automoto.ee foorumid

(30-08-2013, 18:00 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt peaks siis ka hüdropump olema patjadel kui mootor patjadel on.....

On hea, kui inimene mõtleb. On aga häda, kui mõtleb liiga palju .
Oled täiesti õigel teel - kui pump on jäigalt raami küljes, siis sinna vahele sobiks üks kena kummimuhv näiteks. Vurril oli mul tehtud selline asi transportöörlindist - neli ava sees, kahte avasse kahvlimoodi kinnitus mootori poolelt ja samasugune ka pumba poolelt. Kardaaniga ühendades ongi variante kaks - kas pump samuti patjatele või kardaan teleskoopiline.

(30-08-2013, 16:38 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Tere ! Kas kellelgi on mingi visioon, et kui palju minimaalselt kardaan nuudis peaks olema et mingit jama ei juhtuks? St, et vaja siiski teha võimalikult lühike kardaan mis mootori liikumise patjadel teleskoopühendusega ära siluks . Tegu siis gaz 53-e kardaaniga.

Nuudi läbimõõt x 1,5-2.

Katsusin eile õhtul meenutada, kuidas on Bertal ja meelde ei tuld kohe. No ega`s inimese pea miskine riiul põle, väiksekene, nigu ta on, sinna ju mahu miskit ... Nüüd hommikul leidsin oma "kõvakettalt" üles - Bertal on kah kardaan ja ilma teleskoobita ja pump on jäigalt raamil ja mootorikomplekt patjadel! AGA...pumba võlli ots on nuutidel ja kardaani muhvil..või otsal on kah sees nuudid ja see "ujub" seal pumba võlli otsal edasi-tagasi. Vot! Pikkust on omajagu kah. Kui tahad pikkuses võita, siis on elastse muhviga ühendus lühem. Ühel paadil nimega Amuur on selline vahva muhv, panen pildi näidiseks:

Muuseas,sul võib seal olla ka nukkadega muhvid, ei pea olema tingimata kummist. Või nii, et ühel pool on nukid või...tiftid , mis lähevad vastaspoolele avadesse. Variante on, nagu näed, mitmeid . Ah jaa, VAZ-i
muhvi saab ka edukalt kasutada, see suht sarnane sellele paadi omale .

Amuuri muhviga läheb vast kitsaks, aga vazi ja bumeri omi peaks jaguma veel mitmeks põlvkonnaks...

Ma kasutasin puulõhkumismasina juures samasugust lahendust. Liikumist võllil vaja ei olnud, kuid ehk on kellelgi mingit kasu lahendusest.
Pumbaks oli 50'nene

[attachment=44651]

Muhviks läks lada oma ning selle aukudesse sobis üks mosse jubin, mis teiselt poolt istus täpselt ka pumba nuudi otsa. Keegi võiks valgustada, millise mosse jupiga tegu on. Mul on see meelest läinud.

[attachment=44652]

[attachment=44653]

Muhvi ümber olev plekiriba on ainult monteerimise hõlbustamiseks.....

(30-08-2013, 22:54 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]

(30-08-2013, 18:00 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Põhimõtteliselt peaks siis ka hüdropump olema patjadel kui mootor patjadel on.....

On hea, kui inimene mõtleb. On aga häda, kui mõtleb liiga palju
.
Bertal on kah kardaan ja ilma teleskoobita ja pump on jäigalt raamil ja mootorikomplekt patjadel! AGA...pumba võlli ots on nuutidel ja kardaani muhvil..või otsal on kah sees nuudid ja see "ujub" seal pumba võlli otsal edasi-tagasi. Vot! Pikkust on omajagu kah. Kui tahad pikkuses võita, siis on elastse muhviga ühendus lühem.

Ma kipun jah ülearu mõtlema, aga vastu oma mõisutst ja loogikat ei saa ma ka ehitada .

Samasugune mõte, et kasutada "ujumiseks" tagumise kardaani juures käigukasti veetava võlli nuute nii, et tekiks teleskoobi efekt, tuli mulle ka mõttesse. Siis aga sain aru, et ei mängi välja- vaatamata kahele järjestikule kardaaniristile, hakkaks tõmme-surve toimima siiski nurga all ja võlli väänama. Kardaani nuutühendus toimib ainult siis kui ühendus asub kahe risti vahel - siis töötab nuutühendus ainult pikisuunas. Mootori ja h-pumba ühenduses ei ole see nurk nii suur, aga on siiski olemas. pump on ka palju õrnem asi kui käimakast ja külgjõud toimivad kenasti...

