automoto.ee foorumid

Täisversioon: Metsategu ja -vedu. ATVd, ruunad ja russid
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
huvitav. ma pole osanud niimoodi mõeldagi.
oma maist vara pole mul tõenäoliselt kellelegi jätta.
aga sellegipoolest ei näe ma põhjust, miks peaks
lihtsalt mugavusest või hoolimatusest noori puid maha tapma.
(20-01-2019, 23:46 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]aga sellegipoolest ei näe ma põhjust, miks peaks
lihtsalt mugavusest või hoolimatusest noori puid maha tapma.

Küsimus ei ole tapmises. Sa tapad alati midagi kui sa jala maha paned. Küsimus on lihtsalt tavalises pragmaatilises elus nii, et sa ise endale liiga ei tee ja samas ka ei rüüsta. Nagu ma ütlesin, ei ole asi selles, et peale mind tulgu kasvõi veeuputus, et muudkui lähen ja tapan kõike. Sa toimetad omi asju, teed omi tegemisi, paar puud siia või sinna, no ei ole see maailma lõpp ega ka metsa oma. Mets taastub, taastub palju hullemast kui see mida suudab üks omanik oma traktoriga metsale teha kui ta heaperemehelikult käitub. Ei ole vaja igat oksa ja puukest säilitada kui ta jalgu jääb. Ei ole vaja selle jaoks osta kallist tehnikat ja omi konte murda. Mets on mets. Me saame sealt eluks vajalikku, see on meie vahend eluolule. Mõnes mõttes nagu tööriist. Mitte saag ei ole eriline tööriist metsas vaid mets on tööriist meie elus, anda meile midagi. Metsa omadus on see, et kui sa seal jala maha paned, siis tegelikult ei juhtu seal suurt midagi. Läheb seal paar puud, mõned miljonid kõrrelised, paartuhat tigu,  seitse sada juurt jne, ülehomme on kõik taastunud. Kui ei tapa ja ei rüüsta, siis ei juhtu ühe elu jooksul mitte kui midagi halba. On lihtne suhe sina mulle, mina sulle. Oksake siin, puuke seal... see ei muuda seda suhet.

E: ma tahtsin selle kõigega öelda, et ei ole vaja lolliks minna asjadega. Jube palju on sellist must/valget teemat tänapäeval. No ei ole must/valge kõik. Sinna vahele mahub pärs palju tavalist halli igapäevast elu ja normaalset käitumist.
igal oma arusaamine.
minul see tükki küljest ei võtnud ja mingit peavalu ei põhjustand.
hoopis hää meel, et sai lihtsalt-kiirelt-odavalt palgid välja.
hundid söönd ja lambad terved.
(21-01-2019, 00:25 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]igal oma arusaamine.
minul see tükki küljest ei võtnud ja mingit peavalu ei põhjustand.
hoopis hää meel, et sai lihtsalt-kiirelt-odavalt palgid välja.
hundid söönd ja lambad terved.
Mina saan aru, lihtsalt teinekord, on erinevad mõtted enese jaoks erinevad, ometigi evivad need sama mõtet Smile

Ela oma elu, täna ja nüüd. Tee nii, et sa oled õnnelik oma tehtu üle, et su hinges oleks rõõm ja sa naudiks omi asju. Tee nii, et sa ei peaks häbi tundma ei teiste ega iseenese ees, ei täna ega homme. Ja ei olegi vahet millega sa toimetad, kuidas sa toimetad või millal sa toimetad. Ole lihtsalt uhke kõige üle mis sul on ja ole aus, eelkõige iseenda vastu.
(21-01-2019, 00:25 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]...minul see tükki küljest ei võtnud ja mingit peavalu ei põhjustand...

Jah, tükki ei võtnud, aga midagi muud võib võtta...

Panen Viplala teooriale oksa alla.
Elas kunagi üks taat, kel oli ka metsa. Oli väga säästlik, nagu siingi teemas palju juttu. Kui oli ehituspalke vaja võtta vahtis tükk aega puud ja palus vabandust.
Kütteks tegi ainult oksi või kuivand puid. Eit saatis taadi metsa, et leivateoks korralikke halge vaja. Taat tuli aga ikka haokubudega tagasi.
Aeg läks, võim vahetus. Pold enam taadil metsa. Tulid tööbati mehed ja lasid kogu metsa maha, liipreid oli ju vaja. Taat nägi seda õudust, tuli kurva näuga kodo ja keeras magama. Enam ei tõusnudki.

...terve elu võib lõpetada.
Omamoodi ilus situatsioon - taat tegi õigesti ja tööbati mehed kah. Kokkuvõttes läks hool ja vaev asja ette, head liiprid said ja hiljem mugavam siberisse sõita, kui see jalgsi oleks olnud. Mingitpidi haakub teemaga seesugune nähtus
(21-01-2019, 00:16 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]
(20-01-2019, 23:46 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]aga sellegipoolest ei näe ma põhjust, miks peaks
lihtsalt mugavusest või hoolimatusest noori puid maha tapma.

