automoto.ee foorumid

(13-09-2013, 13:02 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Puust ja punaseks:
http://live.hot.ee/gallery/show_gallery_...id=2544431

Nii ma lõpuks aru saingi, aga ega seda värki ka lihtne mõõta ei ole- lihtsalt ei ole nii suurt suplerit ja poldid ka ees . Täna kummipostis mees mõõtis üle ühe poldi vahe ja ütles, et see ongi velje valem...tsentritest muidugi. 139.7 tuli tal ...krt, või oli 138.7 .. . Panin kirja aga lipik autos.

---

(13-09-2013, 13:22 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(13-09-2013, 09:15 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
või teen kogu kupatuse teisaldatava- nii nagu ta ikka on..

Usu - see laaduri raam on ikkagi enamuse ajast ees... Koppa ilmselt mitte.

53 raam on oma väändejäikuse poolest nigel. Pigem soeta vajalik hulk nelikanti ja tee ikka uuest torust. Kõige rohkem peavalu valmistab sulle noole pikkus: pikk ulatub kaugemale, kuid kergitab varem sama maast lahti. Ning "õige" ongi see millise suhte valid.

Mul kisub ka sinnapoole, et teen statsionaarse noolega. Noole pikkus mulle peavalu ei valmista- teen nii nagu tuleb ja võimaldab. Tõstab siis niipalju kui tõstab . Aga nelikanttorust ma ei tee sel lihtsal põhjusel, et kole on. Pigem keevitan 53-e raami karbiks .
Kas see veoauto raam ikka on nii vedel, et väikest esilaadurit ei kannata teha... ??? See on ikka üsna paks materjal ja nool on ju lühike.

(13-09-2013, 14:10 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
Kas see veoauto raam ikka on nii vedel, et väikest esilaadurit ei kannata teha... ??? See on ikka üsna paks materjal ja nool on ju lühike.

Kannatab, kannatab. Lihtsalt sama jäikuse annab umbes kaks korda kergem nelikant välja.

Kontrolli siis oma mudeli puhul ka vastukaalu vajadust. Volga veljele julgeks pakkuda maksimaalseks sillakaaluks 2 t eeldusel, et seal on mingi tummisem rehv peal.

(12-09-2013, 08:18 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]Kui Volga veljed sobivad, siis peaks ka Uaz velg sobima.
Ametlikult kannatab poolteist tonni silla kohta (90 km/h), reaalselt oluliselt rohkem.

lisaks on 5x139,7 ka mõningatel suzuki vitaradel ja jimnydel
vist ka kia sportagel
mul on sama valemiga veljed käru all seepärast ka selline meenutus meelde jäänud
ehk kannatab leida ka mõni tugevam terasvelg

(13-09-2013, 14:25 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kannatab, kannatab. Lihtsalt sama jäikuse annab umbes kaks korda kergem nelikant välja.

No ma ei tea, võib-olla annabki, aga ma ei usu eriti. 53-e raam on ju tegelikut otstest kitsas ja läheb siis libamisi keskosa suunas laiemaks. Täpselt nagu loodud laaduri noole jaoks- keskelt jääb lai ja otstest kitsas. ja ega lahtist U- kohta ju palju ei jää. Otstesse tuleb ju niikuinii plaadid panna, et liigendid teha ja keskele samuti kahelt poolt plaadid, kuhu vahele silinder kinnitub...

Neljakandilise toru puhul tundub mulle kahtlane, et kas selle "pleki" keevtused vastu peavad. Kui aga teha juba paksema seinaga torust, siis ei tule asi enam sugugi kergem kui 53-e raamist, sest see toru ei lähe otstest kitsamaks nagu see gaz-i raam.

(13-09-2013, 14:25 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kontrolli siis oma mudeli puhul ka vastukaalu vajadust. Volga veljele julgeks pakkuda maksimaalseks sillakaaluks 2 t eeldusel, et seal on mingi tummisem rehv peal.