Sama lugu on ka ainult kummimuhviga ühenduse puhul....põhimõtteliselt ei ole ju mingit vahet kas h-pumpa veab veorihm või on seal kummimuhviga ühendus. Kui pum on raami küljes kinni ja mootor liigub patjadel, siis mõlemal juhul on tegu külgsurvega. Muhvi puhul võib-olla isegi suuremaga kui veorihma puhul.
Seepärast tundub mulle, et ilma eraldi pukata h-pumba jaoks ei mängi välja. Puka olemasolul, usun, et piisab täiesti ka ainult kummimuhvist.

Kas mõnel on olemas ka näide isiklukust fondist, et mingisugune pumbaühendus on vastu pidanud juba mõnda aega või siis ei ole vastu pidanud- ja miks ? Pean silmas ikka sellist ühendust kus pumba ja mootori vahel on pidev külgsuunas liikumine

Teine mõte on mul selline, et kui pumba käitamiseks vajaolev jõud eriti suur ei ole, siis annaks ehk kasutada mõnda üsna väikese diameetriga kardaani ja saada seejuures üsna lühike kardaan koos nuutide ja kahe ristiga. Mul pole aga õrna aimugi kui tugev see kardaan peaks olema ja mis jõudu pumba käitamiseks vaja on .... ???

Pole küll ise sellist varianti kasutanud, aga reduktorite ja mootorite vahele paigaldatakse ka transportöörilindi ribadest risti ja tagasipööratud leevendeid. Teoreetiliselt aitab see variant leevendada igasuunalisi telgnihkeid. Kui ühe poole kinni poob võib muidugi asja sõlme keerata, aga sealt ka katseeksitus meetodi võimalus sõlme dimensioneerimiseks. Kaitseplekk peale igatahes.

Terv, IP

Kas pumba kinnitust mootori külge ja rihmülekannet takistab miski? No nii nagu klassikaliselt pannakse veepump ja generaator näiteks.

(01-09-2013, 15:20 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Kas pumba kinnitust mootori külge ja rihmülekannet takistab miski? No nii nagu klassikaliselt pannakse veepump ja generaator näiteks.

Sellisel juhul peab olema eraldi laagripukk, mis toetab rihmaseibi. Varem juba kõneldud, et hammasrataspump ei talu võllil ristisuunalist koormust.
Olemas venemeeste foorum, fermer.ru, seal mehed kasutavad pumba ja mootori väntvõlli ühendamiseks esiveolise auto pooltelgi koos liigenditega. tehakse vastavalt vajadusele ka lühemaks. Kui kasutad nš-10 pumpa, siis peaks saama smd mootorilt puka, hammasratta asemele paned sobiva rihmaseibi.

Ck kombainidel mootori kõrval eraldi rihmaveoga pukk, millel ühel pool Nš 10 ja teisel pool Nš 32 kinnitus. Kui mõlemat käitada tarvis pole, saab asja hulga väiksemaks. Ja Ck kombaine vanametalli tuuakse usinalt.

(01-09-2013, 09:52 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Samasugune mõte, et kasutada "ujumiseks" tagumise kardaani juures käigukasti veetava võlli nuute nii, et tekiks teleskoobi efekt, tuli mulle ka mõttesse. Siis aga sain aru, et ei mängi välja- vaatamata kahele järjestikule kardaaniristile, hakkaks tõmme-surve toimima siiski nurga all ja võlli väänama. Kardaani nuutühendus toimib ainult siis kui ühendus asub kahe risti vahel - siis töötab nuutühendus ainult pikisuunas.

5+ !

(01-09-2013, 09:52 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Mootori ja h-pumba ühenduses ei ole see nurk nii suur, aga on siiski olemas. pump on ka palju õrnem asi kui käimakast ja külgjõud toimivad kenasti...

See nurk sellises ühenduses võib olla ka suurem ja see töötab suht kenasti - sarnane ühendus on kasutuses suht paljudel kahveltõstukitel - müdistavad aastaid ja viga pole miskit. Berta vastav ühendus ongi sealt pärit, küll natuke lühemaks tehtud.

