automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Tallmaci soovitan,sinu keevitamisoskustel ei olegi niisuur roll, elektrood keevitus polegi mõeldud õhukese pleki keevitamiseks, seda ei saagi teha õieti, kuna plekk tõmbub igatpidi lainesse...
Sai ka soetatud deca või deco väike elektroodkeevitus, ajab asja ära, muidugi harjutamine teeb meistriks.
Selline probleem ühe arvatavasti Purtse masinaga. Klahvi lahti lastes kaob momentaalselt vool ja säde kustub, kuid traati tuleb veel 10mm jagu välja. Nii et uue õmbluse/punkti alustamiseks on seda juba liiga palju väljas. Eelmisel poolautomaadil sellist asja ei esinenud. Kas on ideid mida ette võtta?
altraditional Kirjutas:Selline probleem ühe arvatavasti Purtse masinaga. Klahvi lahti lastes kaob momentaalselt vool ja säde kustub, kuid traati tuleb veel 10mm jagu välja. Nii et uue õmbluse/punkti alustamiseks on seda juba liiga palju väljas. Eelmisel poolautomaadil sellist asja ei esinenud. Kas on ideid mida ette võtta?
Äkki on traadikerija ja gaasiklapi juhe vahetusse läinud. Gaas võiks küll mingi aja edasi voolata.
tiit Kirjutas:
altraditional Kirjutas:Selline probleem ühe arvatavasti Purtse masinaga. Klahvi lahti lastes kaob momentaalselt vool ja säde kustub, kuid traati tuleb veel 10mm jagu välja. Nii et uue õmbluse/punkti alustamiseks on seda juba liiga palju väljas. Eelmisel poolautomaadil sellist asja ei esinenud. Kas on ideid mida ette võtta?
Äkki on traadikerija ja gaasiklapi juhe vahetusse läinud. Gaas võiks küll mingi aja edasi voolata.

Ise olin sama probleemiga maadlemas . Pioner MIG iga oli tegu. Vool oli liiga nõrk mis kohale jõudis . Rohkem pritsis ja plärtsus kui punktis. Kui sai vool võetud 380 mneselt kaablilt hakkas kõik toimima.
Voolus probleem ei ole, 3faasiline masin ja põletab millest tahes läbi kui vaja. Aga see traadimootori ja gaasiklapi juhtmestik tasuks uurimist küll.
oleksin peaaegu omale keevituse ostnud, aga siis jäi silma, et vahelduvvooluga ei kõlba kassisaba allagi. Nüüd ootan pakkumistCool
Eriti sotti ei saa sellest juhtmestikust, palju on ise ühendatud ja ümber tehtud seal. Näiteks on gaasiklapi ja traadimootori ahelal eraldi alaldid (dioodisild 4tk ruudukujuliselt). Samuti ei ole näha et ükski asi väga viitega töötaks, silma järgi hinnates lülitavad kõik releed ja asjad momentaalselt. Kas võib olla, et mingi induktsioon või asi sunnib mootorit pisut edasi liikuma? Ei ole väga tugev asjas. Ehk on kellelgi veel mõtteid?
Mis mootor sel on? Alalisvoolu mootorile tehaks osades rakendustes nn. dünaamilist pidurdamist: ühendatakse mootori klemmid kokku (ilma toiteta muidugi). Ma ei tea, kas sellised keevitused seda kasutavad, aga ehk on abiks.
No aga uuri kas mootorile jääb pinge või on lihtsalt hoog nii suur et jookseb edasi
Minu probleem lahenes, või vähemalt paranes tunduvalt, kui ühendasin relee sedasi, et mootori toiteotsad kokku ühenduvad, kui just töö hetk ei ole.
Aga mis alalisvoolu elektroode te soovitaksite auto pleki keevitamiseks
martin59 Kirjutas:Aga mis alalisvoolu elektroode te soovitaksite auto pleki keevitamiseks

Auto KERE ja elektroodid? On ju supermoodsad autod alla millimeetrise plekiga, vanemad nii 1,3 kuni pooleteisesed. Seda on liialt vähe, et sellele üldse elektroodiga kallale minna.

Varasematel aegadel, mil süsihappekeevitused veel levinud polnud, käidi õhukese pleki ligi reeglina gaasiga, kuid see kuumutas/kõverdas ära kõik naabruses oleva. Küsige mõnelt uunikumitaastajalt, kuidas on tegeleda "gaasiga ära rikutud" kerega?

