automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Pigem kemppi,siis esab ja siis alles wallius Big Grin
tigiks juba 3 aastat :

http://www.rapidwelding.com/dynamic/Disp...voMLP&zl=2

Massina ostsin sealt 30% soodsam kui siit rkrist

võimaldab ideaalselt ka elektroodiga tööd teha, lisaks ostsin elektroodile ka puldi. 

traati lasen väiksemat metalli kuni 8mm näiteks:

http://www.weldingdirect.co.uk/migatroni...0414-p.asp

piinanud seda juba pikemat aega 4-5 aastat ja ostetuga rahul.

230 v masinad sellepärast et vaja aegajalt obljaktidele sikutada kus 400v pole nii lihtsalt võtta. 
Täna võtaks muidugi selleasemele kemppi analoogi:

http://www.rapidwelding.com/dynamic/Disp...-181A&zl=2

või

http://www.rapidwelding.com/dynamic/Disp...08200&zl=2

eks nad ole laisamehe keevitused, kuid meil ikkagi ju arvuti ajasu ja kõik uued nagunii inverterid.

H
Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.
(16-11-2016, 19:50 PM)tungla Kirjutas: [ -> ]Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.

Oled kindel, et Sinu reduktoril teine kell väljuvat survet näitab?
Minul näitab kell +/-10l/min, kui gaas peale jookseb, kukub 8 peale. Eks targemad väidavad, on see hea, või mitte, Mulle sobis.
(16-11-2016, 19:50 PM)tungla Kirjutas: [ -> ]Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.

~12l/min
Mul kah kunagi üks näitas survet, mitte liitreid. Ega ma eriti enam ei mäleta, a vast nii 1bar kanti pidi jääma.
(16-11-2016, 23:51 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Mul kah kunagi üks näitas survet, mitte liitreid. Ega ma eriti enam ei mäleta, a vast nii 1bar kanti pidi jääma.
emm - pigem ikka teine suurusjärk ehk 50bar? Või rohkemgi, kui reduktor lubab - mul lihtsalt on kruvi 50 puhul põhjas...
teoreetiliselt sõltub ka sellest, kuidas käpp (ja masin tervikuna) gaasi läbi annab. Kui kehvasti, siis rõhku tõstes võiks torust rohkem gaasi läbi liikuda ja tulem parem olla?

edit: mu Telmig 180/3 omab algupärast käppa ja natukene võiks gaasi rohkem olla.
(17-11-2016, 00:32 AM)13piisab Kirjutas: [ -> ]emm - pigem ikka teine suurusjärk ehk 50bar? Või rohkemgi, kui reduktor lubab - mul lihtsalt on kruvi 50 puhul põhjas...
teoreetiliselt sõltub ka sellest, kuidas käpp (ja masin tervikuna) gaasi läbi annab. Kui kehvasti, siis rõhku tõstes võiks torust rohkem gaasi läbi liikuda ja tulem parem olla?

edit: mu Telmig 180/3 omab algupärast käppa ja natukene võiks gaasi rohkem olla.

Aga võrdle nüüd seda õhuhulka, mis kompressori püstolist umbes 8bar juures välja purskab ja siis MIG püstolist tuleva gaasi hulka. Ma olen üsna kindel, et üle 1bar keevitusreduktorist ei tule, pigem ehk isegi vähem. 
Võibolla ühikud sassi läinud? 1bar = 100kPa näiteks.
Teine kell näitab jah l/min ei vaadanud algul täpsemalt.Praegu on keeratud 10 l/min peale.
(17-11-2016, 02:33 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Aga võrdle nüüd seda õhuhulka, mis kompressori püstolist umbes 8bar juures välja purskab ja siis MIG püstolist tuleva gaasi hulka. Ma olen üsna kindel, et üle 1bar keevitusreduktorist ei tule, pigem ehk isegi vähem. 
Võibolla ühikud sassi läinud? 1bar = 100kPa näiteks.

