automoto.ee foorumid

(16-12-2021, 02:01 AM)altraditional Kirjutas: [ -> ]Kas peaks olema mõni tugev põhjus, miks mitte katkise trafoga Mig/mag keevituses kasutusele võtta omaaegne elektroodkeevitustrafo?

Kui õnnestub, anna kindlasti ka siin teada. Mina proovisin oma katsetustega isegi sammukese kaugemale minna- põlenud trafoga MIG-i kopusesse pistsin terve töötava MMA inverterkeevituse. Sealt küll mingit elulooma ei saanud- ükskõik kuidas voolu reguleerida, keeras traadi rulli, põletas auke, lasi traadi üles sulatamise asemel punaseks jne. Juusiis pinged või mingid karakteristikud ei klappinud.
Kui teooriat lugeda, siis üks on püsiva pingega, teine püsiva vooluga värk. 
Teisest küljest jälle huvitav oleks teada, mis selle karu kõhus on

Edu,

[quote pid='530787' dateline='1639636012']
 MIG-i kopusesse pistsin terve töötava MMA inverterkeevituse. Sealt küll mingit elulooma ei saanud- ükskõik kuidas voolu reguleerida, keeras traadi rulli, põletas auke, lasi traadi üles sulatamise asemel punaseks jne. Juusiis pinged või mingid karakteristikud ei klappinud.
Kui teooriat lugeda, siis üks on püsiva pingega, teine püsiva vooluga värk. 
Teisest küljest jälle huvitav oleks teada, mis selle karu kõhus on
[/quote]

See link on julgustandev, et peaks nagu meetod töötama küll. Pakun et Inverterkeevitus võis olla liiga"tark" anda elektroodi heaks süütamiseks alguses väga tugevat voolutõuget vms.

Mis nimetusega see omaaegne elektrood keevitus üldse on?
Keevitusvoolu reguleerimine vändaga trafo südamikku liigutades, türistoridega või magnetvõimendiga?
Otse välja öeldes ja ilma täpsemaid andmeid teadmata, siis väidan, et ei tule sest asjast miskit välja.
Traadikeevituse trafo peab olema jäiga karakteristikuga, ehk siis pinge eriti ei lange.
Elektroodkeevituse trafo on langeva karakteristikuga, pinge keevitama hakates langeb.
Kui jutt vene keevitusest, siis neid on nii ainult elektroodiga toimetamiseks, kui ka elektroodi ja traadiga.
Klassikaline vene elktrood keevitus annab välja 80V juurde. Keevitamisel tuleb pinge poole võrra laias laastus alla. Seega õhemat materjali keevitada ei saa. Üldse hakkavad need elektroodi masinad seal 50-60A juurest pihta.
Traadikeevituse puhul on suunav näitaja 30A mm kohta.
Kokkuvõtteks, läbikäidud tee ja trafot ringi mähkimata ei tule sest asjast miskit välja. Miskit pasandada saab, aga õige karakteristikaga traatkeevituse jaoks mõeldud trafole jääb asi tugevalt alla.
Igasugu Alibaba muundurid imet ei tee. Pigem suuna see raha õigesse asja ja igasugune katsetamiste aeg veel lisaks.

Toetan ksf! meli666 arvamust. Kvaliteetset õmblust sellest kompotist ei näe. Teisalt jälle, hobi on hobi. Nii mõnedki teevad asju, mis ei peaks toimima. Tavaliselt need toimima ei hakka, aga mõnel isegi (osaliselt)õnnestub. Nii, et kui midagi muud teha ei ole ja see hübriid valmis saab, paluks ettekannet.
Mina isiklikult ei viitsiks jännata. Korra aastaid tagasi olen vastupidise reha otsa juba astunud. Nimelt sai omatehtud traadikeevituse mähisele mähkimise käigus lisatud ka selline aste, et tühijooksupinge oleks elektroodkeevitusele kohane. Jäiga karakteristikuga trafo ja selline pinge andis niisuguse tulemuse, et keevitada elektroodiga ei saanud, ainult lõigata. Mig/mag ja mma trafod on täiesti erineva karakteristikuga. Siis ma seda nii tõepähe ei võtnud, reha tuli ikka endal ära proovida.

(16-12-2021, 15:03 PM)altraditional Kirjutas: [ -> ]See link on julgustandev, et peaks nagu meetod töötama küll. Pakun et Inverterkeevitus võis olla liiga"tark" anda elektroodi heaks süütamiseks alguses väga tugevat voolutõuget vms.

