automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Kas MIG-MAG keevitusi esineb nii inverterite kui trafode näol?Minuteada on profikeevitusel võimalik seadistada ka pinget.Võru mehe keevitusega ongi see lugu,et CO-ga keevitab paremini kui CO-Ar mix-ga.Teadmamehed arvasid,et see on põhjustatud veidi valest pingest.
Kuskil 6-7 aastat tagasi tehti arvutused firmas, kui keevitaja töötab päevas 5 tundi järjest siis tasub hinna vahe ära inverteri puhul 4 aastaga.Üle jäänu puhas pluss.Inverter ei olo nii voolu nõudlik kui on trahvo.
Päris konkreetne number.Järelikult isegi aktiivsel hobinokitsejal,kes peab ka muude asjadega tegelema ei tasugi majanduslikult asi kunagi ära.Kas kasutatud aparaati üldse tasub soetada? On võimalik pahatahtlikul müüjal analoogiliselt autoga vigasid varjata?
(06-04-2013, 22:59 PM)tammetonu Kirjutas: [ -> ]Kas MIG-MAG keevitusi esineb nii inverterite kui trafode näol?Minuteada on profikeevitusel võimalik seadistada ka pinget.Võru mehe keevitusega ongi see lugu,et CO-ga keevitab paremini kui CO-Ar mix-ga.Teadmamehed arvasid,et see on põhjustatud veidi valest pingest.
Esabi kodulehel on näiteks selline inverter ja selline step control e. trafokeevitus
Omale soetasin ka kunagi selle 340 Pro ja ei oska midagi paha kosta. Väga jämeda raua jaoks oleks ilmselt võimsamat vaja, aga seda võimsust kasutada Eesti Energia jaotusvõrk mul nagunii ei võimaldaks. Üks isetehtud MIG/MAG oli ka mul kasutusel, aga sellel omad puudused- traadi etteande täpsus ja voolu reguleerimise vähene astmestik eelkõige.
Minu Esabil küll kõrgsageduslikku voolu (pulse) peale ei anta, aga korralikult materjali ära puhastades saab ka alumiiniumi keevitada. Rullid- düüsid- kõrid tuleb enne loomulikult ära vahetada. Pikalt ei kannata samas suurtel võimsustel lasta, kuna pole vesijahutusega käppa- traat tükib düüsi kinni põlema. Vesijahutust ei viitsi ka aretama hakata, originaalkäpp kannatab rauda keevitada maa ja ilm. Ilmselt tuleb lihtsalt üks aparaat alu. ja roostevaba jaoks juurde osta- TIG.
Pulsefunktsiooniga MIG/MAG/TIG/MMA oleks muidugi kõige kompaktsem variant, aga seda va krabisevat tahetakse tolle eest ikka uhkeltSmile
Keevituse ostmise ajal oli mul "idee fix" sünergiline masin osta, nüüd pean siiski parameetreid käsitsi keerama. Aga võib- olla ongi parem- isemõtlevad asjad mõtlevad teinekord ehk liigagi palju ja üle.

Siin üks sünergiline universaalpill
[Pilt: products_ii_jj_kk_ll_mm_nn_TPS3200-9_rdax_100.jpg]
Tammeonu, elekter on 6-7 aastaga päris palju kallimaks läinud ja inverterid jällegi odavamaks. Seega tuleks uuesti arvutada.

Üks asi on hind, aga kui sa näiteks torumees oled, kes oma aparaadiga viiendale korrusele peab jooksma, siis väsitab trafo tassimine ära. Inverteriga lähed, nii kui naine käekotiga.

Invertereid parandatakse ka päris usinasti, üks asi on nö margikohased teenindused, lisaks on nii mõneski keldris paksude prilliklaaside ja suitsevate kolbidega mehed, kes liiga palju masina värvile ja margile tähelepanu ei pööra.
Kvaliteedist ei oska midagi rääkida, aga minu valik on kindlalt inventer, 800 € peaks kätte saama. Hetkel olen kasutanud traktori haakeriistade keevitamiseks laenatud keevitusi, seda mida saab. Kord oli juhus, kus haakeriist oli päris kaugel elektrikilbist, nii 50 m pikendusi. Sai siis kõik tuled ära kustutad, külmkapp välja tõmmatud ja proovitud uuesti keevitada - ei saanud keevitada. Siis sai haakeriist toa ukse juurde toodud, et 10 m pikendusega proovida keevitada, ikka ei midagi. Mõtlesin, et äkki mingi kahtlane material või teab mis viga, et ei oska. Tõin siis poe juurest ühe keevitaja, kes proovis paar korda purjus peaga ja siis ütles, et thoome laudajhuulest tigi keevituse. Pool tundi hiljem oli asi lahendatud.
Hiljem sain teada, et naabril kõva pidu tulekul - elektriahjud/-pliidid üürgasid täistuuridel.
Naabertalunikul on lahendatud asi generaatoriga, ei pea isegi põllult ära tulema, et keevitada.
Kui naabril peaks veel pidusemaid perioode tulema, siis mul honda 13hp mootoriga AC 200A generaator jõude...
(06-04-2013, 12:58 PM)tammetonu Kirjutas: [ -> ]Kas inverteri eeliseks trafo ees on ainult väiksemad mõõdud ja kaal?
...

