automoto.ee foorumid

Täisversioon: Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Ei no solvuda pole siin küll mõtet.Teeme ära ,raud osa on mul olemas tehke elektroonika pool,proovime kas saab käima.
No näed, pakkumine olemas. Pealegi mehelt, kes ise pea käima putitanud. Smile
vaatan siin igasugu videoid ja mitte ei meeldi see lõka-lõka laasimine.
võrdluseks kõrvale näiteks pisike hypro ja laasib justkui oluliselt asjalikumalt, muidu ka nagu oleks jumekam.
hind muidugi ka kohe topelt lõksutajaga võrreldes.
Tööstusseadmete loogikaahelad on põhjusega 24V - häirekindlus.
3,3V/5V signaaliahelad mürarikkas keskkonnas, pikkade kaablitega korjavad piisavalt häireid, et asi ei toimi nii nagu paberil oli algselt planeeritud.
(06-02-2019, 20:35 PM)uko Kirjutas: [ -> ]Ei no solvuda pole siin küll mõtet.Teeme ära ,raud osa on mul olemas tehke elektroonika pool,proovime kas saab käima.

Davai teeme ära. Tasuta tegema ei hakka, panen hiina juppidega käima, jääb pea mulle.
Seda pulli vaataks isegi.
Kuidas odavate juppidega keto iga ilmaga sama heaste töötab nagu tehases külge poogitud kallitega.
Et kas saab kõik pikkused-jämmused puuliigiti õigesti mõõtma ja tihud reaalsusega sobivaiks klapitatud või viskab samasuguse villase sisse nagu ses eelnenud videos, milles kodukootud pikkusemõõdikul kõigest 25cm pääle vähemalt kaks cm ero sees.
(06-02-2019, 22:48 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Seda pulli vaataks isegi.
Kuidas odavate juppidega keto iga ilmaga sama heaste töötab nagu tehases külge poogitud kallitega.
Et kas saab kõik pikkused-jämmused puuliigiti õigesti mõõtma ja tihud reaalsusega sobivaiks klapitatud või viskab samasuguse villase sisse nagu ses eelnenud videos, milles kodukootud pikkusemõõdikul kõigest 25cm pääle vähemalt kaks cm ero sees.

Algne jutt oli kütteks minevate kaigaste enamvähem ühepikkuseks saamisest....Ilma etteveomootorita tõstega laasijast.
Ei ole vaja vinti üle keerata.
(06-02-2019, 21:28 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]vaatan siin igasugu videoid ja mitte ei meeldi see lõka-lõka laasimine.
võrdluseks kõrvale näiteks pisike hypro ja laasib justkui oluliselt asjalikumalt, muidu ka nagu oleks jumekam.
hind muidugi ka kohe topelt lõksutajaga võrreldes.
Uus mänguasi ja amatöör puldis kokku on tõesti selline paras "ikaldus". Aga ikkagi kiirem, kui käsitöö. Kuu aja pärast teeb sama vend juba raudselt kordades nobedamalt. Aga pole seegi komplekt Farma+Tapio160 traktori sappa odav mänguasi omale hobiks ja väga palju tuleb metsa lõigata, et üldse tööd teha mahuks... 
Ja enam jälle ei tundugi sõiduautogi sabas metsa veetav ja seal ise ringisõitev Kranman P25 Processor oma 21K€+kõm hinnalt kallis? Sellega säästad ikka hulga puid kasvama! Asi siis ATV ja haaratsiga haagis juurde... 
Hypro300 trakatsi haakesse maksab alates 28K€+maksud...Poolas  Rolleyes Ja kiiruse vahe polegi teabmis-suur, kui traktorile pead KAUGEMALT palke ette vintsima! Ehk kui algseis on "mitte midagi peale mingite hektarite metsa", siis kõike ostes on lõpuks kuluefektiivsem ikkagi kergtehnika. Kui hektareid on palju ja plaan aastaid suurtes mahtudes hobitada, asi muutub.
Üle või alla (vinti), aga uus häda on kohe, et rull pidevalt puud puutumata ei tööta. Paljalt kahe noaga pead puus ei hoia, maakeeli. Seega on mõõdurull tolle laasija juures juba idee tasandil ikkagi surnud idee.
Kui üldse katsetada, siis võtku uko pakkumine vastu. Kuna aga keto 150 kaalub ca' 900 kg, siis tõstetavat laasijat temast ei saa. Ja pole ka mõtet, sest sellest saaks tegelikult taastada korraliku tööriista, millega tihumeetreid valmistada. Sellist tulemust tahangi näha. 
Kokkuvõttes - korralikku, odavate vahenditega ehitatud töötavat harveripead, sest jutt oli ju, et saab ka nii, et  mitte maksta miljonit.