Seal karbis on sees ainult traadi ja keevituspinge juhtimine. Ehk siis vajalik toide traadi etteveoks, selle kiiruse reguleerimiseks. Samuti siis keevituspinge juhtimiseks, et kui käpa lüliti lahti lased, ei jää traat voolu alla.
Mingit karakteristika muundamist see karp ei tee.
Kokkuvõtteks, miskit kokku sulatada saab, aga seda välimust vaadata ei taha.
Kui on vähegi elektroodkeevituse moodi inverteraparaat, siis sellel saab Hot Stardi nulli keerata ja miskit hetkelist pinge suurendamist sealt ei tule.
Miks ma seda kõike räägin. Sest aegu tagasi sai samamoodi proovitud küll endisaegsest lavavalgustuse trafost, küll reka akulaadijast ja ka elektroodkeevituse trafost teha traadikeevitust. Kulus meeletult igasugu mähkimistele kui ka targemate elektrimeeste kaasamisele aega, tulemuseks null.
Aga, kui ikka huvi on proovida, siis tegudele.

Head pühade jätku kõigile!

Lappasin hulga varasemaid postitusi läbi aga päris õigeid vastuseid oma küsimustele ei saanud. Panen need siis siia üles:
1. Mis vahet on odaval Allegrost ostetud inverterkeevitusel ja n.ö margipillil peale töökindluse? Oman maakodus ühte sellist odavkarpi ja kunagi sai Cramost laenutatud
   üks vähe tummisem riist. Mäletamist mööda keevitas laenutuse oma tunduvalt paremini, kuid võibolla oli probleem ka elektroodides või muus. 
2. Kui keevitust vaja aeg-ajalt maakodus hobikeevituseks, siis millist masinat soovitaksite osta ja milliseid elektroode kasutada? Elektroodkeevitus sellepärast, et traadiga pole veel        kätt valgeks saanud kuid elektroodiga on juba pisut harjutatud. Max voolutugevus võiks olla 200A, nagunii enamus keevitatavaid on siiani olnud õhemat sorti rauast.

Tänud ette!

Vahe selles, et isegi margikeevitusmasin ei pruugi õigesti tööle hakata.
Konkreetne juhus, et osteti alustavasse ettevõttesse Esabi õlakast, millel max vool, kui õigesti mäletan, lõppes 140 ampriga.
Noh, kõik ilus-kena, võiks justkui jätkuda, sest üle 3,2mm elektroodiga nagunii suurt keegi ei keevita, regulaarne teivas on 2,5mm, 90A max ja nii sedamoodi siis otsustati ja osteti.
Töökojas, kus vooluvõtu kast sealsamas laua all, keevitas see masin suurepäraselt, aga kui läksid objektile, kus seinast said ainult 10A kaitsme taga istuvast pistikust voolu võtta, oli tüli majas, sest masin tõrkus normaalselt töötamast. Ei süütanud nii nagu tarvis, kui põlema said, siis  paar cm keevitas ja küsis puhkust ehk siis kustutas ise elektroodi kümnekonnaks sekundiks ära. Ja nii isegi 70A vooluga.
Läks see apastraatum riiulisse tagasi, objektil lõnkumiseks võeti asemele kangemate näitajatega Kemppi. Raha läind, kõrvad lontis tunnistati tehtud esialgset viga.

Ma jälle saan kinnitada, et meie mikroettevõttes töötab ESAB-i seljaskantav elektroodkeevitus täitsa hästi. Saab keevitada kuni 140 A- ni ja võtab 3,2- se elektroodiga kenasti tuld. Seisma ei jää ei 2 cm ega 2 meetri tagant. Pikemate vahemaade tagant peab pikendusjuhet ka vaatama- no et selle ristlõige oleks näiteks 2,5 mm2. Muidugi ei ole Kemppi üldse paha keevitus ja tuttavatest proffide sõnul ongi ESAB- ist etem. Aga et tolle viimasega midagi teha ei saa, seda ma ei kinnita ja võib olla antud juhtum oligi konkreetne praak. Mul on üks suur masin ka ESAB. Keevitan sellega rauda ja mingil määral ka alumiiniumi. Rauaga ei ole mina veel selle masinaga seda ilusat keevitamise häält kuulnud, mis mul endise keevitusega oli. Plärtsub ja paugub ikka natuke palju. Aga mitte nii palju, et uue aparaadi soetamise peale mõelda.