Kuus mõnikümmend elektroodi hävitava hobikasutaja jaoks on oluline vahe, kas kaar süttib iga kord või ainult "hea voolu" aegadel. Inverter suudab kehva vooluga midagigi ära teha, trafo mitte. Samas kuumeneb inverter kiiremini üle ja sunnib mõttepausile.

Mul on võimalus pruukida mõlemat ja alati haaran inverteri järele - parem tulemus ja väiksem vajadus sobivat faasi otsida.

Tööstusvooluga seda muret muidugi ei ole.Cool

Ja veel: renditud ESABi 120A inverter talus kehva voolu oluliselt paremini (ei kleepinud, stabiilsem õmblus), kui minu rahakotile vastuvõetavSad Telwin... Hinnavahe 2 korda.
No siin on ilmselge,et "rändkeevitajatel" on inverter parem valik.Mina olen huvitatud statsionaarsest aparaadist,olgu ta või 300 kg.Tööstusvool kodus mitte just nii nagu võiks olla,kuid 14kW generaatori võtab järgi probleemideta,lisaks olemas veel väiksem trafo,mis võimaldab keevitada(mitte lõputult nagu generaator)kuni 5mm elektroodiga.Töödega on nii,et keskmist võtta on sama vale kui võrrelda Eesti keskmisi palkasid.Kui väärtused erinevad juba ligi 10 x,siis keskmine ei iseloomusta enam midagi.Tavaline on see,et paari päevaga keevitad rohkem kui järgneva paari kuuga.Mis puutub keevitusaparaatidesse,siis olen huvitatud kõiksugusest teabest,mis puudutab just traatkeevitusi. Lisaks oskab keegi kindlasti tuua siia teemasse võrdluse TIG aparaadiga,mis paljudel veel täiesti tundmatu teema.See,et temaga saab keevitada ka Al. ja roostevaba on üldteada,rohkem huvitab tema erinevused traat- ja elektroodkeevitustest ehk miks ta üldse"hea" on ja mis eelised ja puudused tal teiste keevitustega on.
(08-04-2013, 11:10 AM)tammetonu Kirjutas: [ -> ]...
Mis puutub keevitusaparaatidesse,siis olen huvitatud kõiksugusest teabest,mis puudutab just traatkeevitusi. Lisaks oskab keegi kindlasti tuua siia teemasse võrdluse TIG aparaadiga,mis paljudel veel täiesti tundmatu teema.See,et temaga saab keevitada ka Al. ja roostevaba on üldteada,rohkem huvitab tema erinevused traat- ja elektroodkeevitustest ehk miks ta üldse"hea" on ja mis eelised ja puudused tal teiste keevitustega on.

See teema on loetud algusest? Vahepeal on mõned üsna tummised kirjutised!

Mudafoorumis on TIGi üle arutletud siin:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=40&t=6458&

Väiksema MIGi üle siin:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=49&t=10911&
Tänan.Uurin teemat.
Kola alt sai vana Kemppi LM 140 keevitus välja otsitud, kui aparaat olemas, küll siis leiab ka mida keevitada.
Probleemiks iganenud juhtmed, kas pildil näidatud otsikud leiavad jätkuvalt kasutust või tegemist igandiga? Manuaal või paar õpetavat sõna kuluks kah ära.
[attachment=43165]
(08-04-2013, 11:10 AM)tammetonu Kirjutas: [ -> ]No siin on ilmselge,et "rändkeevitajatel" on inverter parem valik.Mina olen huvitatud statsionaarsest aparaadist,olgu ta või 300 kg.Tööstusvool kodus mitte just nii nagu võiks olla,kuid 14kW generaatori võtab järgi probleemideta,lisaks olemas veel väiksem trafo,mis võimaldab keevitada(mitte lõputult nagu generaator)kuni 5mm elektroodiga.Töödega on nii,et keskmist võtta on sama vale kui võrrelda Eesti keskmisi palkasid.Kui väärtused erinevad juba ligi 10 x,siis keskmine ei iseloomusta enam midagi.Tavaline on see,et paari päevaga keevitad rohkem kui järgneva paari kuuga.Mis puutub keevitusaparaatidesse,siis olen huvitatud kõiksugusest teabest,mis puudutab just traatkeevitusi. Lisaks oskab keegi kindlasti tuua siia teemasse võrdluse TIG aparaadiga,mis paljudel veel täiesti tundmatu teema.See,et temaga saab keevitada ka Al. ja roostevaba on üldteada,rohkem huvitab tema erinevused traat- ja elektroodkeevitustest ehk miks ta üldse"hea" on ja mis eelised ja puudused tal teiste keevitustega on.