Aga tegelikult lõpetasime just tänaseks kaks päeva kestnud nussi ühe paarikümne meetri pikkuse konveieri kahe kraadi alla paigaldamise kallal, mille oleks õigete riistadega saanud paika tõsta ühe päevaga, kui poleks peale jäänud peaspetsialisti (supervisori) usk ja veendumus, et tema telefonis asuv nurgamõõtmise äpp on juhindumiseks piisavalt täpne riist Big Grin. Selline elu siis. Äpimehed.
Noh, siis on mul juba pool preemiatest teenitud, kunagi sai proovimiseks selline kaadervärk kokku sätitud:
(07-02-2019, 00:34 AM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...
Ja enam jälle ei tundugi sõiduautogi sabas metsa veetav ja seal ise ringisõitev Kranman P25 Processor oma 21K€+kõm hinnalt kallis? Sellega säästad ikka hulga puid kasvama! Asi siis ATV ja haaratsiga haagis juurde...
...

Kui eesmärk on võimalikult palju puid säästa, siis mille kuradi pärast üldse metsa minna? Las kasvab, säästuvad kõik (mis loodusliku valiku üle elavad). Kogu see paduroheliste "säästva metsanduse" idee lõpeb otsa selle koha peal, kui kellegi on metsast tükki puud vaja ja selgub, et kahel jalal ikka ei viitsi seda välja tuua.
(07-02-2019, 08:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]... Kogu see paduroheliste "säästva metsanduse" idee lõpeb otsa selle koha peal, kui kellegi on metsast tükki puud vaja ja selgub, et kahel jalal ikka ei viitsi seda välja tuua.
Kas ikka on kõik padurohelised? Võib-olla lihtsalt säästlik peremees ... mu isa oli sündinud 1921 ja seega täismeheks saanud veel  EW ajal ning ta rääkis kuidas siis metsa tehti, iga puu ikka vaatas peremees üle ja valis vastavalt vajadusele, mis võtta ja milleks. Ka nõukaajal valis kadunud vanamees ise puu välja, viis siis kättpidi majandi metsavahi puu juurde ja lasi omale müügiks ära märkida, sõpruse saega maha ja hobusega välja ... ei mingit metsa kahjustamist.
Metsatööstuse mahud on ikka kõvasti teisest suurusjärgust, seal ei jõua seda hobusega veetud palki keegi kinni maksta.
päris hobusele on väljaveo tööd küll. ja tasub ka.
meil pole moes, aga isegi soomes on objekte küll, kust ainult elusa hobusega tohib vedada.
nii mõnigi mees ja hobune saab sellest oma leiva lauale.

mis aga priidu viidet karnamanisse puutub, siis minu silm näeb seal neid kahe kummi vahele pressitavaid veorattaid.
süveneda aega pole, aga tõenäoliselt need ongi siis edasiviivaks jõuks.
oleks huvitav teada, kui mitu kilomeetrit metsasõitu selline sisteem kannatab, enne kui kummidel muster maas on?
(07-02-2019, 08:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(07-02-2019, 00:34 AM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...
Ja enam jälle ei tundugi sõiduautogi sabas metsa veetav ja seal ise ringisõitev Kranman P25 Processor oma 21K€+kõm hinnalt kallis? Sellega säästad ikka hulga puid kasvama! Asi siis ATV ja haaratsiga haagis juurde...
...

Kui eesmärk on võimalikult palju puid säästa, siis mille kuradi pärast üldse metsa minna? Las kasvab, säästuvad kõik (mis loodusliku valiku üle elavad). Kogu see paduroheliste "säästva metsanduse" idee lõpeb otsa selle koha peal, kui kellegi on metsast tükki puud vaja ja selgub, et kahel jalal ikka ei viitsi seda välja tuua.

