Kuna mina pole omateada möla ajanud ja lubadusi andnud, siis ei tundnud ennast kutsutute nimekirjas olevat. Roomikmasinaga tahaks sõita küll ja närbuvast kartulisalatist on veidi kahju. Tegelikult tuli aga maale metsa minna ja töö ära teha, selle asemel, et bitte ja baite toota. Sauna ja täidetud munasid ka pakuti. Iga mees valib oma masina vastavalt võimetele, soovidele ja tahtmistele ja pole teiste asi oma ideoloogiat peale suruda, kui töö saab tehtud. Pildil tirib metsakuiva materjali ´91.a päevinäinud T-40. Oma tööde jaoks on sellest piisav, ei näe vajadust rohkem tahta. Katsugem ikka sõbralikult edasi elada.
Vähem möla, pikem palk!
[
attachment=87178]
kas tuleb mahedat häält sealt sumpsist ka?
Proovisid rögisemist kontrolli alla saada?
(04-04-2021, 07:58 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]kas tuleb mahedat häält sealt sumpsist ka?
Proovisid rögisemist kontrolli alla saada?
Kusjuures alumine osa kuulub mingile Zetorile, mahendaja on just ülemine ots (mingi tundmatu sõiduauto resonaator).
Äravõetav sellepärast (lahtiselt otsa pandud), et muidu ei mahu varjualuse uksest sisse.
Ja püstine sumps seetõttu, et muidu ei kannata seal taga hakkuriga tööd teha..
Seni on oma rögisejatega kopa abil pakud välja kantud, see talv sai tehtud katse-eksemplar palgihaarats. Kuigi kaunis ei ole, kuid töötab, toimib ja liisingut maksma ei pea.
[
attachment=87183]
Oh kurat. Kartulisalat läheb raisku
Enam ei jaksa tulla, muidu aitaks süüdati. Sellise hooga ei saa muid projekte ju seisma jätta. Muidu oleks võinud teha ühe automoto metsanduspäeva küll. Oleks saanud erinevaid saagisid proovi ja roomikuga poris hullata
Pildiotsingu põhjal suutsin tuvastada, et tegemist Estre toodanguga. Erinevus selles, et sinu omale on täiendav kühvel külge keevitatud. Minu omal all üsna nüri nurgaga "sahk", mille saab vintsimise ajaks maasse lükata, et tekiks pidamine.
Kohanen uue tööviisiga:
[attachment=87195]
Mugav on haaratsiga küll, kui ei pea mitu korda tõstma - lohistad pulgad virna ja kogu moos. Edasisega tegeleb kütuse jõud.
Teada asi, kuigi tüütu, on seest läbi lekkiva jaguri tõttu lahtivajuvad lõuad, mida tuleb iga viie-kuue minuti järel pingutada. Muidu vajub punt laiali ja siis tõmbab mõne peenema kaika maha.
Pool tonni raskust peaks ka ees olema.
Lekkiva jaguri vastu aitab too klapp, mis nt hüdrokraanadel iga silindri külge on pandud. Laseb õli silindrist välja ainult siis kui teisest torust surve peale tuleb. Eks sedasorti rakendustel mõistlik igal juhul, et võimalik dünaamiline koormus voolikutele paha ei teeks.
Jah, lukustusklapp on kasulik asi. Väga kallis ka pole:
https://www.trabiflex.ee/et/a/hudrolukk-...e-45-l-min.
30.-pluss kaks lühikest voolikut/toru ja stutsid.
Mittelekkiv jagur on veel parem.
Pakuti neljast uut bulgaarlast, millel 2 ujuvat lukustuvat ja kaks mittelukustuvat sisse-välja sektsiooni 300+ €. Jagur ise on 110, aga ujuvasendiga fikseeruvad tagastusautomaadid koos vajalike siibritega on 70.- tükk. Kahte ujuvat on ikka vaja... Kaks võiksid selliseks jäädagi. Niplid-stustid ka maksavad.
Kaalun praegu, kas raatsin jagurit vahetada või mitte. Niikuinii on ka pöörava tera jaoks neljandat väljavõtet vaja... Või metsahaaratsil poomipöörde jaoks.
Aga siis peaks juba jaguri normaalselt käeulatusse panema. Milleks peaks originaalistmega midagi ette võtma, et istme all oleva jaguri kangideni ulatuda. MIs kisub juba suuremaks projektiks.
Jätkame kliimasoojenemise edendamisega:
Kui vintsi pole, on vaja ruumi ja tuleb trossi tarida mitu korda.
(06-04-2021, 10:22 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Jätkame kliimasoojenemise edendamisega:
Kui vintsi poole, on vaja ruumi ja tuleb trossi tarida mitu korda.
Aga miks Sa ei pane vintsi? Kaugjuhitav hüdrovints on letihinnas ~1400 raha. Forstmanil 815+370+km,
Velt müüb vist sama asja. Too haaratsi originaal mehaaniline 990 eest ei tundu üldse nii mõtekas. Kui Sul on ohlikke puid, liinialuseid, maanteeserva jne mida Sul peaks kõike olema, kus on vajalik raudkindel suuantud langetus, on kaugjuhitav vints vaheplokiga asendamatu. Võimalus traktoriga sikutada jääb ju ikka.