Nagu eelnevalt juba jutuks olnud siis nii elektroodil kui traadi trahvodel erinev karakteristik.Traatkevituse oma sobib suurepäraselt keevituse täkuna kasutamiseks,aga kuidas elektrood keevituse omaga on?On keegi katsetanud/kasutanud?Inverter saadam pikalt...testitud.

Kui kasutad e6013 rutiilelektroode siis keevitab igasugune kärakas neid, aga kui on midagi keerukamat, siis hakkab lugema palju on vabajooksu pinge masinal, osad elektroodid nõuavad rohkem volte ja elektrood lihtsalt ei sütti, ampritest väga kasu pole.

(26-12-2021, 13:54 PM)Matvei Kirjutas: [ -> ]Head pühade jätku kõigile!

Lappasin hulga varasemaid postitusi läbi aga päris õigeid vastuseid oma küsimustele ei saanud. Panen need siis siia üles:
1. Mis vahet on odaval Allegrost ostetud inverterkeevitusel ja n.ö margipillil peale töökindluse? Oman maakodus ühte sellist odavkarpi ja kunagi sai Cramost laenutatud
   üks vähe tummisem riist. Mäletamist mööda keevitas laenutuse oma tunduvalt paremini, kuid võibolla oli probleem ka elektroodides või muus. 
2. Kui keevitust vaja aeg-ajalt maakodus hobikeevituseks, siis millist masinat soovitaksite osta ja milliseid elektroode kasutada? Elektroodkeevitus sellepärast, et traadiga pole veel        kätt valgeks saanud kuid elektroodiga on juba pisut harjutatud. Max voolutugevus võiks olla 200A, nagunii enamus keevitatavaid on siiani olnud õhemat sorti rauast.

Tänud ette!

1. Peamine erinevus on see, et reeglina tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud keevitustehnika tootjate lubadused vastavad ka tõele ning enamuse Hiinas toodetud ja Jumal teab, mis kirjadega müüdavate aparaatide sisu pigem mitte. Praktikas võib see tähendada, et lubatud 250 Ampri asemele annab aparaat välja näiteks 120 Amprit, puuduvad lubatud HotStart, ArcForce, Anti Stick jne. funktsioonid. Lisaks on komplektis kaasas olevad kaablid reeglina väga lühikesed ning mitte vasest vaid vasetatud alumiiniumist.
Näiteks võiks välja tuua YouTube'i video. Venekeelses Youtubes leidub üldse päris palju kasulikku informatsiooni eriti just elektroodkeevituse kohta.

2, Konkreetselt julgeks soovitada ka Poolast tellida selline Ukrainas toodetud aparaat Paton ECO-160.
Heaks on see, et aparaadil on pikk garantii, kõik lubatud funktsioonid on ka reaalselt olemas, komplektis on ka kandekohver ning kaasas olevad kaablid on vasest ning kvaliteetsete (Binzel) komponentidega. Ülevaateid Patoni toodangule leiab YouTubes't kamaluga.

(27-12-2021, 11:15 AM)mopple Kirjutas: [ -> ]

(26-12-2021, 13:54 PM)Matvei Kirjutas: [ -> ]Head pühade jätku kõigile!

Lappasin hulga varasemaid postitusi läbi aga päris õigeid vastuseid oma küsimustele ei saanud. Panen need siis siia üles:
1. Mis vahet on odaval Allegrost ostetud inverterkeevitusel ja n.ö margipillil peale töökindluse? Oman maakodus ühte sellist odavkarpi ja kunagi sai Cramost laenutatud
   üks vähe tummisem riist. Mäletamist mööda keevitas laenutuse oma tunduvalt paremini, kuid võibolla oli probleem ka elektroodides või muus. 
2. Kui keevitust vaja aeg-ajalt maakodus hobikeevituseks, siis millist masinat soovitaksite osta ja milliseid elektroode kasutada? Elektroodkeevitus sellepärast, et traadiga pole veel        kätt valgeks saanud kuid elektroodiga on juba pisut harjutatud. Max voolutugevus võiks olla 200A, nagunii enamus keevitatavaid on siiani olnud õhemat sorti rauast.

Tänud ette!

1. Peamine erinevus on see, et reeglina tunnustatud professionaalseks kasutamiseks mõeldud keevitustehnika tootjate lubadused vastavad ka tõele ning enamuse Hiinas toodetud ja Jumal teab, mis kirjadega müüdavate aparaatide sisu pigem mitte. Praktikas võib see tähendada, et lubatud 250 Ampri asemele annab aparaat välja näiteks 120 Amprit, puuduvad lubatud HotStart, ArcForce, Anti Stick jne. funktsioonid. Lisaks on komplektis kaasas olevad kaablid reeglina väga lühikesed ning mitte vasest vaid vasetatud alumiiniumist.
Näiteks võiks välja tuua YouTube'i video. Venekeelses Youtubes leidub üldse päris palju kasulikku informatsiooni eriti just elektroodkeevituse kohta.

