automoto.ee foorumid

(03-05-2019, 18:41 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Jäi silma lihtsalt. 

PylVAl sulle midagi. Selle masina demo tuleb kah siin Eestis.

Jäi mullegi silma 

Päris metsategu pole, aga väga kaasnev küsimus.
Millal on kõige efektiifsem aeg raiutud võsa juurikatest kasvavate võsunuustide mahalõikamiseks? Loode-Eesti rannik, kus loodus 2...3 nädalat Lõuna-Eestist hilisem.
Teooria vist ütleb, et lõigata võimalikult hilja, et juur ei jõuaks eluvaimu enne talve uuesti sisse võtta. Aga mitte nii hilja, et elujõud on võsudest juurtesse tagasi läinud.
Proovitud augustit ja septembrit. Tänavu on võsakännud kuidagi eriti aktiivsed, isegi mullu juba surnuks tunnistatud tüükad on vist ellu ärganud...

Eks see mitme aasta projekt olegi. Ei ole mina veel ühe lõikamisega pääsenud.
Rusikareegel on jah see, et suve keskpaigani panustab taim kasvu ja sealt edasi asub pauerit juurikasse pakkima. Kui keset suve maha tõmmata, läheb olemasolev energia uuesti kasvu ja varusid koguda ei jõuta.

Margus, ma sain ju oma paplitest lahti vaid ja ainult niitmine + roundupi tilgutamine võrsete lehtedele. Nii sai Tiina paplist lahti ka surnuaias oma isa haualt. Ei ole poliitkorrektne aga tõhus! Kui käsipihustiga vaid võrseid töödelda, ei reosta kuidagi muud loodust ka. 

See jama, mis meil kasvab, enamus sellest on niisamagi nii elujõuline, et lahti ei saagi.  Sarapuu, pihlakas, toomingas, sanglepp jms vastu võiks aidata ka vaid pidev niitmine. 
See aasta on kasv tõesti eriti jõuline aga miskit pole teha ka. Siia platsile ma kavatsen noort mändi istutada ja lihtsalt klassikalist kultuurihooldust võsakaga teha. Aga juba näha kuu ajaga kasvanud värske rohelus. Edit: 11.juuni lõikasin sama koha puhtaks! 
Aga üldiselt näevad meie metsad sellised välja, Margusel kõik nagu mul praegu puhastatud ehk vasem pool. Teest Marguseni mets puhastada on sügis-talve teema. Aga ma annan ka aru, et seda tuleb veel teha. 
Mina jätan alles mõne viirpuu, mõne lodjapuu, mõne paburitski ehk kukerpuu ja äkki ka mõne sarapuu. Viimasega peaks proovima Luual "kohatud" isendit, kel lõigati kõik kõrvalharud ära ja põõsast sai täiesti kabe puu. 

Edit2: ja kuna on ka metsavedu, siis selle jäägi vedu ja utliliseerimine on kõikse "tüütum" käsitöö aga metsaalune peab puhas olema! Safiirik ja paaditreila, mul pole metsas ühtegi lõkkekohta. Eraldi käib ka kuivanud kadaka kokkuvedu, osa läheb saunapuuks, osa jääb muuks matejaliks. Ja seda ikka tuleb... 

Miks peab metsaalune puhas olema? Pargis saan aru - õrnad hinged ja varbad ei talu risu. Aga metsas?

(09-07-2019, 12:40 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Miks peab metsaalune puhas olema? Pargis saan aru - õrnad hinged ja varbad ei talu risu. Aga metsas?

Selleks, et ka kõige alumine kiht valgust saaks ning tulevasuvi oleks maasikat. Ja ka sügisel seent! Ega männiku alustaimestik ei taha mädanevas oksahunnikus kasvada! Ära korjan ikka vaid jämeda, samas männimets iseenesest ongi alt puhas! Ta ongi nagu park. Nõmmekate värk, juu nõu! Lehtpuu"võsad" on hoopis teine teema. Aga toon ka sanglepikust suured oksad välja, ei jäta vedelema-mädanema. Pudi jääb muidugi maha igas metsas.