Mida Sa vastukaalu all mõtled ? Kui mõtled neid vastukaale, mis tagumikku maas hoiaks kui kooram raskeks läheb, siis neid ma ei kasuta- ei julge .. . See sillaraisk ei pruugi vastu pidada- võin ju tiiru rohkem teha ja ei pea lõhkuma- kuhu mul kiiret

Mul on lootus saada Uaz-i veljed ja veljerõngas tuleb vast ikkagi Multicari oma, Uazikult ainult sisud. Sisu tuleb küll keevitada paika nii, et jääb veljeäärega suht tasa, et silda mitte liiga nõrgaks teha ja see võib probleem olla velje tugevuse juures...

(13-09-2013, 13:02 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Puust ja punaseks:
http://live.hot.ee/gallery/show_gallery_...id=2544431

Et keegi ei eksiks, siis täpsustus. Nimelt see joonis (viis polti) ei kehti viie poldi puhul. Kehtib ainult siis kui polte on kuus. Kuue poldi puhul tekib tõesti võrdkülgne kolmnurk kahe naaberpoldi ja velje tsentri vahele. Viie poldi puhul tekib tsentrisse mitte 60 kraadine nurk, vaid 360/5=72 kraadi. Poltide juurde 180-72/2=54 kraadi. Seega, kaatetid on pikemad kui aluseks olev poldivahe.

See joonis kehtib suvalise poltide arvu juures.

(13-09-2013, 20:11 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]See joonis kehtib suvalise poltide arvu juures.

Mitte mingil juhul.

Tuleb ehk keegi vahekohtunikuks?
PS
Mul on väga keeruline aru saada, miks maitus eila ütles, et ei jaga essugi ja kuidas aavu täna ilmselgele asjale vastu vaidleb.

Asi läheb jamaks vahel. Poldivahe-küsimusest ma ei räägigi... Mis toimub?
Isand maitus, vaata, mõtle see asi enda jaoks selgeks. Ma mõtlen see-raske-nõrk-tugev-peab vastu-ei pea vastu jne. Ei ole mõtet auru raisata seuksetele küsmustele, millele keegi vastust anda ei oska ja ei suudagi.
Berta juures ma ei mõtiskle sellistel teemadel. Sest ma TEAN, et Berta ei hakka kunagi tõstma üle 300 kg raskuseid asju esilaaduriga. Ma julgen arvata, et Marta samuti. 300 kg ON raske koorem. Eriti esilaaduri kopas.
Sellest lähtudes võid täiesti vabalt võtta teemal "esilaaduri raam" ja muu selline stuff. 53 raamist tehtud tõsteraam tõstab selle raskuse kenasti üles (kummalegi poolele 150 kg) ja olen täiesti kindel, et varu jääb veel mitmekordne ülegi. Vahest tuleb jäigastamise eesmärgil lihtsalt karbi avatud poolele strateegilistesse kohtadesse siduvad ribid või plaadid panna.
Küsisin seda esilaaduri asja seepärast, et mu ühel tuttaval siin on müügis erinevad silindrid, lehvitasin seda kuulutust ka siin kuskil. Berta esilaaduri jaoks võtsin tema käest kaks sobivat ära...

poldivalemiga on nii

(13-09-2013, 21:07 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]poldivalemiga on nii...

Tubli, isand MeelisV! Pilt selge ja asi OK!

Meelise pilt ei sobi mõõtmiseks mitte mingi valemiga. Kas algallikat saaks, ma vaataks selgitusi suure huviga.

(13-09-2013, 22:07 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Meelise pilt ei sobi mõõtmiseks mitte mingi valemiga. Kas algallikat saaks, ma vaataks selgitusi suure huviga.

vali milline allikas tahes
https://www.google.ee/search?q=bolt+patt...=695&dpr=1

edit: ehk velje tsentriava siia valemisse tuua on ju võimatu sest see ava on ju erinevatel autotootjatel erinev aga poldivalem jääb siiski samaks !?

(13-09-2013, 20:51 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Ma mõtlen see-raske-nõrk-tugev-peab vastu-ei pea vastu jne. Ei ole mõtet auru raisata seuksetele küsmustele, millele keegi vastust anda ei oska ja ei suudagi.

