Sai sobratud kõvaketta peal eelpool selgitatud põhjustel. Vahel võib metsateo, ruunade ja russidega veidi üksilane hakata ja...
[
attachment=86738]
Pilt aastast 2008, kui sai hea suvenaabri Plyga järjekordselt veidi kruisamas käidud. Nautige aktiivseid elupäevi, küll vanadekodus jõuab jageleda...
(13-03-2021, 13:01 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ] (12-03-2021, 22:44 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Paigaldatud sai ka hiina vints. Plaaniga kitsamatest kohtades puud enda juurde tõmmata. Päris rahul ei ole, kuna trossi sättimisega peab poolile vintsimisel hoolikas olema.
Mis ta siis teeb? Läheb puseriti? Kuidas seda jälgida? Et pidevalt pinges oleks või veel midagi jälgida seal?
Mul ka selline vedeleb ja ostsin kunagi, et paigaldada, aga pole viitsinud.
Kui ta ei õigusta, siis pole mõtet pannagi.
Kui jämedad kaablid panid? Otse akult?
Ilmselt on silmas peetud vajadust jälgid kuhu ja kuidas tross peale keritakse. Nurga all tõmmates kipub ainult ühte serva kerima ja siis ei mahu tross enam trummlile ära. lükkab algul pulgad kõveraks ning hiljem ka pooli põsed.
Omal on paigaldatud sarnastele Draakonitele tavalised auto akukaablid ja kingad ka pressiti akupoes otsa. Ikka otse akult aga peenikesel juhtmel solenoidide karbis peab lüliti vahel olema. Juhuks kui hakkab oma elu elama vints.
(13-03-2021, 14:03 PM)taxopets Kirjutas: [ -> ]Ilmselt on silmas peetud vajadust jälgid kuhu ja kuidas tross peale keritakse. Nurga all tõmmates kipub ainult ühte serva kerima ja siis ei mahu tross enam trummlile ära. lükkab algul pulgad kõveraks ning hiljem ka pooli põsed.
mul kah pisut vintsimiskogemust ja 2-3 tonni kuuti mööda maad vintsitud 66 vintsiga.kui ikka koormuse all vintsid siis läheb see tross täpselt sinna kus vaja ehk kerib täpselt eelmise kihi keerdude vahele ja jõuab pooli serva siis jõuga lükkab tagasi kerima ja kordagi ei kerinud ainult ühte nurka.vintsil trossi 30+m ja kogu vintsimise aja kerib ilusti peale.kui vääga suure nurga all tõmbad siis võib hakata ühte nurka kerima.kui vajadus suure nurga all tõmmata siis läbi ploki ja plokiga tõmbad vintsi jaoks kursi õigeks.ka puksiirid vintsivad vahel läbi ploki täisnurga all.
(13-03-2021, 13:01 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]Mis ta siis teeb? Läheb puseriti? Kuidas seda jälgida? Et pidevalt pinges oleks või veel midagi jälgida seal?
Mul ka selline vedeleb ja ostsin kunagi, et paigaldada, aga pole viitsinud.
Kui ta ei õigusta, siis pole mõtet pannagi.
Kui jämedad kaablid panid? Otse akult?
Ksf taxopets rääkis juba suure osa ära.
Tross pooli suhtes 90 kraadi, siis üldjuhul äärest äärde trossijooks toimib.
Aga. Kui lülitada vintsil trossipool vabajooksule ja hakata kõndima palgi suunas. Siis kipub tross poolil minema "kohevile" ja vintsima hakates tulemus pildil.
[attachment=86743]
Abimees on ikka ja mõtetu pole. Mulle isiklikult meeldib raadiopult. Ehk siis kõnnid palgiga kaasa traktori suunas ja vajadusel aitab takistustest mööda. Aga jah, natuke tõrvatilk on, et peab trossijooksu ka vaatama.
Anti ka soovitus ühe rea võrra trossi poolilt eemaldada paremaks äramahtumiseks. Eks on ka mitte nii kalki trossi ilmselt saada või kasutada üldse vintsinööri.