Sinu kiusamiseks vat ei pane.
Reaalselt on mul vintsi vaja KOLM korda aastas! Kannatab trossi vedada küll.
Ploki pean küll soetama, kuivõrd siis saab hõlpsamalt liikumise suunda valida. Kui kellegi avatavat "kolmetonnist" peaks vedelema üleliigsena, võib pakkuda
Ka vigast säärast, küll hinnaga kompenseerime.
Paki lahtilaskmine vajab veel harjutamist, et ei jookseks risuks:
(04-04-2021, 09:14 AM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]...
see talv sai tehtud katse-eksemplar palgihaarats. Kuigi kaunis ei ole, kuid töötab, toimib ja liisingut maksma ei pea.
A mis sel viga on? Nurrmaalne asi ju.
Mis mõõduga lõuad?
Palju "kahemeetrist" korraga kaasa võtta kannatab?
Kaal jääb ilmselt 100 kilo kanti?
(06-04-2021, 12:48 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Paki lahtilaskmine vajab veel harjutamist, et ei jookseks risuks:
Miks sa puudel kukkuda lased? Lase ikka puud maha ja ava siis. Ma muide paneks alati mõne ridva risti alla. Jääks materjal maast lahti.
(06-04-2021, 11:04 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Sinu kiusamiseks vat ei pane.
Reaalselt on mul vintsi vaja KOLM korda aastas! Kannatab trossi vedada küll.
Ploki pean küll soetama, kuivõrd siis saab hõlpsamalt liikumise suunda valida. Kui kellegi avatavat "kolmetonnist" peaks vedelema üleliigsena, võib pakkuda Ka vigast säärast, küll hinnaga kompenseerime.
Siis küll, kui nii vähe ja harva vaja. Siis pole asjal tõesti jumet.
Meil õnneks nii lihtne maastik enamusel, et "odavam" on palgile ligi sõita. Ma pole liiga palju skandinaavias metsade skolanud aga need vähese dkorras on teindu asja selgeks, misk seal on vints möödapääsmatu ja popp. Alpidest rääkimata. Kõikse julmem oli Loviisa ümber metsas, puhtad suurte munakivide metsad! Kohalik vanataat kellelt me junk-saili tõime, rootslane ofkoors, ütleski et just läbimatuse pärast nad ei tegele ka korilusega. Seal pidigi lastama puu pikali ja siis vinstitakse välja. Too
kuulus Korsviki looduslik kirik on veel lihtne maastik
Aga kohati oli metsaalune täiesti ebamõisltikult sõge.
Mis aga plokke puudutab, siis
siin peaks odavaimad olema.
(06-04-2021, 12:56 PM)Meistrimees Kirjutas: [ -> ]Miks sa puudel kukkuda lased? Lase ikka puud maha ja ava siis. Ma muide paneks alati mõne ridva risti alla. Jääks materjal maast lahti.
Ma ju kirjutasin, et ma veel harjutan.
Ei taha maad asjata kaapida. Ning virna peale pannes kipub lõugade avamine jälle alumisi viltu tõmbama. Video on esimese suutäie toomisest.
Selle koha peal on maas pinnad all. Muidu märkus aluspuude kohta on õige küll.
Tere, kas keegi oskab anda kasulikku vihjet, millisest kohast võiks otsida balansiir-telge kergemat sorti metsaveo käru jaoks? Ühe rattapaariga kipub haagis liiga lihtsalt ära uppuma ja selle asendamiseks sobiks kas pruugitud või uus telg koos kõige muu vajalikuga (kui hammas peale hakkab). Oleme mõnele haagiste valmistajale kirjutanud, et vahest on nad valmis midagi säärast müüma, ent siiamaani pole meid veel vastuse vääriliseks peetud.
(06-04-2021, 14:21 PM)Suuredmootorid Kirjutas: [ -> ]Tere, kas keegi oskab anda kasulikku vihjet, millisest kohast võiks otsida balansiir-telge kergemat sorti metsaveo käru jaoks?
See kasulik vihje tundub Eestis olevat DIY. Rummud/poolteljed maksavad 40-50 raha 4X100 ja 400 kg nandejõud kuni mitmesajani traktorite omad, rauda müüakse ja lõigatakse, kindlasti kusagil ka keevitatakse kui omal võimalust pole. Ise mõtleks balansiiriks need
traktorihaagise rummud ja ratastele näiteks need
500-kilosed. Koos rauaga, kui omal rattad olemas, miski 500 raha ikka kulub. Hakka miskite
sõrmede ja pesadega jamama? Odavam see ei tuleks, aeglasem küll.
Variant 2 on ju see, et siinsed "TOHUTUD" isetegijad, kelle jaoks ei maksa mitte miski mittemidagi, teevad Sulle omadest TASUTA varudest TASUTA tööga sillad valmis! Treivad, keevitavad, pulbervärvivad jne omast vabast tahtest Kodumaa õitsengu hüvanguks... Mõnel võib-olla vedeleb paar vajaminevat silda suisa niisama nukataga nagu kivihunnikud või killustik.