Sellest lähtudes võid täiesti vabalt võtta teemal "esilaaduri raam" ja muu selline stuff. 53 raamist tehtud tõsteraam tõstab selle raskuse kenasti üles (kummalegi poolele 150 kg) ja olen täiesti kindel, et varu jääb veel mitmekordne ülegi. Vahest tuleb jäigastamise eesmärgil lihtsalt karbi avatud poolele strateegilistesse kohtadesse siduvad ribid või plaadid panna.
Küsisin seda esilaaduri asja seepärast, et mu ühel tuttaval siin on müügis erinevad silindrid, lehvitasin seda kuulutust ka siin kuskil. Berta esilaaduri jaoks võtsin tema käest kaks sobivat ära...

No mis aururaiskamine see ikka on ja mis selle halli ajuollusega ikka muud ette võtta kui mõtlemiseks kasutada .

Ma olen ka täiesti kindel, et see raam ilma vähimagi probleemita vastu peab - see on ikka tugev tükk...

Silindrid huvitavad mind loomulikult, aga ei oska ju hetkel midagi arvata kui pika käiguga need peaks olema. Ka rippsüsteemile on ju silindrit vaja .

(14-09-2013, 00:55 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]

(13-09-2013, 20:51 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Sellest lähtudes võid täiesti vabalt võtta teemal "esilaaduri raam" ja muu selline stuff. 53 raamist tehtud tõsteraam tõstab selle raskuse kenasti üles (kummalegi poolele 150 kg) ja olen täiesti kindel, et varu jääb veel mitmekordne ülegi. Vahest tuleb jäigastamise eesmärgil lihtsalt karbi avatud poolele strateegilistesse kohtadesse siduvad ribid või plaadid panna.

Ma olen ka täiesti kindel, et see raam ilma vähimagi probleemita vastu peab - see on ikka tugev tükk...

100% nõus, 53 raam on sellises lahenduses liigagi tugev.
Puusalt pakun, et kümne tonni tõstmisel peaks pisut muretsema.
Näiteks väike Hiab kraana(mudel 095) tõstab 400 kg 2,7 meetri peal ühe üsna õblukese nelikantttoruga.

Eksisin selle poldivalemiga rängalt. Vabandan segaduse tekitamise pärast.

Küsisid kord Berta FEL (front end loader) konstruktsiooni kohta. Põhimõtteliselt tahaks teha sarnaselt jdcrawler`i masinaga... aga mulle päris kõik selle juures ei meeldi. Nimelt see, et kopa serva maas olles ei saa koppa eriti palju enda poole keerata ehk serva üles keerata. Tal on kopa keeramise silindrite kinnitus mitte päris hea ses mõttes. Samuti on tal raami tagumise otsa kinnitus viidud suht kõrgele. Raami külghaarade materjaliks kasutangi tõenäoliselt 50 x 150 nelinurkset ümarate nurkadega profiili. Seda peaks leiduma ka paksuseinalist. Raamide mõlemad otsad teen kindlasti peenemaksminevad, st lõikan karbi lahti, ribad vahelt välja ja uuesti kokku tagasi. Raami pöörde koht jääb laiem, samuti tõstesilindrite kinnituskohad.
Šablooni tegemise mõte on nutikas, mõtlesin ise samuti, kahest osast kokku lõigata, siis saab kaldega mängida ja õiget šeipi otsida .

Sellest foorumist võib ka mõningaid lahendusi leida.
Või siit.
Või siit.

(14-09-2013, 06:58 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]...
Näiteks väike Hiab kraana(mudel 095) tõstab 400 kg 2,7 meetri peal ühe üsna õblukese nelikantttoruga.

See HIAB on profiiltoru, muutuva seinapaksusega ja reeglina tehti need asjad üsna kallist materjalist.

Kui 53 raam on olemas, siis võib seda loomulikult pruukida. Samas muretsed esisilla vastupidavuse pärast...

C-profiili õnnetuseks on tugevuse anistroopsus - erinevast suunast lähtuvaid koormusi talub erinevalt. Egas ilmaasjata tõsteseadmed ole kinnise profiiliga... Aga mõnesajakilo suhtes ei ole vahet.

Mina teeks 300kilose kasuliku koormuse jaoks 80x60x4 torust, kinnituskõrgusega 1200 mm, aiste pikkusega mitte üle 2000 mm. See annab teoreetiliseks tõstekõrguseks umbes 2,5 meetrit esirataste joonel. Kaks risttala noolele ja ülajäigastusega püstak. Alumise otsa hoiab paigal raam ise.