Minul olid vintsiga kaasas akule minevad kaablid.
[
attachment=86744]
Kuna plaanis veel ühe teise masina küljes vintsi kasutada. Siis akuga ühendamise mõtte sain keevituselt.
[attachment=86745]
Traktori külge tegin sellise alusplaadi, kus siis pistikutesse tuleb akult pluss ja miinus. Vintsi lahti ühendamine lihtne. Saab nende kaudu ka vajadusel tõsist voolu võtta millegi muu jaoks. Või kui teisel masinal ka selline pistikumajandus, siis ideaalselt täkku anda.
[attachment=86746] [attachment=86747]
Tõstehaaratsi saab näiteks siit:
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...arats-40cm
Või siis joonis teha ja kuskil plasmaga lasta välja lõigata.
See, et tross poolil kohevile ei läheks peab poolil olema vabajooksu takistav pidur.
(13-03-2021, 09:37 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]mis see haarats suudab ja palju maksab? See oleks päris hea abiline ehk... 
Kas ta nüüd sellest eelpool viidatud riistamarketi omast parem või halvem, ei oska öelda. Üldiselt olen neid kahes mõõdus teinud. Väiksemat ATV vintsil juba mitu aastat kasutanud ja ei ole kuidagi kõveraks saanud. Mahub vahele umbes 40-50cm palk, väiksemaid isegi 2tk korraga. Ise pole kordagi hätta jäänud sellega igatahes, nii et seda julgen soovitada küll. Sobib vintsimiseks ja palgi otsa üles tõstmiseks hästi. Päris kraana küljes ei kasutaks. Suuremaga võtsin 70cm tamme ümbert kinni ja üritasin russiga paigast liikuma tõmmata enne keti panekut ja sain natuke kõveraks... Aga eks see haaratsiga töö on arusaadavalt jah selline et igaühele meelt mööda ei ole, kuid mulle sobib kindlasti rohkem kui trossi/ketti palgi alt alati läbi ajada.
Vaatasin kiirelt lõikuse hinnad üle ja kui leiaks kaks-kolm huvilist, siis saaks 60 eur/komplekt (väiksem variant) tükid toota, kui kellelgi huvi peaks olema. Poldid ja seekel tuleks siis endal näiteks riistamarketist juurde võtta. Suuremale haaratsile ma üldiselt eriti rakendust pole leidnud, peale selle ühe korra kui neid suuri tammesid oli vaja russiga lohistada. Aga kui kellelgi vaja kusagil põlispargis toimetama hakata, siis võib asjal jumet olla.
(13-03-2021, 22:37 PM)olli Kirjutas: [ -> ] (13-03-2021, 09:37 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]mis see haarats suudab ja palju maksab? See oleks päris hea abiline ehk...
Kas ta nüüd sellest eelpool viidatud riistamarketi omast parem või halvem, ei oska öelda. Üldiselt olen neid kahes mõõdus teinud. Väiksemat ATV vintsil juba mitu aastat kasutanud ja ei ole kuidagi kõveraks saanud. Mahub vahele umbes 40-50cm palk, väiksemaid isegi 2tk korraga. Ise pole kordagi hätta jäänud sellega igatahes, nii et seda julgen soovitada küll. Sobib vintsimiseks ja palgi otsa üles tõstmiseks hästi. Päris kraana küljes ei kasutaks. Suuremaga võtsin 70cm tamme ümbert kinni ja üritasin russiga paigast liikuma tõmmata enne keti panekut ja sain natuke kõveraks... Aga eks see haaratsiga töö on arusaadavalt jah selline et igaühele meelt mööda ei ole, kuid mulle sobib kindlasti rohkem kui trossi/ketti palgi alt alati läbi ajada.
