automoto.ee foorumid

Täisversioon: Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(18-02-2019, 00:38 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]
(18-02-2019, 00:15 AM)rollfix Kirjutas: [ -> ]Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.

Siin on küll asi isetegevuslikult peapeale pööratud.
Need on ju ruumimeetri läbikorrutamise koefitsiendid, et tihumeetrit saada.
Tihust ruumiks tagasirehkendamiseks tehakse jagamistehe, aga kellel seda vaja on, ma ei tea.

Ümarmaterjali tihude ruumide arvestuks on targad spetsialistid kirjutanud suure tabeli, kus erinevaid tingimusi oli rohkem kui pikkus ja jämmus.
Palki võib ju veel ruumimeetriga mõõta, aga palju hullem, kui "kaigas" tüüpi küttepuid hakatakse tihuga mõõtma, st autokast on triiki kaikaid täis, aga müüja korrutab kasti mõõdud läbi mingi X koefitsendiga, et tihud saada.
20 aastat tagasi kui metsamees olin siis tollimine käis palgil ladva läbimõõt ja peenemast kohast,paberipuu ja küte olid hunniku kitsam pool ja mõõtsid hunniku laius kõrgus ja vist arvutasid siis.
Nojah, pika tüve palgi koormale visati eest otsast mõõdulint ümber ja saadi ka tabelist  mingi number.
(18-02-2019, 11:08 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]20 aastat tagasi kui metsamees olin siis tollimine käis palgil ladva läbimõõt ja peenemast kohast,paberipuu ja küte olid hunniku kitsam pool ja mõõtsid hunniku laius kõrgus ja vist arvutasid siis.

Sedapidi ostjad tahavad jah. Aga niipidi mõõtvale tegelasele ei pea ju müüma Rolleyes
(18-02-2019, 10:52 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ]
(18-02-2019, 00:38 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]
(18-02-2019, 00:15 AM)rollfix Kirjutas: [ -> ]Aga kaasfoorumlasele maisalup´ile teadmiseks-tihumeeter korrutakse koefitsendiga 0,5-0,6 et saada puidu maht ruumimeetrites.

Siin on küll asi isetegevuslikult peapeale pööratud.
Need on ju ruumimeetri läbikorrutamise koefitsiendid, et tihumeetrit saada.
Tihust ruumiks tagasirehkendamiseks tehakse jagamistehe, aga kellel seda vaja on, ma ei tea.

Ümarmaterjali tihude ruumide arvestuks on targad spetsialistid kirjutanud suure tabeli, kus erinevaid tingimusi oli rohkem kui pikkus ja jämmus.
Palki võib ju veel ruumimeetriga mõõta, aga palju hullem, kui "kaigas" tüüpi küttepuid hakatakse tihuga mõõtma, st autokast on triiki kaikaid täis, aga müüja korrutab kasti mõõdud läbi mingi X koefitsendiga, et tihud saada.

Keofitzent 0.5 on ikka väga peene võsa puhul. Tavaline koefitsent oli 0.7 ja teisipidi arvutamisel 1.3. 
Palki mõõdeti ladvast ja lisaks pikkusele ja jämedusele tuli võtta arvesse ka metsa kõrgust. Kas 1. 2. Või 3. klassi kõrgusega mets. Sellest olenes palgi koonilisus (tüve ja ladva läbimõõdu suhe)  mis mõjutas ka mahtu.
1. kõrgusastme metsas võis kohata juhust kus tüve ja ladva läbimõõdu erinevus oli vaid 1-2 cm. 
Pikatüve mõõtmiseks oli samuti tabel kus kehtis ka 3 põhi näitajat. Pikkus, keskmine palgi jämedus ja paki ümbermõõt.
Väike mittemakstud reklaam:
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=71524755

