automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Olen omanud sama firma toodangust natukene lahjemat masinat (203/2) ca 4a. ja täitsa toimib. Olen ka vajadusel paksemat metalli keevitanud ja ca 3,5-4mm metalli sulatab ilusti kokku. Ainuke asi, et vool peab hea olema - endal siin vool kõigub ja see keerab kohati ajud krussi.
(31-03-2013, 01:56 AM)empudogy Kirjutas: [ -> ]
(25-03-2013, 23:16 PM)rasmus2 Kirjutas: [ -> ]
(21-03-2013, 22:53 PM)rasmus2 Kirjutas: [ -> ]Plaanis osta omale uus keevitus Telwin Telmig 250/2 Turbo ja tekkis küsimus, et mis te arvate sellest masinast kas tasub osta ning mis head/vead?
http://telwin.it/webtelwin/site.nsf/%28S...acc=&clacc=

Ei oska siis keegi midagi selle keevituse kohta öelda?

Kasutan seda keevitust enda kodus garaažis. Nüüdseks on see keevitus mul olnud 3 aastat. Omatarbeks olen teinud mõned plekitööd paarile autole, siis nipet-näpet veel, kokku vast 5-6 15kg rulli. Pole ekspert, kinni on jäänud ka 6mm paksune materjal kenasti ja läbi võtnud. Kindlasti saab ka paksemat, kui ette freesida. Senini kiidan, kõik toimib kenasti. Kasutan 8mm traati ja segugaasi. Selle hinnaeest v-o saab parema, v-o kehvema, kuid mina olen rahul.

8mm traadiga tahaks ise ka proovida keevitada Big Grin Vabandust, ma tean jah, et tähenärimine on saatanast aga see 8mm on hea kild Big Grin
Sai see Telwin ära ostetud, kuid nüüd ballooni vaja ja tekkis küsimus,et kas see keevitus kannatab suure ballooni ära või tuleb tugevdada raami?
Ennist rääkisite, et traadi etteveo mehhanism ei kõlba mitte kuskile, aga mis tal siis täpsemini viga on?
(31-03-2013, 21:56 PM)rasmus2 Kirjutas: [ -> ]Sai see Telwin ära ostetud, kuid nüüd ballooni vaja ja tekkis küsimus,et kas see keevitus kannatab suure ballooni ära või tuleb tugevdada raami?

Endal paikneb suur baloon nurgas ja voolik lohiseb ainult järgi kui liigutada vaja. Kiirliitega saab ka balooni masinast eemaldada.
Ise hakksin keevitama kunagi Soome maal ja oli vajadus ka kodus keevitada sai sealt Soomest soetadud ka telwin220V nahkas käpaga, oih üllatust tellisin kohe uue käpa,et mis see ikka maksab aga ainult 129 uut raha.Uus iso pistikuga käpp eestis maksab ümarguselt 100 raha.Nendest koormuse tabelitest ei sa mina aru.Kas see on nagu autodel Jaapani ponid ja euroopa hobused.Keevitad Milleriga trahvomasin näidab masin 320A Ja kevitad Frooniusega näidab masina peal 220A inverter ja tuli tundub hullem.Muidug voolu tarbimisest inverter vs trahvo pole mõttet rääkida.Ja veel kas Kemppi on kallis siis, otsustage ise Kempp 4200 kasutaduna 500 uut raha on palju ilma käppata VS telwin. Head Amper liimi panemist
Olen kuulnud, et Telwinil pidid rattad lääpa vajuma, tuttaval vähe väiksem Telwin ja ta ka keevitas tugevamaks enda oma.
Kasutusjuhendis ka kirjas, et kuni 20kg balloon.
(01-04-2013, 00:52 AM)margopyks Kirjutas: [ -> ]...
Nendest koormuse tabelitest ei sa mina aru.Kas see on nagu autodel Jaapani ponid ja euroopa hobused.Keevitad Milleriga trahvomasin näidab masin 320A ...