Ise olen igapäevane Tig keevitaja.Peamiselt ALi ja terast ning veidi roostevaba.

Tigi on lihtne ümber sättida eri metallide jaoks. Tuleb ainult elektrood vahetada ning masinal paari nuppu vajutada. Mig magil võtab protsess kus vahetad traati ning kõri tunduvalt kauem aega.

Tig keevituse puhul on kogu keevitusprotsess,et kui palju mida ja kuidas kuumutad kenasti kontrolli all. Samamoodi ,et kuhu palju täidist läheb jne. See väljendub kvaliteetsemas keevisõmbluses.

On ju vahe sees kui pead 200 kronsteini keevitama kas MIG/MAGiga millele järgneb 200 kronsteinil keevituse mahalihvimine või teed Tigiga "puhta töö" ilma täiendava järeltöötluseta.

Tigi põhimõte on selles,et elektroodiga kuumutad ainult põhimaterjali ning siis vastavalt vajadusele annad täidist.

----------------------

Ütleme nii,et robustse rauatöö jaoks pole Tig mõtekas kuna ta on aeglasem ning nõuab puhtamat pinda ja Mig/Mag on tootlikum.

Lisaks Tigiga on raske teha teatud õmblusi kuhu ei pääse hästi käpa ja täidistraadiga juurde. Migiga on vähem piiranguid ses suhtes.

Tig tahab rohkem harjutamist ja õppimist kui MIG/MAG. Terase ja alumiiniumi keevitamine Tigil on ka isemoodi.

Kokkuvõtteks oleneb kõik,mis detaili ning materjale sa tahad keevitada ja kuidas peab tulemus jääma. Sama hästi võid küsida kumb on parem kas haamer või mutrivõti Big Grin

Isiklikult ostaks endale Tigi kuna ta on universiaalsem(eri metallid ja peene töö) ja kvaliteetsem,mis sest et aeglasem. Lisaks saab Tig seadmetele panna elektroodi käpa külge kui tuleb robustseid töid ette.
Nii ölda otsik on stantartne igast hästi varustatud poest riiuli pealt.Eelmisele postile küsimus TIG masin mis õmbleb RV ja AL ja musta rauda hind on üsna kõrge võreldes masinaga mis võimaldab keevitada MIG TIG ja elektrood aga ei AL MIG.AL MIG masinad on midagi muud.
(30-04-2013, 22:24 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Seetõttu sai soetatud üks vene 315A vesijahutusega TIG.
[Pilt: 1_1_15850524.jpg]:rolleyes:
(30-04-2013, 21:47 PM)margopyks Kirjutas: [ -> ]Nii ölda otsik on stantartne igast hästi varustatud poest riiuli pealt.Eelmisele postile küsimus TIG masin mis õmbleb RV ja AL ja musta rauda hind on üsna kõrge võreldes masinaga mis võimaldab keevitada MIG TIG ja elektrood aga ei AL MIG.AL MIG masinad on midagi muud.

Natukene segaseks jääb minu jaoks. Jah ALi jaoks on vaja AC võimalust Tig seadmel mis teeb hinna umbes 40% kallimaks. Mig/Magiga saab ka ALi keevitada kuid siis vaja telfonkõri või "spool guni" . Jällegi kõik on kinni selles mis tulemust soovid saada.

(30-04-2013, 22:24 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]
(30-04-2013, 21:14 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Tigi on lihtne ümber sättida eri metallide jaoks. Tuleb ainult elektrood vahetada ning masinal paari nuppu vajutada.

Isiklikult ostaks endale Tigi kuna ta on universiaalsem(eri metallid ja peene töö) ja kvaliteetsem,mis sest et aeglasem. Lisaks saab Tig seadmetele panna elektroodi käpa külge kui tuleb robustseid töid ette.

Tuleb mainida, et siis peab AC/DC aparaat ka olema. Odavamate alalisvoolu masinatega alumiiniumi keevitada ei saa.
Tootlikuse koha pealt. Mõni aeg tagasi oli kasutada üks 150A TIG. Paksema metalliga oli tõesti keevituskiirus väga niru. Aga kui on võimsam aparaat, siis ei jää ta kindlasti oluliselt MIGile alla.
Seetõttu sai soetatud üks vene 315A vesijahutusega TIG. Vaatan, kui aega saan, siis katsetan ja panen tulemused siia kirja.
Siiski, kogemustele tuginedes, olgu see TIG kui hea tahes, siis MIG keevitust on ka ikkagi vaja. Kuigi vahepeal oli juba mõte traadikeevitus maha müüa. Müügimõte aga hääbus ruttu, kui sai autol karbiotsi vahetatud. Pleki servadel on tahes tahtmata mingi vahe sees ja proovi sa siis ühe käega täitetraati anda, teisega käppa hoida ja veel pool küürakil asendis laeõmblust teha. Tuhat korda etem on MIGiga, kus täitematerjal tuleb ise peale ja punktimine läheb lennates. Kui panna sobiv voolutugevus, et tekib sisuliselt läbitilkumine, ei ole seal ka eriti lihvida midagi.