Aga ütle, miks peaks puid, eriti noori puid, RAISKAMA? Soome keeles on see suisa vägistamine ehk puupedofiilia  Toungue  
Mul oli valus sedasinast murutrakatsi kastis puud maha võtta ainult selleks, et saaks autoga metsa. et puudu jäi 2 puu vahel 10senti!!! See 1.60 on suisa ideaalne mändide kasvutihedus pikaks oksavabaks tüveks. 
Ma tegin südame kõvaks seekord... mul ei ole seda puud vaja olnud, õnneks Sõber võttis peenema otsa ja tegi oma talu sildile jalad - midagi läks asjaette. Niimoodi muudkui aga lõikad mittevajalikke puid, kui võiks hoopis väiksem-KITSAM tehnika olla! Toolik on 150 lai ja see mahtus läbi, audi ega isuzu ei mahtunud. Kraanamees on 140 lai. Ehk seesinane laius on ka ülimalt läbimõeldud ideaalsemate metsade saamiseks. Ja kui sul on kasvatada-hooldada kümned ja sajad hektarid, on säästetud puude hulk märgatav. Ahjah, ega see tööhobune ka oluliselt kitsam pole!!! Näiteks hobusetalli ukse minimaalsed mõõtmed on soovituslikult 1,5X2,2 meetrit. On see juhuslik? 

Ma rõhutan veelkord: guliibinlus on lahe aga õppinud Insenerid meeletute tarbijakogemuste baasilt teevad ikkagi paremaid töövahendeid. Lihtsalt alginfo hulk on nii meeletult suurem, et õiget asja välja mõelda. Ja see ei ole paduroheline, see ongi säästev, ning siin on SUUR vahe! Lõpuks, ku ivõta dKOGU stüklis "osaleva" tehnika-materjalihulga kokku, on vajaduspõhisel metsa raiumisel gigasääst. Milleks seda lolli raske trauda metsa vedada? Millesk kulutada selle jama tootmisele meeletutes kogustes energiat, kaevata veel suuremaid auke maasse jne? Selleks, et saagida maha "teele ette jäävad puud"??? Reaalselt suuremat lollust ja idiootsust ei ole Inimkond välja mõelnud kui täiesti arutult laiad teed. Jälle kiiks aga reaalslet hakkabki see asi pihta Sinu oma metsast, kus oled mõttetult laia/raske tehnika jaoks LISApuid maha võtma ja tipneb see idiootse RB aga ka täiesti lollakalt laialt lahti lõigatud maanteedega. Ja siis viimaste hoolduseks on jälle vaja veel suuremaid masinaid, veel rohkem kulutada diislit niitmistele jne. Tapetakse Loodust, hävitatakse putukaid etc, etc.  

Ning tipnes see siis idiootraudtee-seadusest tulnud "parandustega", kus õunaaiad muutusid metsadeks ja metsamaaks! Sest päriselt oleme me niipalju metsasid raadamisega hävitanud justnimelt mittevajalike absurdsete koridorilaiustega (teed ja liinid), et "ilusaks" metsabilansiks on see vaja kusagilt tagasi võtta - potjomkinlust teha! 
Jah, säästlikkus algab iseenda peast ja tegudest ning hullusk ei tohi minna aga vähegi mõistlikku säästlikkust naeruvääristada ka ei maksa. Ei ole neil öko-ullikestel ka alati kõige lollimad mõtted, mõnikord on need lihtsalt sellises mahus või kiirusega teostamatud. Ja Sa vist ei vaadanud või kuulanud mõttega Rootsi homesteadi Meeste mõtteid nende metsade majandamisest - PROFI poolt. Kusjuures see Tim on nii kõva tegelane, et Talle antakse Alstor kodumetsas küttepuu tegemiseks testile. No ei ole "lambivend"? Et on loll, püüdleb säästlikuma kodumetsa majandamise poole???
(07-02-2019, 12:48 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Aga ütle, miks peaks puid, eriti noori puid, RAISKAMA? Soome keeles on see suisa vägistamine ehk puupedofiilia  Toungue  
...
Jah, säästlikkus algab iseenda peast ja tegudest ning hullusk ei tohi minna aga vähegi mõistlikku säästlikkust naeruvääristada ka ei maksa. Ei ole neil öko-ullikestel ka alati kõige lollimad mõtted, mõnikord on need lihtsalt sellises mahus või kiirusega teostamatud. Ja Sa vist ei vaadanud või kuulanud mõttega Rootsi homesteadi Meeste mõtteid nende metsade majandamisest - PROFI poolt. Kusjuures see Tim on nii kõva tegelane, et Talle antakse Alstor kodumetsas küttepuu tegemiseks testile. No ei ole "lambivend"? Et on loll, püüdleb säästlikuma kodumetsa majandamise poole???

