automoto.ee foorumid

Jajah, hakkaski viltu kiskuma. Ma ei saanud koolis ka nii palju elektrialaseid teadmisi kui siin trakatsi ehitamist jälgides nö möödaminnes. Ometi olen kunagi raadioasjandust tudeerinud

(23-08-2013, 22:21 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Jajah, hakkaski viltu kiskuma. Ma ei saanud koolis ka nii palju elektrialaseid teadmisi kui siin trakatsi ehitamist jälgides nö möödaminnes. Ometi olen kunagi raadioasjandust tudeerinud

Ma olen kunagi koolis autoremonti tudeerinud aga ometi oli traktoriehitus mulle täiesti tume maailm . Hüdraulikast ei olnud mul üldse mingeid teadmisi. Eks see tarkus siit tasapisi tuleb. Üldse on siin kõige meeldivam foorum milles ma kunagi osalenud olen. Inimesed on sõbralikud ja minusuguste lollidega kannatlikud .. . Olen teinud ka paar teemat ehitusfoorumisse: Vennad- no anna olla... ma ei lähe sinna enam kunagi- asja eest teist taga sõimatakse nägu täis ja tehakse maha mis hirmus, et mis minusugune loll sinna üldse otsis. Usun , et kõigil, kel selle foorumiga pistmist on olnud, teavad millest ma räägin.
SIINKOHAL TÄNAN KÕIKI KES MINU TEEMAS OSALENUD ON ..

(23-08-2013, 22:51 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Olen teinud ka paar teemat ehitusfoorumisse: Vennad- no anna olla... ma ei lähe sinna enam kunagi- asja eest teist taga sõimatakse nägu täis ja tehakse maha mis hirmus, et mis minusugune loll sinna üldse otsis. Usun , et kõigil, kel selle foorumiga pistmist on olnud, teavad millest ma räägin.

Õigust räägid!

Mulle tehti selgeks, et selle teema kaheksanda lk lõpus olev keevitus ei olegi üldse iverterkeevitus, vaid trafo. Sellist trafo häält teeb see tegelikult küll. Inverteril pidi ainult ventilaatori hääl kuulda olema...ehk oskab keegi kommida ???

(24-08-2013, 14:17 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Mulle tehti selgeks, et selle teema kaheksanda lk lõpus olev keevitus ei olegi üldse iverterkeevitus, vaid trafo. Sellist trafo häält teeb see tegelikult küll. Inverteril pidi ainult ventilaatori hääl kuulda olema...ehk oskab keegi kommida ???

Vaata, kullake , masina marki ja guugelda, saad kohe teada, millega tegu. Inverter undab kah, nigu trafo, küll veitse vaiksemalt..

Eile hommikul käisin metallifirmas kus lubati mu relakaga poolekslõigatud Gaz 66- vahekastist tehud reduktor pealt siledaks freesida, et sinna kaan panna. Kui uksest sisse astusin (umbes kümnendat korda), siis vedeles see korpus täpselt sama kohapeal kuhu ma ta poolteist kuud tagasi ise panin. Tänasin viisakalt suurepärast töö eest ja tõin oma kraami koju tagasi. Niisiis oli vaja see korpus pealt siledaks saada ja ülemised, poolekslõigatud laagripesade tühimikud kuidagi kaaneni täis saada.
Niisiis võtsin kätte ja keevitasin need kaared lihtlabaselt täis. Siis kõigepealt lasin relekaga ülemise ääre silmajärgi siledaks. Seejärel leiutasin sileda plaadi ja määrisin selle ühe poole rasvakriidiga kokku ja vajutasin korpusele- kuhu kriit jälje jättis, sealt relatasin natuke maha. Seda protseduuri pidi kordama oma paarkümmend korda kuni äär ühtlaselt peale plaadiasetus ära värvus. Siis andsin veel 120 -se paberiga pindlihvijaga viimase lihvi ja siledeks see äär saigi . Kui arvestada välja aeg mis kulus ootamisele millal keevitus ennast jälle peale ülekoormust sisse lülitas, siis arvan et sain hakkama umbes kahe tunniga.
Säästsin soliidselt raha ka veel. Mul läks selle keevituse peale 12 elektroodi ja nagu mulle sealt firmast öeldi, siis üks elektrood maksis neil 6 euri. Mul õnnestus need tasuta saada . Niisiis 72 euri juba puhtalt elektroodide pealt taskus + tööraha.....