Protsent näitab, kaua saad selel vooluga järjest uhada. 15%@320 A - 320 A voolu suudab trafo anda 15% tööajast. Siis kuumeneb sedavõrd, et on oodata väljalülitumist - termokaitse ju peal.

Mida tummisem jõuvoolu osa, seda kauem kannatab liimida enne, kuikastis palavaks läheb ja tuleb jahutuspausile minna.

% antakse mingitel standardtingimistel ja see võib konkreetse kasti ja keevitustingimuste (peamiselt õhutempertuur) juures kaunikesti kõikuda.

Mõneminutiste sutsude juures ei teki vahet, aga kümneid sentimeetreid järjest paksu rauda kleepides käib klõps kastis üllatavalt kähku...
Ega see Telvini raam ja eriti ratta telg seda suurt ballooni ei kannata, suhteliset lääpa vajub ära.Kui paksemast rauast tagatelg teha siis kannatab suurt ballooni küll.Endal on Telwin Digitalmig 220 ja kui rääkida hindadest siis samade funktsioonidega korraliku nimega apaaraadi saamiseks tuleb hinda korrutustabeli mitte protsentidega korrutada.Kindlasti on mitme veorulliga aparaadid paremad ,etteanne stabiilsem aga mul oli aparaadi ostmisel väga oluliseks kriteeriumiks MIG jootmise võimalus mida selles hinnaklassis mitte keegi teine ei pakkunud ja kaasatulid nii roostevaba kui alumiiniumi keevitamise funktsioon.Ega virisemiseks põhjust pole minule vajalikud paksused keevitab kõik korralikult ära aga mõni võib öelda, et kui asi kõlbab kõigeks siis ta ei kõlba millekski.