(01-09-2013, 09:52 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Sama lugu on ka ainult kummimuhviga ühenduse puhul....põhimõtteliselt ei ole ju mingit vahet kas h-pumpa veab veorihm või on seal kummimuhviga ühendus. Kui pum on raami küljes kinni ja mootor liigub patjadel, siis mõlemal juhul on tegu külgsurvega. Muhvi puhul võib-olla isegi suuremaga kui veorihma puhul.
Seepärast tundub mulle, et ilma eraldi pukata h-pumba jaoks ei mängi välja. Puka olemasolul, usun, et piisab täiesti ka ainult kummimuhvist.

Vat siin ei saa ma enam aru - mis pukast sa kõik see aeg räägid? On selge, et ega sa pumpa õhku kinnitada ei saa - see kinnitub mingi mooduse abil raami külge. Sa ei ehita seda kinnitust kinniste silmadega, vaid ajad suht täpselt kokku mootori ja pumba teljed. Vahel asub kummimuhv, ütleme, et seesama VAZ-i oma. Milles veel probleem on? Seesama kummimuhv leevendab kõik mootori võimalikud liikumised pumba suhtes, sellest piisab täiesti. Ega Marta mootor ei tilbenda vasakule ja paremale meetrite ulatuses vaid vahest kõige rohkem 0-max 4-5 mm, sõltub muidugi ka patjadest. Neid ei soovita mingeid väga pehmeid kasutada.

Pumba ja mootori vahel ei ole pidevat meeletut külgsuunas liikumist, see liikumine on suht tagasihoidlik, kuid siiski pidev.
Bertal kasutasin kardaani, sest nina võimaldab ja Berta pumpa ajaski ringi seesama kardaan, mis tal praegu küljes on. Ristid ei ole suured, umbes sama suurusega on MTZ roolisamba kardaani ristid, kui tahad täpsemat mõõtu, siis anna teada.

(02-09-2013, 00:32 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]

(01-09-2013, 09:52 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kui pum on raami küljes kinni ja mootor liigub patjadel, siis mõlemal juhul on tegu külgsurvega. Muhvi puhul võib-olla isegi suuremaga kui veorihma puhul.
Seepärast tundub mulle, et ilma eraldi pukata h-pumba jaoks ei mängi välja. Puka olemasolul, usun, et piisab täiesti ka ainult kummimuhvist.

Vat siin ei saa ma enam aru - mis pukast sa kõik see aeg räägid? On selge, et ega sa pumpa õhku kinnitada ei saa - see kinnitub mingi mooduse abil raami külge. Sa ei ehita seda kinnitust kinniste silmadega, vaid ajad suht täpselt kokku mootori ja pumba teljed.

Puka all pean silmas eraldi laagritega pukka mis võtab vastu külgsurve mida pumba võll ise ei kannata.

(01-09-2013, 17:12 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Sellisel juhul peab olema eraldi laagripukk, mis toetab rihmaseibi. Varem juba kõneldud, et hammasrataspump ei talu võllil ristisuunalist koormust.

maitus Kirjutas:
Samasugune mõte, et kasutada "ujumiseks" tagumise kardaani juures käigukasti veetava võlli nuute nii, et tekiks teleskoobi efekt, tuli mulle ka mõttesse. Siis aga sain aru, et ei mängi välja- vaatamata kahele järjestikule kardaaniristile, hakkaks tõmme-surve toimima siiski nurga all ja võlli väänama. Kardaani nuutühendus toimib ainult siis kui ühendus asub kahe risti vahel - siis töötab nuutühendus ainult pikisuunas.

Sellist lahendust kasutab Ford Sierra ja kaasaegsed. Teleskoopnuut pistetakse kasti sisse, järgneb muhv või kardaanirist. Sellise lahendusega autosid ise pidanud üle 15 aasta, mitte ühtegi probleemi kirjeldatud sõlmega.

(02-09-2013, 12:29 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Sellist lahendust kasutab Ford Sierra ja kaasaegsed. Teleskoopnuut pistetakse kasti sisse, järgneb muhv või kardaanirist. Sellise lahendusega autosid ise pidanud üle 15 aasta, mitte ühtegi probleemi kirjeldatud sõlmega.