Kuulasin, mõistsin, aga ei nõustu kõigega. Sinu juttu võtan tõe pähe siis, kui Sa oled midagi soetanud ja reaalselt kasutanud. Seni on puhas zuzutamine. Toungue

Ma saaks sellest halast puude mahavõtmise üle aru, kui meie laiuskraadi "looduslik mets" oleks igal pool samasugune, nagu Nõva pargid. Aga ei ole, enamus meil looduslikuna kasvavast metsast on rämedik, mis sobib vaid partisanivõitluseks.

Samas on loodusel sügavalt savi, mida inimene korraldab või on korraldamata. Liigid tekivad ja kaovad, aeg läheb edasi. Muide, ka inimene on vaid üks liik, mis oma kadumise tõenäosust on viimasel ajal päris tublisti kasvatanud.
(07-02-2019, 10:01 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]
(07-02-2019, 08:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]... Kogu see paduroheliste "säästva metsanduse" idee lõpeb otsa selle koha peal, kui kellegi on metsast tükki puud vaja ja selgub, et kahel jalal ikka ei viitsi seda välja tuua.
Kas ikka on kõik padurohelised? Võib-olla lihtsalt säästlik peremees ...
...

Siin on väike vahe: see oli Päris Peremees. Mitte linnas kõigi mugavustega korteris läbi kaapelaua teistele õigesti elamiseks hädatarvilikke ordnungeid jagav kõrgeltharitu. Saad vahest vast ise ka aru?

Ma ka enamuse oma puudest korilen teiste vahelt mulle kasutamiseks usaldatud metsast (mäletatem, maad ei saa omada!). Aga ma mõistan hästi, MIKS lageraiet tehakse. Ning see põhjus ei ole "mõrvarlike harvesterimeeste ahnus", vaid meie enda mugavus ja laiskus.
(07-02-2019, 12:48 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Mul oli valus sedasinast murutrakatsi kastis puud maha võtta ainult selleks, et saaks autoga metsa. et puudu jäi 2 puu vahel 10senti!!! See 1.60 on suisa ideaalne mändide kasvutihedus pikaks oksavabaks tüveks. 

Kui ma vaatan seda metsa taustal siis paistab olema tegu noore kasvava metsaga mis ei ole hetkel liiga tihe siis seal ei oleks vaja üldse mitte midagi torkida vaid lasta omasoodu kasvada raieküpsuseni.
Kui tahta aga pikema aja peale ja soov saada jämedamat puud siis selleks peab ikkagi harvendama sest 1,6m vahega mänd päris suureks puuks ei kasva vaid nad venivad pikaks, kasv jääb kinni ja ka tuulemurru võimalus on suurem.
(07-02-2019, 16:02 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]
(07-02-2019, 12:48 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Mul oli valus sedasinast murutrakatsi kastis puud maha võtta ainult selleks, et saaks autoga metsa. et puudu jäi 2 puu vahel 10senti!!! See 1.60 on suisa ideaalne mändide kasvutihedus pikaks oksavabaks tüveks. 

Kui ma vaatan seda metsa taustal siis paistab olema tegu noore kasvava metsaga mis ei ole hetkel liiga tihe siis seal ei oleks vaja üldse mitte midagi torkida vaid lasta omasoodu kasvada raieküpsuseni.
Kui tahta aga pikema aja peale ja soov saada jämedamat puud siis selleks peab ikkagi harvendama sest 1,6m vahega mänd päris suureks puuks ei kasva vaid nad venivad pikaks, kasv jääb kinni ja ka tuulemurru võimalus on suurem.