https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.timberdiameter&hl=et

Paraku mõõtmise asjakohasus (mitte täpsus!) sõltub palju kasutajast. Pilt ja äpp teevad ära lolli rehkendustöö, aga mõtlemise osa jääb kasutajale.
0,7 koefiga väljaveoteenuse pakkuja koormaid arvestada ei saa. Metsa omanik pole nõus.
Küte ja lehtpuu paber 0,5; okaspuude paber 0,56; palgid 0,6. Sellised on numbrid, mille alusel koormaid arvestatakse. 
Vedaja kahjuks, omaniku ja kokkuostja kasuks. Nii on juba uue eesti algusest see pügamine käinud.
(18-02-2019, 11:56 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]0,7 koefiga väljaveoteenuse pakkuja koormaid arvestada ei saa. Metsa omanik pole nõus.
Küte ja lehtpuu paber 0,5; okaspuude paber 0,56; palgid 0,6. Sellised on numbrid, mille alusel koormaid arvestatakse. 
Vedaja kahjuks, omaniku ja kokkuostja kasuks. Nii on juba uue eesti algusest see pügamine käinud.

Oleneb materjalist, kõverus, läbimõõt, laadimis tihedus.
(18-02-2019, 10:22 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(18-02-2019, 00:11 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ma selle pildi järgi ei julgeks küll hinnata kas need seemnepuud on hea tava järgi või mitte.
Esiteks pildile vaadates mina näen et see mets pole suurem asi olnud sest korraliku sirgete puudega männimetsa all reeglina ei kasva võsa ja pealegi pildil annavad tooni üks lepa või remmelga känd.
Kaugemal paistavad ka paar männi kändu kuid vaadates taustal olevat madalat kõverate puudega männikut siis kas seal oligi midagi ilusamat mida püsti jätta?
Paremal kaugel on jäetud püsti üks tihedas metsas kasvanud pikk ja peenike mänd, mille tuul ilmselt maha murrab.
Pigem siis juba sellised kiduramad madalad jässakad seemnepuud mida tuul ei murra ja kuna haljasmassi on rohkem on ka käbisid kahe sellise pika ja peene männi jagu kus otsas 2 meetrine tutt kasvab.

Ja nii on. Cool  Sellest ka minu kommentaar, et silma järgi ja kaugemalt saab hakata seemnepuudest midagi arvama peale kümnendipikkust pidevat tööd metsas. Nii ütlevad soomlased, nii ütlevad sakslased. Mina nõustun.

Kui üldse midagi selle pildi järgi arvata, siis ilmasuundasid teadmata võib (aga ei pruugi!) olla natuke vähevõitu pildi keskel, aga reaalsus võib olla oluliselt parem, kui lääne pool on seemneid andvat puistut.

Priit, palun siirdu istelihasesse oma jutuga. Toungue

Silmajärgi on need seemnepuud väga ok antud puistus, kuna mänd kasvanud suht lagedal alal (karjamaa mänd) ja seetõttu puud ka sellised nuustikud. Seemnepuude hulk antud metsamajandus kavas vastavalt raielangi suurusele, prioriteedile ja ümbrusesse allesjäävale metsale.
(18-02-2019, 11:56 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]0,7 koefiga väljaveoteenuse pakkuja koormaid arvestada ei saa. Metsa omanik pole nõus.
Küte ja lehtpuu paber 0,5; okaspuude paber 0,56; palgid 0,6. Sellised on numbrid, mille alusel koormaid arvestatakse. 
Vedaja kahjuks, omaniku ja kokkuostja kasuks. Nii on juba uue eesti algusest see pügamine käinud.