Küsimus ei ole tapmises. Sa tapad alati midagi kui sa jala maha paned. Küsimus on lihtsalt tavalises pragmaatilises elus nii, et sa ise endale liiga ei tee ja samas ka ei rüüsta.
...

Väga nõus.
 
Raskel ja Tugeval harveril on väga jäme jalg. Kole ja paha jääb järele. Inimese jaoks. Loodus kohaneb.

T-40 on parima hinna-kvaliteedi suhtega. Aga maksma peab tervise ja oma tööga.
Noo selle harveriga ka tervis kannatab. Hui sa harveriga ainult päise päeva aeg ja nädalavahetusel töötad, ikka tuleb raysutada 24/7 ja kuigi füüsiline tervis võib säilida, aga vaimselt on üpris kurnav. Kui nüüd seda arvestada, siis pole sel t-40 häda miskit Big Grin
(21-01-2019, 00:52 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]Panen Viplala teooriale oksa alla.
Elas kunagi üks taat, kel oli ka metsa. Oli väga säästlik, nagu siingi teemas palju juttu. Kui oli ehituspalke vaja võtta vahtis tükk aega puud ja palus vabandust.
Kütteks tegi ainult oksi või kuivand puid. Eit saatis taadi metsa, et leivateoks korralikke halge vaja. Taat tuli aga ikka haokubudega tagasi.
Aeg läks, võim vahetus. Pold enam taadil metsa. Tulid tööbati mehed ja lasid kogu metsa maha, liipreid oli ju vaja. Taat nägi seda õudust, tuli kurva näuga kodo ja keeras magama. Enam ei tõusnudki.

...terve elu võib lõpetada.

Tegelikult täitsa õigus, räägitakse ju, et senine maailmakord laguneb, Ida-Euroopa tõenäoliselt langeb taas emakese Venemaa rüppe jne. Kõik räägib nagu ratsionaalselt selle kasuks, et ära hooli, ära püüdle vaid ela "peost suhu" ja sa oled õnnelik. Tõesti ei tea, kas su tütar läheb l.tsiks, poeg pedeks või narkomaaniks kätte ära. Kui mõtet veeretada, jõuab lõpuks ikka jälle küsimuseni välja, milleks üldse elada? Kui on tunne sees, et pole mõtet elada, mingi mõte on ainult lõbul ja naudingutel, siis nii eladki. Kui on tunne, et hoolid või huvitud millestki või näiteks tahad metsa kasvatada, siis kasvatad. Ilmselt ei ole viimast valikut mõtet ikka väga maha teha, sest mõne meelest võib olla elu ka teistsugune, kui peatäiest peatäieni ja natuke muud seal vahepeal ...
Isand Janka oskab seda ilmselt ammendavalt öelda. Mul puudub harveriga pikema töötamise kogemus.

T-40ga on kogemus olemas. Iga minutit selles kemmergus talud vaid olematu kulu peale mõeldes. Mistap mul ka teeneljakend ei ole. Aga ega mu hübriidrussis olemine parem ole. Aga vähemalt oli odav ja tonni võrra raskem = rohkem veovõimet.
hallooo, mis harver, mis 40. mul oli vaja mõned palgid välja tuua.
törts tööd värskes õhus ja tehtud.
ei olnud eriti raske. nahkagi väga märjaks ei saanud. tervisele ka ei hakanud.
nüüdseks juba ammu raamistki läbi lastud ja pinnad ka kodo veetud.

eelpool kirjutasin, kuis ühe teise tüki peale tellisin kohaliku väljavedaja russiga.
seal on veidi mahtu ja teepikkust ka. tehnika kasutamine igati õigustatud.

ei pea alati jalgrada jossiga lumest puhtaks lükkama.
Tuletame siis meelde kuidas oli tavaline T-40-ga talvel töö tegemine. Kõigepealt leeklamp tigedaks ja karteri alla. Kui üks täis läbi põlend siis teise täiega lasti kõrgsurvepump, silindrid ja filtrid soojaks. Seejärel toast soojast laadija alt aku peale, leeklambi lont sisselaskekollektorist sisse ja starterit. Kui olid hoolsasti soojendanud siis said ühe aku laadimisega käima. Protseduur kestis sageli kuni kaks tundi ( seda kõike tehti sellepärast et tavaliselt põllumajandusmasinatele dosooli ei jätkunud ja siis pidid kõik õhkjahutusega masinad lumehanges parkima). Külmaga pidi uks kogu aeg lahti olema kuna muidu kondenseerus hingeaur kohe esiklaasile. Ja hoolimata hoolsast enese pakendamisest vatipükstesse ja kuube ja kampsunitesse ja viltidesse ei suutnud ükski mees seal kabiinis üle paari tunni vastu pidada, lihtsalt külm ajas välja sooja otsima.

No tänapäeval on reduktorstarterid, normaalne kütus, head akud, kabiinile saab kero panna jne jne. Küll tahaks näha meest kes selle masinaga igapäevaselt omale leiba lauale teenib. Ise ajan ka korra-kaks T-40 talvel vihaseks ja vean puid või palke välja, aga need tööpäevad on ikka max 4-5 tunnised ja vahepeal saab toas naha uuesti soojaks ajada.