Enda kogemuste põhjal 3mm teras põkk õmblus tahab 90-120A saada,olenevalt detailide vahelisest pilust. Nurgaõmblus juba 130A .5mm terasele nurgaõmblus 155A . Samas omamoodi mängib tootlikuse puhul rolli ka täidistraadi paksus,alguses oli meil kasutada ainult 1.6mm täidistraat mida on suht tülikas ette anda kuna seda kulub nii palju. 2mm on juba paras.

Vahedega plekki suht õudne tigiga tõesti keevitada.

Räägi sellest Vene Tig keevitusest. Kust üldse sellist asja saab,mis hinnaga ja kuidas tarvikutega lood on jne.
(01-05-2013, 21:50 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Paar päeva tagasi sai alustatud hüdroga puulõhkuja raami tegemist. Kasutan linttraktori T-74 raami karptalasid. Materjal 20mm, kohati 30mm.
Äkki tuled lased need mul omavahel kokku?
Ok, tögasin veidi. Selle asjaga on nii, et midagi eriti nagu soovitada teistele ei saa, kuna nokitsejate vajadused on erinevad.

Minuarust pole probleemi. Vt foorumi alajaotust, mingid traktori raamid ei ole kuskilt otsast termini "klassikaline auto" alla käivad. Kõik asjad, mida klassikalise auto juures reaalselt üldse on mõtet ise keevitada, keevitab see aparaat varuga kokku.

Ma ka ausalt öeldes ei kujuta ette TIG-iga suuremahulisi plekitöid, sellega võib viimsepäeva laupäevani seal sussitada ju. Muidugi leiab asju, mille jaoks TIG on parem, aga neid on auto küljes ikka suht vähe.
Otsisin keevitusele kaableid ning sattusin täiesti soodsale hinnale, enda aparaadi jaoks peaks hea küll olema, plekki kokku täristada jne.
http://www.stokker.ee/products/product/1057182/
Ei oska seda konkreetset hinda kommenteerida, aga mina olen oma Telwinile pulki Tallmac-ist ostnud - odavam, asjad on kohapeal olemas ja osatakse kaasa mõelda ning asju soovitada. Näiteks käpa puhul oli täpselt õige koodiga käpp mingi ulme-tellimise-tontteabmillaltuleb-kraam, aga seal tüüp kohe vaatas korra lakke ja ütles et võta hoopis näed see, saad kohe kätte ja hinnavahe oli mingi 50 krooni äkki. Ja sobis kenasti.

Kindlasti on teisi sarnaseid firmasid veel, ei ütle ühtegi paha sõna Stokkeri kohta, aga sealsed müügimehed peavad siiski kogu kaubavalikust üle käima ja seega ilmselgelt ei valda nii sügavalt keevituse-spetsiifilisi asju.
(21-07-2013, 20:52 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi rääkida midagi Walliuse keevitustest. Tegu soome brändiga. Eestis vist töökodades on neid tunduvalt vähem kasutuses, kui Kemppit.
Oleks võimalus selline traadikeevitus vahetuskaubana ühe teise asja vastu saada: http://www.hitsikauppa.fi/wallius-lmc-32...rers_id=10
Äkki keegi on sellisega kokku puutunud? Tasuks üldse sellise firma peale mõelda?
Googeldamisega Soome foorumitest eriti targemaks ei saanud. Ühed kiidavad Kemppit, teised jälle Walliust taevani. Või ongi mõlemad lihtsalt nii head, et selline ema ja tütre teema.
Samas ühes teemas oli mainitud, et Walliuse samalaadne toode on Kemppist veel kallim ja seetõttu neid lihtsalt vähem kasutuses.

WALLIUS-WALLIUS-WALLIUS !!!!!!!!!!!!!
Sitaks kõva aparaat! Kemppi ka hää mudugi aga kui Wallius kudagi vastu tulemas, siis kindlasti võta ära. Kui vähegi korras on, ei kunagi kahetse.
Minu lemmik. Ehk ma küll suurem asi keevitaja pole aga tolle masinaga sain sõbraks. Esab, lits, tatistas näkku. ehk olnud ka liiga hooratud. Kemppi elektrood on nüüd ka kodus ja omad asjad saab tehtud aga Walliuse sinist kaunitari igatsen.....