Olen päri, et 50 tundub kole palju. Eriti vaadates lihtsaid (ja suht nõrku) üleminekuid käpale ja käpas. 1bar tundub aga liiga vähe - sellega ilmselt ca 2..3mm2 voolikukesest ca 10l/min (see on justkui siin teemas kokku lepitud suurusjärk) läbi ei voola.

Kes teab tõde ja jagab valgustust?
(16-11-2016, 20:57 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(16-11-2016, 19:50 PM)tungla Kirjutas: [ -> ]Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.

~12l/min

Küsiti ju survet, mitte vooluhulka. Rolleyes Vooluhulk sama surve juures võib olla erinev, sõltub düüsist ja süsteemi üldisest voolavusest.

Mul on meeles soovitus Soome põllukoolist: 1 bar+ 1 bar iga traadi 0,5 mm kohta. Sätid suuremaks või väiksemaks vastavalt vajadusele.
(17-11-2016, 11:19 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(16-11-2016, 20:57 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(16-11-2016, 19:50 PM)tungla Kirjutas: [ -> ]Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.

~12l/min

Küsiti ju survet, mitte vooluhulka. Rolleyes  Vooluhulk sama surve juures võib olla erinev, sõltub düüsist ja süsteemi üldisest voolavusest.

Mul on meeles soovitus Soome põllukoolist: 1 bar+ 1 bar iga traadi 0,5 mm kohta. Sätid suuremaks või väiksemaks vastavalt vajadusele.
Seepärast ongi ArgMix ja co2 reduktoritel teine skaala l/min ning reguleeritakse seda päästik all asendis (et gaas voolaks).
(17-11-2016, 11:27 AM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(17-11-2016, 11:19 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Küsiti ju survet, mitte vooluhulka. Rolleyes  Vooluhulk sama surve juures võib olla erinev, sõltub düüsist ja süsteemi üldisest voolavusest.
Seepärast ongi ArgMix ja co2 reduktoritel teine skaala l/min ning reguleeritakse seda päästik all asendis (et gaas voolaks).

Huvitav viis gradueerida rõhunäidiku skaala vooluhulgaühikutes. Aga kui turundus nõuab, siis tehakse ära, nagu näha.

Oled rotameetriga võrrelnud ka, kas skaala peab enam-vähem paika ka?
(17-11-2016, 11:27 AM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(17-11-2016, 11:19 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(16-11-2016, 20:57 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(16-11-2016, 19:50 PM)tungla Kirjutas: [ -> ]Palju peaks olema traatkeevituse gaasi (argooni co2 segu)normaalne surve väljuval kellal.Keevituseks Kemppi minarc 0,8 tavalise traadiga.

~12l/min

Küsiti ju survet, mitte vooluhulka. Rolleyes  Vooluhulk sama surve juures võib olla erinev, sõltub düüsist ja süsteemi üldisest voolavusest.

Mul on meeles soovitus Soome põllukoolist: 1 bar+ 1 bar iga traadi 0,5 mm kohta. Sätid suuremaks või väiksemaks vastavalt vajadusele.
Seepärast ongi ArgMix ja co2 reduktoritel teine skaala l/min ning reguleeritakse seda päästik all asendis (et gaas voolaks).

reduktoril ju kaks kella peal,üks näitab palju veel pudelis gaasi on see on pudeli poolne ja teine näitab vooluhulka liitrites ja timmitakse paika kui käpa lüliti keevitamise ehk töö asendis.>Gaasi surve ikka pudelis ja seda kuulen esimest korda,et vooluhulka mõõdetakse survega.kas mitte ei pandud isegi suudmiku otsa mingit lullat mis ka näitas mingit moodi vooluhulka.Mismoodi seda survet seal otsiku otsas mõõta üldse?
(17-11-2016, 12:00 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(17-11-2016, 11:27 AM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]
(17-11-2016, 11:19 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Küsiti ju survet, mitte vooluhulka. Rolleyes  Vooluhulk sama surve juures võib olla erinev, sõltub düüsist ja süsteemi üldisest voolavusest.
Seepärast ongi ArgMix ja co2 reduktoritel teine skaala l/min ning reguleeritakse seda päästik all asendis (et gaas voolaks).