2, Konkreetselt julgeks soovitada ka Poolast tellida selline Ukrainas toodetud aparaat Paton ECO-160.
Heaks on see, et aparaadil on pikk garantii, kõik lubatud funktsioonid on ka reaalselt olemas, komplektis on ka kandekohver ning kaasas olevad kaablid on vasest ning kvaliteetsete (Binzel) komponentidega. Ülevaateid Patoni toodangule leiab YouTubes't kamaluga.

Aitüma, see info läks asja ette!

Mis vahe on kallil brändikeevitusel ja odaval poolakal?
See vahe on üüratu!
Brändimasin töötab. Peaaegu igal ajal. Saab normaalselt tööd teha. Sa ei pea siplema. Vaid saad protsessi nautida.
Olen keevitanud Froniuse, EWM, Kemppi ja Esabi masinatega- lust ja rööm.
Olen üritanud keevitada Lincolni ja Telwiniga- noh saab ka kuidagi.
Kutsuti appi seadistama-aitama poolakaga-hiinakaga- no ei saa hakkama.
Mul on keevitaja paberid, igapäevaselt ei tööta keevitajana aga 1 kuus suudan öhtuti 15 kilose rulli ära lasta.
Eelmist enda Telwinit tuunisin seestpoolt seetöttu, et panin korralikud vasklatid voolude juhiks. Pisut paremaks läks, aga mitte niipalju kui lootsin. Löpuks müüsin ära ja ostsin Esabi.
Siis olin meeltesegaduses ja ostsin oma hobika keevitamiseks stokkerist mingi Lincolni odavversiooni migi. No ei saa tööle, ju peab loobuma mingi hetk.
Panen allapoole paar pilti üle kümneaasta vanusest korralikust keevitusest mis on puhastuseks lahti vöetud. Odavate hiinakate pilte on nett täis. Pole seal kommenteerida midagi.
Moraal?
Osta brändikas, olgu vöi vana ja ilma ekraanita, saad vähemalt midagi teha. Ja neile kes siin haibivad mingeid poolakaid- mine kuhugi Spetsiaalelektroodi OÜśse vöi Alas Kuuli- proovige mönd korralikku keevitust ja rääkige edasi. Seda enam et mingi Saksa- Poola (tehtud Hiinas) keevitus maksab juba samapalju kui Fronius-Esab. Alloo?!

Jälle pannakse kõik ühte patta telwiinid, esabid, froniused, kemmpid jne jne. Küll üks parem kui teine ja vastupidi. Jäetakse ainult valemist välja põhline muutuja ehk keevituse hind. Võetakse mingi 5000 eurine prohvimasin ja võrreldakse seda paari sotise hobikasutaja omaga ning ei ole vahet, mis marki on  odavam ja 20x korda kallim masin vaid edaspidi on see 5K eurine masina bränd jumal ning odava otsa masin viimane saast, mis ei kõlba pini peesse ka. Vaevalt nüüd terve USA keevitab mingi saasta Lincolniga ( kõik history ja discovery auto restauraatorite saated on neid täis). Tutika Lincolni võid saada ca 300 euri eest ning leiab ka kindlasti +8K maksva mudeli. Samuti on telwiinil ka väga vinged profimasinad, mida lihtsalt meil ei turustata kuna hind on selle brändi maine jaoks siinsel turul liiga kallis, mis ei tähenda, et need ei oleks väga head masinad. Tõesti ägedatel masinatel on emaplaadid ka täielikult kaetud paksu EPO vaigu kihiga, et töökojas ringi hõljuv metall ei saaks probleeme põhjustada. Enamus tootjaid toodavad ka odavama otsa hobimasinaid, vahe ainult selles kes müüb enda nime all või on selleks juurutanud mingi eraldi brändi. Kipub lõpuks selliseks VW Polo vs Audi A8 mugavuse võrdlemiseks tagumisel istmel istuja vaatevinklist. 

