Tsitaat:Vasaraga lapikuks ei jäänud pidama. Seega kasutasin lisaks trossilukku ja alumiinium hülss rohkem selleks, et trossi otsa kiud käe sisse ei tungiks. Aga see mutritega trossilukk on ebamugav sarvik kätte võtta.
Ainus viis on pleissimine (pleisimine), kõik muu on erinevate metallide kokkupuutel tekkivad jamad. Meenub ühe lohelenduri surm läbi lahtipääsenud trossi trossilukust. Pleisinud ise olen 6-mm trossi, jämedamaid pole. Ära usalda trossilukku, kui on oht, et tõstetav ese võib kukkuda inimesele või teha muud kahju.
Tsitaat: pleisiti paar keerdu läbi
Niipalju kui mäletan, keskmine osa lõigatakse ära, jäävad 6 välimist ja neid pleisitakse mitte paar, vaid ikka 4 kuni 6 korda. Abivahendiks kasvõi nurkrauast tehtud kiilukujuline jupp. Ise kasutasin sellise kujuga alumiiniumist telgivaia, sobis hästi.
Tegu on palkide kokkutõmbamise vintsiga. Seega eriti vastutusrikas see presshülsi pidama saamine pole.
Ega koduvahenditega pressimisest vist saagi unistada, pigem peaks mõtlema miskise vormi peale, kuhu siis haamriga mõjutades tulemus sünniks.
Pleisimine on ka variant, aga esialgu tahaks lihtsalt selle alumiinium hülsiga hakkama saada.
Huvitav, kas elektrikute kaablikinga press ka kõlbaks? Elektrijuhe on küll oluliselt ümmargusem, kui kaks trossi üksteise peal, aga kui loominguliselt läheneda?
Näiteks selline Osta.ee-st
Kui metsaveoks vaja seda trossi siis ei pea kartma sellist konstruktsiooni. Aga haamriga ei tee sa midagi. Ei jää pidama.
Vaja lasta treialil teha jämedast materjalust puks mille lõikad rauasaega pikuti pooleks ja hüdropressi all surud kokku. Päris head jõudu on seal vaja.
Aga peab ideaalselt.
Võin voolikupressiga ära teha. Tartust 16km viljandi poole Kaimis on mul hüdrovoolikute pressimise võimekus nii käsi kui automaatpressiga.
[
attachment=97364]
Ehk annaks mingi sobivas mõõdus terastoru lapikuks peksta ja trossi peale ajada. Ja seejärele kahele poole sooned sisse lõigata või augud puurida, kust kaudu see toru trossi külge kinni keevitada. Keevitusega võiks nagu hoidma jääda küll. Kui on selline tross, millel nööri sees ei ole.
Kui trossikiud pleissimiseks liig jämedad, siis järgmine variant - keevita -sepista tankitrossi vahetatav ots. Kokkupoole löödud trossijämedusest ümarmaterjalist U aasale keevita lehtmaterjalist küljed Tross eest u aasa sisse pista, pool tiiru ümber hüüumärgi taolise kiilu tagasi ja u aasas otsast tagasi välja lükata. Mida rohkem trossi, soklit tõmbad, seda tugevamini kinni jääb.
Pleisimine tundub kõige lollikindlam olema.ise olen kodus põlve otsas käepäraste vahenditega 12mm trossi pleisinud ja see enam lahti ei tule...Arvuti oli muidugi ees õpetusega.
(13-04-2023, 05:15 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Kui metsaveoks vaja seda trossi siis ei pea kartma sellist konstruktsiooni. Aga haamriga ei tee sa midagi. Ei jää pidama.
Vaja lasta treialil teha jämedast materjalust puks mille lõikad rauasaega pikuti pooleks ja hüdropressi all surud kokku. Päris head jõudu on seal vaja.
Aga peab ideaalselt.
Jah, tähelepanu juhtimine oli asjakohane. Lisan täpsema kirjelduse.
Me ajasime vanasti trossi liitekohale kaela paksuseinalise alumiinium- või raudtoru. Käsitööna paras keberniit. (Nii tegime metsaveo tsokereid ehk troppe. Idee oli LKT tsokerite pealt maha viksitud. Kasutasime 14mm trossi.)
Sepal oli tehtud selle toru kokkupressimiseks massiivsest rauast matriitsid. Toru läbimõõdust olid need õige pisut peenema auguga ja pärast pooleks lõikamist lasti käia peal pisut servast õhemaks. Kui pooled kokku panna siis ei olnud auk enam ümar vaid ovaalne. Tavalise koloosi töökoja hüdropressiga sai need torud kokku pressitud ja mitte ükski kinnituskoht järgi ei adnud. Trossid ise küll katkesid.