Selles ma ei kahtlegi, et käigukasti puhul selline ühendus vastu peab- võib ju kaks kasti omavahel ka külgepidi ketiga kokku panna. Loomulikult peab olema ka õige nurk sellisel ühendusel. 90 graadi all ei toimuks ju enam mingit teleskoobiefekti- järelikult peab olema nurk optimaalne...Martal on tagasilla ja reduktori vaheline nurk oma 40 graadi ja arvatavasti seal asi ei toimi. H-pumba ja mootori vaheline nurk on üsna olematu ja sisuliselt peaks seal selline ühendus toimima. Kui aga see hammapump nii nõrk on külgsurve suhtes nagu kirjutatakse, siis mõjuvad talle sellise ühenduse juures mingi 3000p/min ikkagi üsna suured külgjõud- eriti veel siis kui minusugusel algajal ei õnnestu kinntus hooratta külge täpselt tsentrisse teha ...seepärast arvangi, et laagripukk sinna vahele päästaks nii mõndagi .

---

Srry .. mitte hooratta külge, vaid ikka ette- vända rihmaratta külge ...

Nii suure nurga all ei saa kardaaniriste ka kasutada, nurkkiirus hakkab liiga palju muutuma. Vaja esisilla pooltelje püsikiirusliigend panna.

(02-09-2013, 13:33 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Nii suure nurga all ei saa kardaaniriste ka kasutada, nurkkiirus hakkab liiga palju muutuma. Vaja esisilla pooltelje püsikiirusliigend panna.

Sellepeale pole ma tulnudki... . Silmajärgi hinnates ei ole nagu midagi hullu- ju siis peab tagasilla otsa natuke allapoole keerama...

(02-09-2013, 13:33 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Nii suure nurga all ei saa kardaaniriste ka kasutada, nurkkiirus hakkab liiga palju muutuma. Vaja esisilla pooltelje püsikiirusliigend panna.

Teoorias jah. Piiriks loetakse 30 kraadi. Üle selle kas kaksikrist või püsikiirusliigend.

Praktikas sõltub palju konkreetsest paigaldusest. Võib hakata lõhkuma. Aga võib ka mitte - konkreetne kardaan ei pöörle kuigi vihaselt.

Kui hakkad sõlmi pöörama, siis suurem patt on võllide erisihilisus - sisend- ja väljundvõll peaksid olema paralleelsed. Mida suurem erinevus, seda rohkem hakkab viskama.

Hammasrataspumba paigaldusel ei tasu üle mõelda - mootor siiski sentimeetreid ei liigu. Mõned millimeetrid annab kenasti järgi kummimuhv.

Kui ruumist jätkub, siis võib mõelda ka pumba kinnituste tegemisest mootoriploki külge. Siis liigub pump koos mootoriga. Tõsi, selleks peab olema piisavalt ruumi nii mootori ees pumba jaoks kui mootori küljes abiraami kinnitamiseks.

Kõik on õige, mida mehed räägivad ja ...kui sõber maitusel oleks insener-tehnilisi teadmisi ja kogemusi rohkem, küllap oleks leelotamist vähem. Aga arutlustes selgub tõde ja...tänu isand maituse perfektsionismipisikule olen minagi mõnest enda apsust aimu saanud.
Sellist kardaaniotsa libisemist veetava võlli otsal ei saagi teist moodi teha, kui ainult sirge ühenduse korral.Berta pumba võlli ots on suht pikk ja samuti kardaani muhvi ots, mis seal peal libiseb. Kui kahveltõstukil sama lahendus töötab, siis töötab ta ka Berta sisteemis. Võimalikud kõrvalekalded telgsusest
kompenseerivad kaks kardaaniristi.
Probleemist ajendatuna olen sihilikult uurinud ettejuhtunud masinate lahendusi. Enamusel on hüdropumbad paigaldatud käigukasti spetsiaalsesse ühendusse. Mootorite külge on samuti monteeritud. Mootori külge saab riputada igasuguseid asju, tuleb ainult valmistada vastav kronstein/klamber/pukk vms.Hammasrataspumpasid on paigaldatud vahepukiga (enamus vene toodang) ja ka ilma, lihtsalt võlli otsas rihmaratas ja kogu lugu. Rihmaks on kasutatud topelt A-kiil- või üksik B-kiilrihma.
Soovitan sulle soojalt - on lihtsam ja suht lollikindalt vastupidav variant - kummimuhv.

(05-09-2013, 10:09 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Soovitan sulle soojalt - on lihtsam ja suht lollikindalt vastupidav variant - kummimuhv.

Eks ma nüüd seedin natuke kaasfoorumlaste juttu ja soovitusi ja teen siis mingi otsuse .