Huvitav viis gradueerida rõhunäidiku skaala vooluhulgaühikutes. Aga kui turundus nõuab, siis tehakse ära, nagu näha.

Oled rotameetriga võrrelnud ka, kas skaala peab enam-vähem paika ka?

Odavamatel regulaatoritel on tõesti rõhu skaala vooluhulgaühikutes - ju siis tahetakse standardiseerida, kuid see ei muuda fakti, et ühikuks on seal l/min mitte bar (kui inimene ei ole just mingit X reduktorit O2 oma näiteks sinna peale kruvinud).
Õige (kallim) regulaator aga näitabki reaalset vooluhulka http://cf1.souqcdn.com/item/2015/08/13/8...987782.jpg
Kui juba jutt limonaadigaasile läks, siis huvitav nähtus...
CO2 balloon seisab pmst välistemperatuuril. Kui väljas olid +3+4 ilmad, siis mingil hetkel enam gaasi peale ei tulnud. ballooni seier nullis. Selge, on juba kaua kestnud kah, reduktor maha ja auto peale. Igaks petteks sai veel kraani keeratud ja oh üllatust, tuli täie survega. Reduktor tagasi, keevitus paika ja gaas jookseb, kuigi ballooni seier nullis. Ja kestis nii ikka kilo-paari jagu traati lasta. Korra paar tegi veel sama trikki, siis sai lõplikult otsa.
Uus balloon näitab survet ~0..., aga jookseb välja.
Et siis liiga külm co2 jaoks? Tõmbab reduktori jäässe nagu vedelgaasiga?
(17-11-2016, 21:07 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Kui juba jutt limonaadigaasile läks, siis huvitav nähtus...
CO2 balloon seisab pmst välistemperatuuril. Kui väljas olid +3+4 ilmad, siis mingil hetkel enam gaasi peale ei tulnud. ballooni seier nullis. Selge, on juba kaua kestnud kah, reduktor maha ja auto peale. Igaks petteks sai veel kraani keeratud ja oh üllatust, tuli täie survega. Reduktor tagasi, keevitus paika ja gaas jookseb, kuigi ballooni seier nullis. Ja kestis nii ikka kilo-paari jagu traati lasta. Korra paar tegi veel sama trikki, siis sai lõplikult otsa.
Uus balloon näitab survet ~0..., aga jookseb välja.
Et siis liiga külm co2 jaoks? Tõmbab reduktori jäässe nagu vedelgaasiga?

mul sama trall läbi tehtud ja aga tädi tahtis panna pudeid kaalule,tühi ja täis kaaluvad erinevalt ja gaas raske ja külmaga ei näita jah.
Kuidagi pikk jutt jäänud gaasi kindla koguse või surve juurde.Kõik ju katse eksituse meetod.Toas niipalju,uksevahel niipalju,õues hoopis rohkem.Elektroodidega sama teema(ka nemad tekitavad gaasikeskkonna)Kui kellasi ei usalda,siia ainult kuulmine ja haistmine ehk.
Tsitaat:Kui kellasi ei usalda,siia ainult kuulmine ja haistmine ehk.
See on nagu võõra keevitusega keevitamine - kui nõkse ei tea kuis keevitus toimetab siis toimub asi tunde järgi korrigeerides
(17-11-2016, 23:57 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]
Tsitaat:Kui kellasi ei usalda,siia ainult kuulmine ja haistmine ehk.
See on nagu võõra keevitusega keevitamine - kui nõkse ei tea kuis keevitus toimetab siis toimub asi tunde järgi korrigeerides
Samas,kõik justkui praktikaga mahed, aga sellised küssad.... Rolleyes Rolleyes 
PS .Võõra riistaga muud asjad olulisemad.. Rolleyes