Edit: meite külamaja taga tehti talvel erametsa ja vaat see ongi porno, miks EMA jms rohelised ja mürkrohelised lärmavad! Sellise Noarootsi rannamänniku rahaline väärtus oli suurem, kui sealt iganes materjalina saadi, lisaks rõvedus ja raiskamine, mis maha jäi. Ja ei hakka seda enam keegi ka rekultiveerima. Ehe loll rootslasest eraomanik ja selle "metsatöö" mingite ebaeetiliste suvaahvide abil. Ahjah, see esiplaanil maas on selline 25-sendise tüvega mittemäda metsakuiv kadakas! Ja see on u.10% langist...

Maasikal on savi. Seenel väga ei ole, see on õige.

Puhas okaspuumets on niikuinii nii pime, et seal all midagi ei kasva. Aga looduslik segamets näebki nii välja, nagu Sinu piltidel enne niitmist.

(09-07-2019, 14:05 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...

Edit: meite külamaja taga tehti talvel erametsa ja vaat see ongi porno, miks EMA jms rohelised ja mürkrohelised lärmavad! Sellise Noarootsi rannamänniku rahaline väärtus oli suurem, kui sealt iganes materjalina saadi, lisaks rõvedus ja raiskamine, mis maha jäi. 
...

Palju selle metsa väärtus siis ka oli, et nii resoluutne väide välja visati?

Palgi hinna saab tuletada. Metsakuiv kadakas on anno 2019 küte. Ei ole seda puutöönokitsejat kusagil.

Sinu arvates on seal siis edaspidi kuni aegade lõpuni säärane tühermaa?

Mul on Sulle (ja igasugstele EMAdele) $itt uudis: juba paarikümne aasta pärast on seal lamapuidust vaid üksiku tüve jäänused tuvastatavad. Kännud jäävad, need nii kiiresti ei kao. Saja aasta pärast on teistkümnemeetrine männik, kui kliima sedapalju ei muutu, et äkilisemad liigid peale tuleks. Kahesaja aasta pärast seda männikut enam ei ole, on järgmine metsapõlv. Või kolmas, kui keegi võtab vaevaks nokitseda püsimetsandusena.

Harjumused muidugi on visad kaduma. Eks torgib muidugi, kui kusagilt on harjumuspärane mets lännu. Täpselt samamoodi, nagu torgib arutu linnastumine või plasträmpsu pealetung.

(09-07-2019, 14:06 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Maasikal on savi. Seenel väga ei ole, see on õige.

Puhas okaspuumets on niikuinii nii pime, et seal all midagi ei kasva. Aga looduslik segamets näebki nii välja, nagu Sinu piltidel enne niitmist.

Kusjuures ei ole! Rannamännik ongi originaalis alt puhas! Vähemalt meil Einby küla omad. See mets, mida Sa näed, on meite külas üks vanemaid, õigemini osad männid. Selle algus on veel 19.sajandis. Ja see lehtpuuga võsastumine on selle sajandi probleem. Mustika-männikus on rohkem alusmetsa, pohla-männikus mitte. Ja männiriisika-männikus, mis ongi pohla-kasvutüüp, ka mitte. Sõstar, paakspuu, leeder jms vähesel määral aga mitte toominga-pihlaka võsa. 
Lisaks peab natule ka valgustust tegema, seda just mändide vahelt suurema lepa ja toominga välja võtmisega. 

PS: maasikas kasvab küll aga kes neid sealt risust korjata viitsib?

siit jõuame jälle looduses paratamatu muutuseni. Algselt istutati (seal võib-olla tuli ka ise) näljasele liivale mänd. Ainult see suutis toitainevaeguses ja pidevas tuules (rannikul puhub alati!) ellu jääda. Ning rohkem, kui saja aastaga on männid suutnud sedapalju sittuda, et juba on ka pepsimatel midagi rabada!

Aga meie tahame, et rannamännik oleks igavesest ajast igavesti rannamännik.

(09-07-2019, 14:19 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(09-07-2019, 14:05 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...

Edit: meite külamaja taga tehti talvel erametsa ja vaat see ongi porno, miks EMA jms rohelised ja mürkrohelised lärmavad! Sellise Noarootsi rannamänniku rahaline väärtus oli suurem, kui sealt iganes materjalina saadi, lisaks rõvedus ja raiskamine, mis maha jäi. 
...

Palju selle metsa väärtus siis ka oli, et nii resoluutne väide välja visati?