Vaatasin kiirelt lõikuse hinnad üle ja kui leiaks kaks-kolm huvilist, siis saaks 60 eur/komplekt (väiksem variant) tükid toota, kui kellelgi huvi peaks olema. Poldid ja seekel tuleks siis endal näiteks riistamarketist juurde võtta. Suuremale haaratsile ma üldiselt eriti rakendust pole leidnud, peale selle ühe korra kui neid suuri tammesid oli vaja russiga lohistada. Aga kui kellelgi vaja kusagil põlispargis toimetama hakata, siis võib asjal jumet olla.
Kui ta vintsida kannataks, siis oleks asjal pointi ehk. Ei peaks silmust kaela iga kord sättima.....
[b]meli666, kuidas sul see pult ühendatud on? Mul ka mingi hiina pult ostetud. originaalpult, mis juhtmega, see kadunud.[/b]
oma kuute vintsisin siis läks kah kohevile,aga peale tagasi kerides panin põka vedama vintsi ja käega hoidsin trossi pingul ja keris kenasti peale.
(13-03-2021, 09:37 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]mis see haarats suudab ja palju maksab? See oleks päris hea abiline ehk...
Konkreetse haaratsi kohta ütleb müüja, aga mul on pruukida sarnane, isand Donni tehtu. Igatahes russil võtab täispalk enne ratta ringi, kui haarats järele annab, kui end korralikult palki on hammustanud ja palk üht otsa pidi kenasti õhus ripub.
See märkus on õige, et haaratsiga on üksi maru tüütu üksi majandada - see oskab end alati valepidi keerata.
Abilisega töötades peab jälle kommunikatsioon olema maru hea, muidu ei klapi õhtul näppude bilanss...
Vastus Ksf pannkook:
Mul on vintsil raadiopult ja juhtmega pult juba tehasest valmis lahendusena ja ühendama ma miskit ei pidanud. Ma olengi ainult raadio pulti kasutanud. Mugav taskust võtta ja toimetada. Pluss ka see, et juhtmega pulti ei pea üldse külge ühendama pistikusse, raadiopult töötab ka niisama.
Et sinu vintsi osas selgusele saada, siis peaksid vintsi tootja ja mudeli välja tooma.
[
attachment=86772] [
attachment=86773]
Rääkides nendest suurtest vene Gaziku või Krazi vintsidest. Seal pole ikka trossi jooks nii tähtis, ruumi trossi ebakorrektsuseks küllaga.
Mul pole head pilti praegu. Aga ehk siit pildilt aru saada. Piisab, kui ilusti keritule üks trossiring valesti läheb ja juba vintsi vahepulgad hakkavad kannatama.
[
attachment=86774]
Kuna nõu anda keegi ei tahtnud kopra tallermaa ilusaks tegemise osas, siis võtsin kätte ja tegin nagu Põrgupõhja Jürka, omaenese tarkusest ära. Õhtuks võttis ikka natuke selja haigeks suurest istumisest.
Vintsimisel võiks olla selline mugavus, et alguses ei rapsiks, siis tross liiguks aeglaselt ja mida pikemalt nuppu vajutad, seda kiiremini asi liiguks. Hüdroga on see vist võimalik, et siiber hakkaks aeglaselt avanema. Vähemalt, kui ma käsitsi jagaja juures siibrit näpin(mul selline kangike jagaja juures) , siis saab aeglustada ja kiirendada . Küsiks teadjamate käest, kui siibreid ainult törtsu haaval avada, et ei rapsiks, kas siis kuluvad seal jagaja sees asjad kiiremini ära või on mõistlikum väiksema tootlikusega pump muretseda?
See featuur on seal sisse ehitatud
Mida rohkem trossi poolile kerib, seda kiiremaks iga kihiga läheb (eeldusel et aku jaksab ära toita vintsi).
Kuna vintsi voolud on suured, siis odava raha eest sujuvat kiiruse muutmist ei saa.
Panen vaikselt hiina metsatõstukit kokku. Kuna pole varem hüdrosüsteemidega väga kokku puutunud, siis küsimus, milline oleks mõistlik hüdroõli?
Hiinlane ise annab juhendis järgmised valikud:
1. Shell Tellus T22
2. Aral Vitam Gf22
3. BP Energol HLP22
4. Mobil DTE11
Lisaks veel küsimused:
-kuidas õhutate täiesti uut süsteemi?