Kogu laaduri kaaluks koos kopaga jääks ilmselt 250-270 kg, millest julgelt kolmandik on 1000+ käigupikkusega tõstesilindrid. Kuna need on esisillast tagapool, siis on nende kaal pigem vastukaal

Arvesta, et kopp joonistab kaare ja tõstmisel liigub märgatavalt pikisuunas. Maksimaalne ulatus ette on ülemise kinnituse joonel. Maksimaalne jõud on lühimal kaugusel - sellest ka vabrikuseadmete aiste aiste kõver kuju.

Kodunokitsejal on mõistlik materjalikasutust mitte optimeerida ja tugevdada aiste pöördekohta lisatalaga piki aisu, mille emba-kumba otsa tuleks ka silindri põsed. Mida pikemad silindrid, seda kaugemale need tuleb viia. Mis ühelt poolt suurendab tööulatust, kuid teiselt poolt halvendab tõstejõudu maast - vertikaalkomponent jääb väikeseks (mäletate, jõud on vektor ja kaupa kergitab vaid vertikaalkomponent. Horisontaalkomponent vaid lõhub konstruktsiooni, üritades raami pikemaks venitada ).

Aga variante on mitmeid ja "õige" on see, mille ehitaja valib.

Vastukaalust Sa ei pääse - liiga kerge sabaga on Marta. Aga selle vajalikku kaalu saab ka katseliselt määrata

Kõige tugevamad on veljevõru tsentri tasandile kinnituvad kilbiga veljed. Kilpi võru servaga tasa pannes tekib lisamoment, mis üritab väänata võru kilbi küljest lahti. Samas vähendab säärane sissenihutus laagrite koormust...

Kompromissi koht - õuel askeldades tuleb laagritele üsna vähe pöördeid ja velje nihe võiks olla pigem tugevuse järgi.

Pakutud lihtne valem poldiringi diameetri määramiseks töötab kõigi velgede puhul, kuna nii keskava kui rattapoldi (või ava, kui mõõdetakse velge) erinevused taandatakse arvutusliku raadiuse kaudu välja.

Probleemiks või kujuneda paarituarvunurgelise avaga velg (seaninaga Transit, mosse, kas mitte ka Volga), kust ei saa mõõta keskava raadiust.

Kusjuures too lihtne mõõtmine ülejärgmise poldi kukla taha annab ka suurusjärgu kenasti kätte ja seega sobib hästi parema puudumisel Kusjuures seda annab teha ka mõõdulindiga...

(16-09-2013, 09:31 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(14-09-2013, 06:58 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]...
Näiteks väike Hiab kraana(mudel 095) tõstab 400 kg 2,7 meetri peal ühe üsna õblukese nelikantttoruga.

See HIAB on profiiltoru, muutuva seinapaksusega ja reeglina tehti need asjad üsna kallist materjalist.

Kui 53 raam on olemas, siis võib seda loomulikult pruukida. Samas muretsed esisilla vastupidavuse pärast...

C-profiili õnnetuseks on tugevuse anistroopsus - erinevast suunast lähtuvaid koormusi talub erinevalt. Egas ilmaasjata tõsteseadmed ole kinnise profiiliga... Aga mõnesajakilo suhtes ei ole vahet.

Kraanal (mudelinumber siiski 011, 095 on kaalutabeli esimene number) on ainult esimene sektsioon erikonstruktsiooniga, teised kaks sektsiooni on muutumatu (4 mm) paksusega nelikanttoru.
Materjal on kraanal tõesti kvaliteetne, aga veoka raam peaks ka kvaliteetterasest olema.Hiab siis selline:

Proovisin suvalise 4 mm paksuse C-profiili vastupidavust külgsuunalisele (profiili jaoks kõige ebasobivam suund) koormusele.Umbes 800 kg andis minimaalse läbipainde, koormuse kadudes võttis profiil esialgse kuju.Veoka raam peaks olema lausa 6 mm.

Velgedest.Kas kellelgi on mõni velg ülekoormusest katki läinud?Minul ei ole.Maanteeaugus küll, korralikult kinnitamata mutrite tõttu ka, aga ülekoormusest mitte.