Minu arvates trossi puhul peale pleisimise muud kindlat lahendust pole, kõik muu on ehku peale.
See kuidas üle jääv ots kaela külge kinnitatakse on puhas kosmeetika ja tugevusel rolli ei mängi.
Ise olen umbes 30mm trossi kruusrangide vahel paljakäsi pleisinud, pole probleemi kui käed päris makaronid pole. Ja nendega on ikka väga raskeid masinaid väga sügavalt välja sikutatud, alati midagi muud järgi andnud.
Ma väga rohkem ei mõtleks ja kasutaks isand mlsluige poolt soovitatavat varianti- voolikupressi, kas siis tema pool või suvalises hüdraulikafirmas. Kuigi jah, seda saab teha vaid siis, kui trossiga ringi saab kolada. Me oleme ka siin töö juures teinud voolikupressiga ja jupi terastoruga, väga hea on saanud.
Minu isiklik arvamus-selle ajaga kui mudid trossi maha ja lähed kuhugi pressima pleisi kodus käsitsi need otsad ära...Teen pärast pildi milline jäi minul käsitsi pleisimine.
Ei, muidugi, kui hakata vintsi pealt maha võtma ja kuskile viima, on loomulikult teine asi. Ja eraldi mitukümmend kilti sõita on veel teine asi.
näitusele ilmselgelt ei kõlba,aga oma tarbeks küll ja veel ja seda lahti ei tõmba,enne kakud trossi pooleks...Läbi selle trossi ja 66 vintsi sai 6m pikka merekonteinerit vintsitud mingi 50 metra ja ca 3 tonni kaaluvat kuuti ka üksjagu vintsitud punktist a punkti b.See tross isa vana lifti meeste tross ja sai soodsalt kätte.Töövahenditeks oli vist kruvikas,kullinokad ja ilmselt veel midagi millega trossi kiu vahe laiaks ajada.
Pleissimiseks kasutatakse asjatundjate poolt ainult ühte tööriista. Õhuke vinkliraua jupp mis on otsast pikalt peeneks käiatud nagu torn. See lükati trossi keeru vahelt läbi ja tekkinud avast läks lahtiharutatud trossi keerd läbi. Vinkel tõmmati välja ja kinnastega sikutati läbilükatud keerd sirgeks. Mingeid tange ei tohtinud kasutada muidu läks keerd laiali ja ei ajanud enam läbi tekkinud avast. Trossi arutati lahti varuga, et oleks võimalik käte vahel otsast sikutada. Ja nii tehti trossi keerdude pöörlemise suunas kaks ringi peale. Pärast käia peal otsad maha ja metsa sõit. Ise ma pleissinud pole aga seni kuni sepp tsokeri valmis tegi sai asja kommenteeritud ja vahel treipingi peal mõni hõrgutav jook konsumeeritud.
Kuidas nad tehases neid tsokereid pleissisid ei tea aga vahe oli sees silmaga nähtav. Tehase pleiss oli hästi sile ja kompaktne aga sepa tehtud jäi konarlik ja karvane. Aga kui mõne palgi välja olid tõmmanud tõmbas sepa pleisi ka siledaks.
Nende trossiotstega sai kunagi mässatud ja isegi siit foorumist küsitud aga lõpuks asi käsile võetud ja proovitud kuni enamvähem sai.
Tähelepanekutest, et ühte pidi lähevad keerud kui iseenesest teiste vahele ja ülal pildil on suund õige.
Nüüd aga esimesena tuleb läbi pista see keerd mis on lahtisel otsal kõige silmusepoolsem pealtvaates.
Siis sellest järgmine pealtvaates ja nii kuni kõik karvad on risti üle ja trossi lõpp läheb astmeliselt peenemaks kuni kiud otsas.
Nüüd see silmus teistpidi keerata ja toppida otsad veelkord läbi suunas kuhu nad ise tahaks minna.
Et otsad teravad ei jääks sulatatakse nad gaasipitsiga läbi et tüükad jäävad umbes 3cm pikad.
Just sulatatakse mitte ei lõigata hapnikuga et karvad kokku jääks.
Telepurgist usa ja kanada metsamehi vaadates kasutatakse sealgi sõna tsoker, siis selle trossi kohta millel haak otsas ja mis ümber palgi pannakse. Kirjapilt teadmata…a ju see sama sõna siiagi jõudis.