Muid variante peale eeltoodud kahe nagu ei teagi...
Tervist! Oskab ehk keegi midagi kosta vene päritolu keevitusagregaadi- rpo- isvu- 315 (рпо- исву 315) kohta, netist midagi eriti leida pole õnnestunud...
Teada vaid seda et antud aparaadid, mis tuttaval seisavad, on pärit 1983-dast aastast, ning on vesijahutusega- üks väidetavalt roostevaba- ja teine alumiiniumi keevitamiseks... Olid nad ka töökindlad??
Kaalun osta uut Purtse keevituse. Juba see et on Eestis kokkuklopsitud tundub lahe. Aga, kas tasub osta tänapäeval? Nõukaajal oli kindlasti väga asjalik aparat, aga nüüd, kui tõsiselt mõelda, kas on töökindel ja tasemel võrreldes lääne omadega?
Kui see Purtse keevitus on vanematüübiline,siis see "londiosa" on nikastus ja tuleks ümberehitada,aga kui uuem tüüp,siis üsna norm aparaat.Ise oman seda vanemat tüüpi aparaati ja sel toimib veel ainult elektroodiosa,traadiosa pole enam viitsinud korda teha,ostsin lihtsalt uue aparaadi(Telwin).Üldjuhul võimu sel on neljase elektroodi suudab nii ära sulatada,et pole asigi(seda siis kui voolu viimasesse astmesse keeran).Lõigates lihtsalt pudeneb elektrood laiali.
kui paksu materjali nende MIGidega keevitada saab? Mis vahemikus? Kas keevitatava materjali paksusest tulenevalt kasutatakse ka erineva paksusega traate? Või on igal keevitusaparaadil oma kindel traadijämedus?
Kui paksu materjali saab keevitada eletroodkeevitusega? Mis vahemiku? Kummad need õigemad masinad olid? Alalisvoolu omad? Visake mingit linki mõistlikule kodukasutusriistale. Plekki otseselt keevitada ei ole vaja. Aga lapse jalgrattale abirattaid, traktori raami külge ühteist, jms ikka tuleks ette.Rolleyes
kui plekki pole vaja keevitada siis võta elektrood. mõne kasutatud trafo saab praktiliselt vase kilohinnaga kätte. traatkeevitusel vaja jännata balloonidega ja muidugi traatkeevituse hind on hoopis teisest klassist kui elektroodi oma.
ja materjalide paksus sõltub kõik sellest milline on konkreetne aparaat ja selle näitajad. odava klassi migid paksu metalli ei jõua läbi keevitada
no O.K, olekski lihtsam ma arvan, aga milline siis? Mis asi see TIG veel on? Ja ühe asja nimi on inverter....
Harilkud on vist vahelduvvoolu omad? Või alalisvoolu?
Miukese võtma peaks?
Ma olen näinud ehitustel et on sellised väikesed KEmppid torumeestlem, mis paistavad küllalt paksu toru keevitama. Mis nende tüüp on? Kasutatuid olen näinud osta,ee's 5000 kanti...
Või kõlbab mõni odavam poe oma ka?
(26-05-2009, 23:49 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]no O.K, olekski lihtsam ma arvan, aga milline siis? Mis asi see TIG veel on? Ja ühe asja nimi on inverter....
Harilkud on vist vahelduvvoolu omad? Või alalisvoolu?
Miukese võtma peaks?
Ma olen näinud ehitustel et on sellised väikesed KEmppid torumeestlem, mis paistavad küllalt paksu toru keevitama. Mis nende tüüp on? Kasutatuid olen näinud osta,ee's 5000 kanti...
Või kõlbab mõni odavam poe oma ka?
niipalju kui ma teie jutust aru saan on vaja lihtsat keevitust et teha tavalisi, maal ettejuhtuvaid töid. tig on selliste tööde jaoks liiga spets masin. vaja argooni ballooni, inverterit jne. läheb kalliks.
torumeeste kemppid on üldjuhul inverterid. eelis on see et nad on kerged, väiksed, suure töö ja jahtumisaja protsendiga ning võimsad. kalliks muudab neid nende sees asuv elektroonika.
vahelduvvool või alalisvool ei oma eriti tähtsust. elektroodid üldjuhul sobivad mõlemale voolule.
soovitaks mõnda odavama otsa trafot. kui võimalik siis 380v(2faasiga). kuskil 200A on piisav et keevitada ja vajadusel häda korral midagi lõigata. keevitusõmblus sõltub niikuinii rohkem mehest, materjalist ja elektroodist.