-peale õhutamist (kõik hüdrosilindrid sees olekus) peab paagis olema õlitase kui kõrge?
Edit: Veel küsimus tugiratta kohta. Originaalsena seda pole. Masin on ilmselt mõeldud pakule toetuma ja käppadega siis ajad üles ning konksu otsa. Mul peab see pill olema kaubikusse vintsitav, seega vajalik tugiratas aretada. Arvestades, et enamik raskust istub ilma puukoormata olekus nn diislil, siis peab tugratas olema korralik. Millist lahendust keegi on kasutanud või soovitab?
Selline tundub esimese hooga manööverdamise mõttes hea oma topeltratta tõttu, aga kahtlema paneb, et on plastikust ja toru 48mm
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...48mm260x85
Lõpust alates.
Kaalu komplektse masina tiisel ära. Kui see jääb alla 400 kilo, siis ei ole muret. Kui läheb üle, siis oled niikuinii probleemi otsas...
Kui õlitaset pole määratud, siis kaks kolmandikku paagi mahust külma õliga on hea lähtekoht. Üle võib kõiki silindreid sisse tõmmates paak üle ajada, alla selle võib jälle kõike välja tõugates puudu jääda. Ning mida rohkem õli, seda aeglasemalt soojeneb.
Õhk süsteemist lahkub ise. Lihtsalt esimesi käike ei ole mõistlik pauguga lõppu lasta, vaid väiksema kiiruse ja koormusega teha. Seda on näha, kui silindrid jäigaks ja täpseks muutuvad. Ära siis unusta paagis õlitaset jälgida.
Hüdroõliga pole mõtet üle mõelda. Võta see, mida mõistliku hinnaga kätte saab. Esimene on mõistlik niikuinii mõnekümne tunni järel välja lasta, et suurem sodi süsteemist kätte saada.
(16-03-2021, 11:32 AM)ak75 Kirjutas: [ -> ]Selline tundub esimese hooga manööverdamise mõttes hea oma topeltratta tõttu, aga kahtlema paneb, et on plastikust ja toru 48mm
Topeltratas on hea! Igasuguseid kolakaid paatide all ja niisama lõputult veeretanud (u. 15 aastat Meremesse
) ja tegelikutl kestavad kõik! See 400 kilo on ka julgelt kahekordse varuga
Võtame kasvõi
sellise jõhkardi, kus tühja haagise tiisel kaalub n-sada kilo. Ja ei ole veel probleeme olnud ei tühja, rääkimata kenasti kaalu aetud haagistega. Topeltrattaline on juba puhas rõõm
Tänud abiks olnutele!
jätkan hüdro teemal - hiinlane on tähistanud ilusti kõik töösilindritesse minevad/tulevad otsad, kuid tähisteta on nn toite pool. Kas ma saan õigesti aru, et järjekord peaks saama nii: hüdropaagi alt otsast voolik pumba sisendisse, edasi pumba väljundist jagajasse ja jagajast omakorda hüdropaagi ülemise ühenduse külge?
Kas jagajal on oluline kumba otsa külge läheb pealevool, kumba külge tagasivool?
Tugirattaks tasub eelistada ilma sisekummita ratast, aiakärul läksid isegi roosi okkad läbi väliskummi.
Tähis P - pump on sissevool jagurisse ja tähis T - tank, on tagasivool paaki. Valepidi pannes võib lõhki lüüa.
Ühendamise loogika on õige: paagi alt pumpa, pumbast jaguri P, jaguri T paagi ülaühendusse.
(16-03-2021, 20:28 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Tähis P - pump on sissevool jagurisse ja tähis T - tank, on tagasivool paaki. Valepidi pannes võib lõhki lüüa.
Ühendamise loogika on õige: paagi alt pumpa, pumbast jaguri P, jaguri T paagi ülaühendusse.
Lisan ka foto. Pealevool siin ülemine, tagasivool alumine.