Ehk tsiteerides kusagilt foorumist meeldejäänud lauset: Oleks sakslased sõjaajal sundinud teatud rahvust T-40ga tööle oleks see masin seniajani keelatud relvade nimekirjas....
Paar mõlgutust 40 teemal. Ma ei kiida seda masinat aga olen temaga töötanud s....s.  Metsa vedanud. Ei olnud see käivitamine nii hull üht nagu eespool väidetakse.  Kuni -20 polnud mingit jama. Sealt allapoole oli juba vaja vähe ettevalmistusi teha. Enne seismajätmist pool liitrit bensiini karterisse ja lasid paar minti käia enne seiskamist. Hommikul panid vana tekikoti mootori peale ja valasid aeglaselt ämbri kuuma vett peale. Tegid ühe suitsu ja keerasid võtit.  Nagu suvel. 
Ja kui metsa ikka tööle lähed siis pole sinna kabiini mingit soojendust vaja. Palav oli kogu aeg. Uksed olid päev aega lahti. Kojusõiduks tõmbasid kokkupoole , et tuul ei vihiseks.
Nüüd head ja paremat masinat proovitud ja enam leiba selle masinaga ei teeniks aga oma tarbeks 50-60 tihu metsa teha on selle masinaga küll võimalik.
40 vist ainus masin AM foorumis mis kasutajad kahte lehte lööb Big Grin
Eks neid on veel... Aga ilmselt üsna laialt levinuna on paljudel meist sellega omad mälestused seotud. Kellel meeldivad, kellel ebameeldivad. Big Grin
T-40 tuleb parkida kallaku peale. Prauh ja käima. Pole akutki tarvis.
uue eestio algusaastatel oli ka ühistalude aegadel mul tööülesanne 40-ga talvel kuhjast kartulad lauta loomadele ette vedada.seisis keset küla õues ja võtmest käivitus ja no ei mmeenu küll ei mega ketramist ega muid jamasi.võtit ja läks.no eks masin oli ka uuepoolne,aga kitsas oli küll seal puuris 48 saabastega.
Lõunaosariikides ei taha T25 enam lumes liikuda ei koormaga, ei koormata. Seega tuleb käiku võtta raskem tehnika: DT75
Suurtel Poistel on suured mänguasjad Big Grin

Nati häda on veo kadumine pööramisel. Mida paksem ja pudedam on lumi, seda rohkem on ukerdamist.

Lääne tehnika on sellest hädast vaba - neil on juhtimiseks   diferentsiaalvedu
(21-01-2019, 17:05 PM)cesium Kirjutas: [ -> ]40 vist ainus masin AM foorumis mis kasutajad kahte lehte lööb Big Grin

Kuna sel apastraadil on päris mitmeid plusse ja vähegi suurema trakatsi vajadusel on puhas konkurent pisut suurematele kabiinita vanemale hiinlastele-koreakatele. 4WD, õhkjahutus, suhteliselt kerge ja oli odav isegi uuena EV ajal. Samas ka see pea 3 tonni kaalu on omajagu, gabariidid paljudele liiga suured jne. Enamusele on T-25 suuruselt õige aga sel pole ju edevedu ning veoloomaks ei kõlba, see puhas heinatraktor. 
Tegelikult on ju selle trakatsi jaoks oma teema olemas ja Isand Võsa on seal plussid-miinused kenasti üles lugenud. Ja need, kes VÄHEGI oma tervisest ja ergonoomikast hoolivad, sellist õudust ostmiseks ei vali. Tuhandega ei saa ju midagi ja mitu tuhat on juba palju raha suhteliselt halva asja peale kulutada. Tegu siiski 1961 aasta lahendustega riistapuuga. See ongi koht, kus jookseb selge piir ja aastal 2019 vaadatakse ikka  selle poole. Teh.passis (mitte vaid plaadil) piduriteta 3 tonni ehk oma väikseses metsas toimetamiseks küll ja enamgi. Selline on ju puhas õudus... Ja ka Põka asemel on saada täiesti arusaadavas hinnas mõistlikuma ergonoomikaga aga 4WD traktoreid! 

3,51 X 1,65 meetrit Kukje-masinal on ikka midagi muud, kui 3,96 X 2,22m nõukogulasel! See on röögatu vahe isegi metsas läbipääsuteede tegemisel, rääkimata olemasolevatest sõiduautole mõeldud teedest. PS: mul puudub igasugune kogemus traktorite teh.ülevaatusega aga miks peaks nendega teisiti olema, kui autodega? Ma ei kujuta ette, mis imeasju ja milliste summade eest peab selle jubeda roostes saastaga tegema, et ülevaatuselt läbi pääseda? Või on trakatsitega kuidagi nii ,et "las zitt olla lekkiv, rögisev, tuledeta ja piduriteta..."? Ei usu nagu hästi.