Siin näiteks ühe sellise vaigutatud masina plaadi pilt. Kus hoolduse käigus pühid plaadi niiske lapiga üle mitte ei pea kartma kas suruõhuga mõnda puru kuhugi vahel ei ajanud.

https://ibb.co/z87Wg5G

Kell on küll palju, aga noh ei saa vait olla.
Loomulikult on vahe 300 ja 5k masinate vahel. Ühega saab keevitada ja teisega...
Need masinad mis on näha ameerikamaa saadetes on ikka midagi muud kui Poolas kokku pandud Lincolnid. Uurisin ühe projekti asjus.
Samas on köikidel korralikel brändidel väikesed möistlikus hinnaklassis korralikud masinad.
Ja pidasin silmas ikkagi eelköige seda, et parem osta kasutatud brändipill kui see odav saast.
Ah jaaa. See epoteema nendel plaatidel. Köik kes pisutki elektroonikaga kokku puutunud on, saavad sellest aru. Kas üksik trans, takk vöi dioog möne euro eest vöi kogu plokk poole seadme hinnast. Ja nagu teada, siis ikkagi on iga jupi sisse tükike völusuitsu pandud. Nii.
Ja köik need tuntud brändide insenerid kes on üle poole sajandi tooteid disaininud ja arendanud on ikka idioodid et ei ole epot kasutanud.
Ok, see selleks. Tean probleemi. Olen ise ostnud uuest peast kokku ikka paar keevitust (sellist) odavamapoolset ja siis kui olin saanud proovida korralikku, ostsin kasutatud prohvika.

Nojah, tegelikult ostsin jah ühe odava junni peale seda veel. Nüüd ei teagi miks ma selline loll olin.
Aga rahu. Ei taha kedagi solvata ja üleolev näida, aga ostke kohe pisut korralikum omale hobitsemiseks. Pangad ka abiks. Jääb puhas töörööm ja see maksab ka midagi.
Peace!

Tänapäeva suurte tegijate globaliseerunud tootmiste juures pole enam ammu vahet, mis Made IN kiri on tootel. Seda ei olegi võimalik kindlaks teha.  Nagunii ei toodeta kõiki detaile samas riigis. Võid kõik oma keevituse detailid saada kokku china, taiwani, tai ja maroko tehasest ning korpuse pleki stantsid välja Rootsis, laod sinna detailid sisse ja võid rahuliku südamega peale kirjutada Made in Sweden ja ükski koer ei köhi. Pigem mingi vene ajast jäänud teema kus jaapani makk oli tegijam. 

Esabi kohta annab google sellise vastuse: 

Are ESAB welders made in China?

The Rebel is designed and engineered in the USA and assembled in China.

Ei maksaks segi ajada erinevaid asju- brändid üldiselt jälgivad kvaliteeti, olgu toode või selle komponendid tehtud Hiinas või kus tahes. Kas see ihaldatud  i-föön ei tule siis Hiinast? No name asjadel on lisaks sellele, et krt teab kust nad tulevad, ka kvaliteet täiesti ettearvamatu ja sageli ei saagi asja kasutada. Hiina imetooted kasutavad mõnikord hoopis saksakeelseid kirju et asi ikka usaldusväärsem välja paistaks. Itlerikeelne jutt tekitab usaldusväärsust... Kuidas need Poola ja Ukraina keevitused valmivad, ei tea. Võimalik, et kohapeal lapatakse lihtsalt kokku, parimal juhul tehaksegi mõni katteplekk ja klepsud ja ongi odavatest hiina tükkidest odava kohaliku tööjõuga tehtud odav asi odavat asja ihaldavale euroopa pärismaalasele valmis. Aga kõik ju tahavad odavaid ja häid asju. Siis ostavadki alguses odava ja siis hea.
 Kui jutt elektroodkeevitusest, siis see eelpool nimetatud väike ESAB- i kast maksis alh.- ga 300 e, selle raha eest ma küll ei viitsiks ming tundmatu asjandusega eksperimenteerima hakata. Olgu Kemppi pealegi natuke parem Samamoodi traadid ja TIG-id. Kui oma aega ja töö tulemust vähegi väärtustada, siis võiks ka hobikeevitaja korraliku(ma) asjaga üritada. Elu on niigi lühike, seda siis igasugu hiina stahlwerkidele raisata on ülemäärane luksus.

Hiinas suudetakse teha sama häid komponente nagu Euroopas või USAs. Siis on lihtsalt hind ka üsna sarnane. Ühesnaga saad, mida tellid.

Ei mingeid Lincolne ega Kempisid. Ei mingeid isetumenevaid maske ja keevituskindaid. Piisab ainult varbavahe plätudest, et teha primitiivsete vahenditega ilusaid asju.

https://www.youtube.com/watch?v=MukkgG6Va9c

Tervise hinnaga - jah.