Mis poeks puude vahelt läbi ja ei tekiks dilemmat. Kas mõned noored puud maha või jättagi see üksik kuivanu metsa.
T-25 ei ole küll teab mis suur masin, aga ikka on selliseid kohti, kust lihtsalt ei mahu. Ja alati ei ole ka võimalust sobivas suunas langetada.
Eelmine aasta ostetud ja suvel töökorda seatud Estre vints küll aitab päris hästi sellise probleemi puhul. Pluss siis igasugu suured kallakud.
Aga see vintsiga maad pidi pikalt kakkumne tõmbab ikka koore pori täis.
Mõned pildid ka.
[
attachment=95299] [
attachment=95300] [
attachment=95301] [
attachment=95302] [
attachment=95303] [
attachment=95308]
T-25 muidugi on vints haakes ainult palkide kokkutõmbaja, kuna vints ise juba sellise kaaluga.
Seega, probleemsed kohad toimetatud. Läheb vints haakest ja edasi haakeraud ja ketid.
[
attachment=95304] [
attachment=95305] [
attachment=95306]
Ja muidugi, ikka jääketid, ketid, ketid...
Kes maitse suhu saanud, see teab.
[
attachment=95307]