Üheksakümnendate alguses võeti sadamates 3m kasepaberipuud koefitsendiga 0.34. Sai veel sõimata, kui kõik noolsirged ei olnud, et kui sellist toote siis võetaksa varsti koefitsent maha.
Vene ajal oli 2m küttepuu koefitsent 0.64
(18-02-2019, 18:40 PM)hydrofoil Kirjutas: [ -> ]Üheksakümnendate alguses võeti sadamates 3m kasepaberipuud koefitsendiga 0.34. Sai veel sõimata, kui kõik noolsirged ei olnud, et kui sellist toote siis võetaksa varsti koefitsent maha.
Vene ajal oli 2m küttepuu koefitsent 0.64

Kena teada, et kunagi Wanal Ajjal nii oli, aga täna on teised olud ja lepingud. Või on keegi tõesti nõus müüma normaalset paberipuud normaalselt laotuna virnatäiuse koefitsendiga 0,34? Mingi liitkõverusega keppide hunnik on iseasi.
Wana aja wärk on lahe. Rögisev ökovedu- jälgi pea- aegu ei jää ja need vähesed, mis jäävad, pühitakse okstega ära.
https://www.youtube.com/watch?v=w76hFH3uQVc
 
ja mida teeme nende mudaste puudega?nüritame saeketti kenasti.
Aga see-eest - ei mingeid rööpaid, eksole. Ja rögisemise asemel metsapull ikka jõurab. Ikkagi steroididel raudhobu.
(19-02-2019, 10:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Aga see-eest - ei mingeid rööpaid, eksole. Ja rögisemise asemel metsapull ikka jõurab. Ikkagi steroididel raudhobu.

ja talvel lumes tross seljas jookse puude kändude vahel ja haagi,oi kui mõnus.olen kunagi näinud seda.
(19-02-2019, 10:23 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]
(19-02-2019, 10:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Aga see-eest - ei mingeid rööpaid, eksole. Ja rögisemise asemel metsapull ikka jõurab. Ikkagi steroididel raudhobu.

ja talvel lumes tross seljas jookse puude kändude vahel ja haagi,oi kui mõnus.olen kunagi näinud seda.
Teistpidi suutis üks kodanik hiljuti metsapulliga ära teha Ahja jõe ürgoru nõlva, kust miski muu tehnika ei saanud palke kätte.
(19-02-2019, 10:40 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Teistpidi suutis üks kodanik hiljuti metsapulliga ära teha Ahja jõe ürgoru nõlva, kust miski muu tehnika ei saanud palke kätte.

Vintsiga? Suvaline raske (või hästi maakerasse ankurdatud) masin 100kN vintsiga oleks seal sama teinud.

Või ukerdas roomikutel, jälgi jätmata?
(19-02-2019, 09:35 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]ja mida teeme nende mudaste puudega?nüritame saeketti kenasti.

Ei! Need võidakse parvetamise sihtkohta jõudnuna kuulutada liivavabaks. Vesi suured laevad kannab .... jne.
(19-02-2019, 10:54 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(19-02-2019, 10:40 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Teistpidi suutis üks kodanik hiljuti metsapulliga ära teha Ahja jõe ürgoru nõlva, kust miski muu tehnika ei saanud palke kätte.

Vintsiga? Suvaline raske (või hästi maakerasse ankurdatud) masin 100kN vintsiga oleks seal sama teinud.

Või ukerdas roomikutel, jälgi jätmata?
Ikka vintsiga, aga seal langil oru perve peale sõita ja end iga jupi maa tagant uuesti ankurdada suvalise masinaga?? Antud juhtumiks on pull vist sobivaim riist, ankurdab end ise ja kiiresti, liigub hästi keerulistes oludes ja suudab omale selle koorma lõpuks plaadile sikutada ning tee veerde vedada.
(19-02-2019, 11:57 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Ikka vintsiga, aga seal langil oru perve peale sõita ja end iga jupi maa tagant uuesti ankurdada suvalise masinaga?? Antud juhtumiks on pull vist sobivaim riist,
...

Pigem kättejuhtuvatest sobivaim. Suvaline 10-tonnine asi 100 kN vintsiga oleks sama teinud, kergemad asjad oleks millegi raske külge pidanud siduma.

Aga vahet ei ole - vints on sel asjapulgal WÄGGEW. Soomes on paar tükki ehitatud spetsiaalselt liikuvateks vintsideks.