Ega see Telvini raam ja eriti ratta telg seda suurt ballooni ei kannata, suhteliset lääpa vajub ära.Kui paksemast rauast tagatelg teha siis kannatab suurt ballooni küll.Endal on Telwin Digitalmig 222 ja kui rääkida hindadest siis samade funktsioonidega korraliku nimega apaaraadi saamiseks tuleb hinda korrutustabeli mitte protsentidega korrutada.Kindlasti on mitme veorulliga aparaadid paremad ,etteanne stabiilsem aga mul oli aparaadi ostmisel väga oluliseks kriteeriumiks MIG jootmise võimalus mida selles hinnaklassis mitte keegi teine ei pakkunud ja kaasatulid nii roostevaba kui alumiiniumi keevitamise funktsioon.Ega virisemiseks põhjust pole minule vajalikud paksused keevitab kõik korralikult ära aga mõni võib öelda, et kui asi kõlbab kõigeks siis ta ei kõlba millekski.
kiire kysimus, et miks te muretsete mingi gaasi balooni tirimisepärast kui on olemas gaasivabad traadid....
CO on ju ainult jahutamiseks.
(02-04-2013, 01:46 AM)kalacompany Kirjutas: [ -> ]kiire kysimus, et miks te muretsete mingi gaasi balooni tirimisepärast kui on olemas gaasivabad traadid....
CO on ju ainult jahutamiseks.
Midagi uut jälle saab siit foorumist teada... Ainult jahutamiseksBig Grin
Mine vaata kuskil professionaalses metallitöö- ettevõttes, kas nad keevitavad täidistraadiga või CO-ga...
A ju nad on ka kõik lollid, nagu meiegi siin.
Olen välioludes keevitanud elektroodiga ja tubastes tingimustes traadiga. Mis vahe on traadiga keevitades kaitsegaasi keskkonnas ja gaasi moodustava kattega. Kas gaasimoodustav kate tekitab ka slakikihti? Kui paks kiht seda traadi peal on, näit 1mm traadil? Kuidas on hinnad võrreldes tavalise, ilma katteta traadiga võrreldes.
Tüüpiline 15kg rull tavatraati maksab 2-3€. Sama suur rull gaasita traati kuskil 150€. Minu jaoks isiklikult on see piisav vahe, et mitte väga muude eeliste või puuduste üle pead murda.
(02-04-2013, 09:23 AM)vant Kirjutas: [ -> ]
(02-04-2013, 01:46 AM)kalacompany Kirjutas: [ -> ]kiire kysimus, et miks te muretsete mingi gaasi balooni tirimisepärast kui on olemas gaasivabad traadid....
CO on ju ainult jahutamiseks.
Midagi uut jälle saab siit foorumist teada... Ainult jahutamiseksBig Grin
Mine vaata kuskil professionaalses metallitöö- ettevõttes, kas nad keevitavad täidistraadiga või CO-ga...
A ju nad on ka kõik lollid, nagu meiegi siin.
Vot selles ongi asi, et mina olen loll ja kysingi lolle kysimusi mis on tekkinud linnalegendide pöhjal.Cool
täidis tradiga keevitamini on väga mürgine tegevus.töö juures mehed seda teinud nagu relva ähvardusel,ja kaatet on olnud 30-50 mm.ja ei aita need vent maskid ka midagi.masinate kohta ütleks sedasi ka sapakas sõidab ka tartu aga MB sõdab kiiremini ja mitu korda vähema remondi kuluga ja palju kauem.Meil firmas on suurem osa frooniustel,kogemused näiteks Transpocket 1500/1500RC/1500TIG sõitis veobagi üle natuke kõver on teine aga töötab 4 aastat peale õnnetus nagu poleks midagi olnutki.TPS 2700 on läbi käinud tulest ja veest sõna otses mõttes. vihma lund lörtsi on saanud tõsiselt ja töötavad.samades tingimustes viskas Telwin saba kõige esimesena siis Lincoln.ja rohkem teisi pille töökoiast välja ei saadetud.Trahvo masinate juures on veel see pikendus juhtme n......s.ma mõtlen kuskil 100m.inverteriga seda pole kohanud.ja minu meelest see peab paika nii kuids maksad nii ka saad.keevitus masinatega sama. PS kallis on siis kui käed on ümber kaela.
Loomulikult on trafoga vaja jämedat pikendusjuhet, sest trafo tahab rohkem voolu (ampreid) saada kui inverter. Ja kui ta voolu "sisse" ei saa, ei ole tal midagi "välja" ka anda. Kui suure vooluga vaja keevitada on, siis tahab inverter ka korralikku toidet.

Poolautomaadiga gaasikeskkonnas keevitamisel on see viga, et välitingimustes on raske. Niipea kui väike tuuleke puhub on gaas läinud ja traat kärtsub ja plärtsub, aga ei keevita. Ehita siis sinna tuulevarju või oota tuulevahet et punkt panna. Siseruumides on ikka hoopis teine tera.

Elektroodi ja täidistraadiga seda muret ei ole.