Selle maatüki eest saanuks küsida 100 000 € ja see oleks ka makstud! Korralik tee, ehitusloa saab raudselt (vana talu seal kõrval, kaev ka olemas, elekter krundi nurgas jne, jne!).  Kokku krunt 7 ha, metsa OLI 3,5ha, isikliku mereääre pikkus 150 meetrit. Lageraie tehti 2,4ha, seal oli u.100-aastane kõverikest rannamännik, 20 meetrit kõrge. Teine eraldis harvendus hektaril tegemata. 
Saa aru et mereäärsed krundid MAKSAVAD sitta kanti! Ainult peast soe teeb mereääres lageraiet! See rumal sai heal juhul 20K kätte ja täna 80K ülejäänu eest enam ei maksta! Mida siin salateseda, 52001:005:1231 Mathiseni  maatükk. Kes aga mulle ja Margus61'le naabriks tahab, siis luhvtitage aga sajalisi hektarilise tüki eest aga koos korraliku majade kompleksiga. Normaalsel Inimesel lubame ka mereäärde jalutada  Ja eriti normaalne saab isegi äkki saunapuu, kui väga hea on. Jutt seal ei päde: naaber paugutab püssi, ei luba mereäärde ja keelab lärmajatel oma maa peal kõndimist, on üks õudne vastik habemik! Selle viimasegi "avaliku" tee mere äärde "külarahva ujumsikohta" ostis äsja veel üks samaõudne Mees kes praegu veel seal naabriõuel oma tigumajaga pesitseb... Aga et siis sellised on kinnisvara hinnad Einbys, ksf! Võsa!!! 

Edit: Ahjah, reaalsed tehingud mereäärse metsamaaga meie naabruses: seesinane külarahva ujumiskoht, mida Künka renditalu "lähedalasuvana" promob ja mis vaid nüüd "omadele" avatud on, ostis 2017 lõpus Sõber ära. See on 1,27Ha, hind oli siis 15K€! Krunt pikk soolikas aga jah, "tee" mereranda on tema maal ja Navionicsis näidatav (hüpoteetiline) Andruse lauter ka  . Seda on nüüd ka puhastatud aga metsal seal peal on vaid küttepuu väärtus! Ahjah, Tema Stihli tehnikat ma olengi testinud! Mets ulatub mereni aga selle tagavara on heal juhul 200-250 tm kokku koos põõsaste ja pilliroogaga! Kas "tasuks" metsa teha??? Tegelikult on tänaseks koos võsatööde, puhastuse ja mereääre niitmisega selle krundi müügihind 20-25K€! 

Edit2: et me käisime sama päev ka kopteriga lendamas, siis on "juhuslikult" olemas ka värske aerofoto antud raiesmikust.   Õhust paistab isegi päris kena võrreldes maapinnal nähtuga... Aga siis saad aru, mis on mereäärne mets! Külamaja krundi niidetud triip ka näha ehk selle pildi parem serv sealt alates ongi kõnealune maatükk! Kokku pildil nähtava maa müügiväärtus 500K€.

Oota, Sa räägid kinnisvara hinnast. See on ju midagi muud, kui EMA jutlus! Metsa väärtus olla ju palju suurem, kui puit ja seened ja marjad ja karunahad.

Seda pole ma kunagi mõistnud, mis kurat seal mere ääres nii wäggevaste maksab. Aga ma polegi normaalne inime. Sisemaalt pealegi.

Eriti selles valguses (kinnisvara hinda mõjutavad kolm asja: esmalt muidugi asukoht, siis asukoht ja kõige rohkem asukoht), siis ma küll seda lagaraiet nii lõplikuks kirstunaelaks ei pea. Kui ikka linnast tuleb jõmm papi ja bimboga ning  vajab oma helikopteri jaoks maandumisala JUST SEAL, siis on ju pool tööd juba tehtud.

Või kui järjekordset puhkeküla on vaja rajama hakata meie kõigi raha eest.

(09-07-2019, 15:13 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Oota, Sa räägid kinnisvara hinnast. See on ju midagi muud, kui EMA jutlus! Metsa väärtus olla ju palju suurem, kui puit ja seened ja marjad ja karunahad.

Seda pole ma kunagi mõistnud, mis kurat seal mere ääres nii wäggevaste maksab. Aga ma polegi normaalne inime. Sisemaalt pealegi.

Eriti selles valguses (kinnisvara hinda mõjutavad kolm asja: esmalt muidugi asukoht, siis asukoht ja kõige rohkem asukoht), siis ma küll seda lagaraiet nii lõplikuks kirstunaelaks ei pea. Kui ikka linnast tuleb jõmm papi ja bimboga ning  vajab oma helikopteri jaoks maandumisala JUST SEAL, siis on ju pool tööd juba tehtud.