Täpselt nii.
(07-02-2019, 17:05 PM)Inri Kirjutas: [ -> ]
(07-02-2019, 16:02 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]
(07-02-2019, 12:48 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Mul oli valus sedasinast murutrakatsi kastis puud maha võtta ainult selleks, et saaks autoga metsa. et puudu jäi 2 puu vahel 10senti!!! See 1.60 on suisa ideaalne mändide kasvutihedus pikaks oksavabaks tüveks. 

Kui ma vaatan seda metsa taustal siis paistab olema tegu noore kasvava metsaga mis ei ole hetkel liiga tihe siis seal ei oleks vaja üldse mitte midagi torkida vaid lasta omasoodu kasvada raieküpsuseni.
Kui tahta aga pikema aja peale ja soov saada jämedamat puud siis selleks peab ikkagi harvendama sest 1,6m vahega mänd päris suureks puuks ei kasva vaid nad venivad pikaks, kasv jääb kinni ja ka tuulemurru võimalus on suurem.

Täpselt nii.

Täpselt see töö seal käibki ja võtan vahelt välja leppa ja metsakuiva. Mul on seda noort 50-aastast männikut u. 2 ha. Siis on veel 35-aastane noorendik ja päris uus 10-aastane, mis muudkui juurde tuleb. Ja siis on 100+ aastast männikut, mis oli suur juba Pääsukese Noarootsis käies Big Grin Ja muidugi sanglepik, mis ka vanemates puudes raiekuüps ~60 aastat.  Ja nii ongi, et käin ja vaatan IGA puud eraldi, mida maha võtta ja mida mitte. See on teraapiline tegevus. Vaid ja ainult asjapärast läheb saag käima, näiteks just tuli teha uus kaevu kook - selleks ongi vaja pikka ja vibalikku, nagu ka karjaaedade tegemiseks jms! See ongi absoluutselt teistaadi metsaomamine ja metsatöö. Või ka pargihooldus - lihtsalt kellel kui suur "park" on! 
Tarbepuit: ainult katuselaudis on saeveskist ostetud, kõik muu puit on oma metsast, k.a. redel seinal Big Grin See kaigaste käsitisi koorimine oli julm aga mõnus teraapiline töö, see oli tolle tänaseks 35-aastase noorendiku esimene harvendus aastal 2010 ja lõkkeks said ainult ladvad ja koored. See siis mul grillimaja. Täitsa 100% DIY, nagu ka palju muud. Ja on ka kõvasti taaskasutust. Ma loen seda puidu väärikaks väärindamiseks. See kogus mändi ei maksa suurt midagi, küttena kilulinnas maha kallatuna mõnisada eurot. Tarbitava kinnisasjana, kus all on sajad tegelased viina visanud, on selle väärtus aga hindamatu. Ja tegu on ju ikka selle sama kohapealse rannamännikuga, lihtsalt 50 meetrit teises kohas ja vormingus. Ja mis peamine - sa ei saa aru järgmine kevad enam aru, kuskohast see lõigatud on! Ei mingeid rööpaid, mitte midagi. Ma püüan isegi kännud mulla/samblaga katta ja muidugist otse maapealt lõigata. 

PS: rannamännikus tuulemurdu ei tasu väga karta. Lihtsalt tuleb ise aru sada, mille võid eest maha võtta ja mille mitte, kuspoolt tormid tulevad ja kuspoolt mitte. Ja ma tean, et sedalaadi metsade hooldamist on palju, meite küla kogu rannamets käib samalaadse põhimõtte järgi. Kohapealse tarbepuu saab kätte ja muu on lihtsalt puhas nauding ja vaated, mida raha eest osta enam ei saa. Ja sama on ka vaikselt levimas mujal - mets on süsteem, mitte puude põld ega võimalik maksimaalne rahanumber. Ja mida väärtuslikumas piirkonnas see on, seda kallim ta tegelikult on! See on muu Eestiga ja meite pere teise metsaga Järvamaalt vaat et risti vastupidi: mida vähem sa Einbis männimetsa lõikad, seda kallimaks su kinnisvara läheb!