Kellele selgusetuks jääb, siis gaasi ja slaki otstarve on üks ja seesama - takistada õhu vahetu juurdepääs keevisele, kuna keevitatav metall on väga kuum ja seetõttu väga reageerimisaldis.
Kas inverteri eeliseks trafo ees on ainult väiksemad mõõdud ja kaal?Kui on kasutada korralik tööstusvool ja aparaadiga rännata eriti vaja ei ole,kas siis trafo asendab täielikult inverterit või on keevituse kvaliteedis erinevusi?Kas sama väljundvõimsusega trafol ja inverteril on oluline hinnavahe?Siin peaks asjatundjaid küll olema,kes vastata oskavad.
Trafo: keevitusvool ainult vahelduvvool. Kaalult raske, hinnalt odavam. Lollikindel
Trafo rectifier(Eestikeelset vastet sellele sõnale ei tea). Kaalult raske, hinnalt odavam. Keevitusool alalis ja vahelduv. Lollikindel. Kui kaal pole probleemiks siis hinna ja kvaliteedi suhtelt parim asi(juhul kui pole mingeid peeneid inverteri funktsioone vaja).
Generaator. Kallis, raske, siseruumidesse ei sobi. Keevitusvool alalis ja vahelduv. Suur pluss on hea ja stabiilne vool, sõltumatus toitevoolust. Lollikindel.
Inverter: hinnalt kallis, palju võimalike lisafunktsioone, kerge.
Toitevoolu kõikumise korral võivad igasugu trikke teha, samuti keevitustingimuste muutumisel. Kui osta, siis uuena, garantii ja kodumaise remondi-hooldusvõimekusega. Mõned margid väga pommikindlad(enda ja tuttavate kogemused). Super asi välioludes, kui on vaja laiemal alal väikseid keevitusi teha(näit betooni armatuuri kokku lasta). Võtad suurema raamatu mõõtu karbi kaenlasse ja lased aga 3,2se elektroodiga.
Voolutarbe kohta ei oska välja tuua, kumb on ökonoomsem, kas trafo või inverter. Inverter toodab ka muundamisel sooja(mis on siis kaotsiläinud energia) ja kas trafo kuumaks läheb, seda ma ei tea.

Trafot ja inverterit keevitus kvaliteedi kohapealt võrrelda ei oska. Küll on enda kogemustepagasist näide väga kalli ja tuntud firma inverteri heade omaduste kadumisest seoses ebastabiilse toite vooluga. Kuna samas oli vaja teha testlabori katsete tarvis proovitöid ja vaatlejad olid kohal, tegime need ära generaatoriga. Ütleme, et rallisõidu puhul on olulised auto ja sõitja omadused..
Tänan.Elektroodkeevituse seisukohalt probleeme pole,olemas nii alaldiga 3-f trafo kui ka 14kW generaator,huvi pakub just MIG-MAG.Olen kasutanud ca 7a Võru kodumeistri valmistatud aparaati,keevitatud autoplekist kuni rasketehnikani,kuid proovides kord profi aparaati nägin ,et tulemus on ikkagi parem(eriti mis puudutab pritsmeid ja paksema metalli keevitamisel tekkivat õmblust.4mm on veel õhuke metall).
Kui võimas seda küll ei tea.Igaljuhul 3-f ja tõsine latt sekundaarmähises.Ega ma Võru mehe töö kohta midagi halba ei ütle,lihtsalt liigub tänapäeval ka paremaid tooteid.Valdavalt keevitangi 1,2 mm traadiga,kuid üle 10 mm terase puhul lähen elektroodile üle,kui just eelkuumutamine kõne alla ei tule.
Inverter on väiksem, kergem, efektiivsem. Siseehituselt ka keerulisem ja hinnalt kallim. Kuna tegemist on elektroonilise seadmega, siis paremad masinad on ka programmeeritavad. Voolu saad panna paika ampri täpsusega, kuid selles mõttes pole trafoga vahet, et täpsem seadistamine käib nagunii keevitaja sisetunde järgi stiilis veidi juurde või veidi vähemaks. Annab nii vahelduv- kui alalisvoolu.

Tihti on inverterid ehitatud modulaarselt - elektroodikeevituse jaoks mõeldud vooluallika juurde saad osta ka kasti traadisöötjaga ning kasutada teda kui MIG masinat, ka võib sinna juurde lisatav olla TIG käpp. Aga kogu ilu on üsna märkimisväärse hinnalipikuga.

Trafo annab alati vahelduvvoolu, kuid temaga võib olla koos alaldi, sel juhul saad ka alalisvoolu. Trafo ainus eelis minu silmis on tänapäeval hind.

Igasugune keevitus nõuab hea väljundi jaoks head sisendvoolu. See tähendab korralikku pinget, korraliku ristlõikega ja võimalikult lühikest pikendust. Lisaks tuleks pikendus poolilt maha kerida, vältimaks kaabli riknemist.