Või kui järjekordset puhkeküla on vaja rajama hakata meie kõigi raha eest.

EMA jutt ongi KOGU metsa väärtus tervikuna, mille sees mereääres elades käib ka näiteks tuulevari! Metsa peab majandama ja tihtipeale tuleb mahuliselt suur osa metsast ka maha raiuda. Aga see pole lageraie, kus jäätakse paar seemnepuud ja elustikupuud - juhul kui "saab", sest kohustust ei ole. Ma teen ju ka metsa ja lõikan sealt suuri puid välja ja kui oleks vaja, lõikaks suurt mändi ka. Ei ole vaja - saematerjali on "odavam" 10 kildi kauguselt saeveskist tuua. 
Kõikse totramad ongi need, kes lõikavad kalli metsa odava raha eest maha aga ise ka edasi seda maad ei kasuta! MIKS? Kui eesmärk ongi RAHA - see ju "majandamise" peamine alus - sisi müünud asi korraga! Eriti tark oleks ennast sinna maatükile sisse kirjutanud ja siis tulumaksuVABALT seda müüki teinud, mida metsamüügil ei ole võimalik saavutada! niipea, kui metsateatis on, oled KOHE EMTA kõrgendatud tähelepanu all. Nõus, mujal on metsa kinnisvaraline hind niipalju väike ,et lageraiest peale makse saadav raha hulk on ikkagi palju suurem. Meil ju ka sellised metsad olemas   Aga see ei pruugi kaugelt alati ja mujal nii olla! Kõige lollimad lasevad aga üldse oma lehtpuu"võsad" hakkeks teha. Tegelikult oli täitsa kabe hooldamist vajav lepa-saare mets aga ahnus oli nii suur...ja lõpuks said 1600 raha kätte 80kandi hakke tegemisest ja metsa enam pole! Siis ostad bemmi, lauduri ja paned naabrimehe remmelgasse...

Kui keegi raudhobu vajab, siis Soomes on üks parasjagu enampakkumisel:
https://kiertonet.fi/ajoneuvot/muut-ajon...illa-28845

Mul tekkis selline küss, et miks haarats nii vähe kõigub? Ma pole ise ühtegi lähedalt näinud, kas seal on mingi süsteem mis stabiliseerib kõikumist? Teinekord vaatan, et haarats võtab palgist otsa pealt kinni ja isegi siis ei kaldu raskuskese loomulikult läbi vaid jääb kuidagi tsentri kasuks tööle. Seal on ju kahte pidi puksid mis mõlemisse suunda peaksid vabalt laskma töllerdada haaratsil. Paarsada kilo noka otsas kõiguks poole päevani. Mis teema sellega on?

Siin lingil ka hästi näha kuidas vahepeal süsteem ennast ebaloomulikult ära stabiliseerib.

Nipiga värk
See on güroskoop. Kauba pööramine stabiliseerib kõlkumise.

See distants on päris pikk.

Üldiselt on riputitel ka pidur olemas töllerdamise vastu. Sellised kettad.
Kui ikka need kulunud, siis töllerdavad lõuad rohkem.
[attachment=77325]

Suurtel õigetel masinatel on riputisüsteemi pidurduslahendus päris paljude detailidega. Ei ole ainult pulk läbi kahvli.
[attachment=77326] [attachment=77327]

(08-07-2019, 11:52 AM)margus61 Kirjutas: [ -> ]Millal on kõige efektiifsem aeg raiutud võsa juurikatest kasvavate võsunuustide mahalõikamiseks? Loode-Eesti rannik, kus loodus 2...3 nädalat Lõuna-Eestist hilisem.

Fred Jüssi mingis loengus ütles, et ajalooliselt lõigati võsa augustis. Kui taheti, et peale ei kasvaks. Kuufaas käis ka asja juurde aga selle olen unustanud. August tundub samas loogiline küll. Suve alguses enne jaanipäeva igal juhul ei soovita. Siis lõigatud võsakasvud on sügiseks sama pikad kui enne lõikamist.

(26-08-2019, 23:09 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Üldiselt on riputitel ka pidur olemas töllerdamise vastu. 
 

Rsk, seda ma kartsin... Nüüd on üks probleem rohkem lahendada tulevase DIY seadmega