Niisiis on mul käiguosa suht koos- teha tuleb veel hoorattasse laager ja vedav käigukasti võll lühemaks. Siduriketas on ümber tehtud ja Tift aitas külas käiies ka siduri lamellide otsad millimeetri lühemaks käiata oma hea minifreesiga mis tal kogematta autos oli, et need 53-e survelaagri juhtpinna vastu ei käiks kui neid kokku suruda .
Kui need asjad tehtud saavad, siis võib kogu kola kastidesse tagasi laduda, kõik kinni keerata ja raami kallale asuda. Enne aga kui võlli käigukasti tagasi topin, sätin sellega ka siduriketta paika .

Iga sammuga tekib muidugi ka uusi küsimusi juurde. Antud kooslus on mul üsna pikk ja ei tahaks enam sellist kardaani vahele panna mis pikkupidi nuutidest venida annab. Kas aga omavahel kaks kardaanilüli kokkupandult seal midagi ära ei lõhu- mootor koos kastidega annab ju patjade peal ka pikisuunas liikuma.... ???????? Mootori pikiliikumist piirata mingi reaktiivardaga on vist natuke loll mõte ... ?
Teine kahtlus on, et kas reduktor nelja poldiga käigukasti küljes vastu peab. Vahetükk istub küll ühelt poolt käigukasti laagri otsas ja teiselt poolt läheb ta reduktori korpuse laagripessa. Nii, et külgnihkumine on mõeldamatu ja asi asub täpselt tsentris. Võimalik on aga pöördeline nihkumine. Ei kujuta ette ....võllide vahe on reduktoril mingi 10-12 cm - ehk peaks sinna kusagile ühe tifti, mis korpusi ja vahetükki läbistab, installima ????. Reduktor tuleb iseenesest ka patjade vahendusel raami külge kinni....

Paar pilti ka siis selgituseks. Mootor asub pildil käigukasti suhtes muidugi liiga madalal- need ei ole omavahel kinni keeratud, lihtsalt lahtiselt laotud. Multicari silla ots hoiab iseenesest ülespidi ja seega ülespoole ulatuv reduktor on nagu loodud sinna. Reduktor muudab ka pöörlemissuuna vastupidiseks- nii nagu Multicari sild nõuabki. Kui asi paika tõsta, siis jääb käigukasti alt kliirens 32 cm ja silla alt 31 cm.
[attachment=44626][attachment=44627][attachment=44628][attachment=44629][attachment=44630]

---

Ülekanne tuleb siis esimese käiguga 85,68/1- ei ole just väga aeglane. 1500r/min tuleb kiiruseks 3 km tunnis...- kui õigesti arvutasin . Ülekanded on : kast- 6.8 ; sild 7 ; ja reduktor 1.8

Järgmine kord kui sellist tööd tegema hakkad, siis võta tavaline puidu otsfrees. Laseb sirinal, nagu puitu, ja šablooni järgi võib mis iganes mustrit tekitada. Tasane pind tekib kui nõiaväel, kui siledat plaati šablooniks kasutada . Ainult tera tuleb õlitada, muidu kipub täis kittima ja väga sügavalt ei saa lõigata. Proovitud...lihtne ja töötab.

(28-08-2013, 02:31 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Järgmine kord kui sellist tööd tegema hakkad, siis võta tavaline puidu otsfrees. Laseb sirinal, nagu puitu, ja šablooni järgi võib mis iganes mustrit tekitada. Tasane pind tekib kui nõiaväel, kui siledat plaati šablooniks kasutada . Ainult tera tuleb õlitada, muidu kipub täis kittima ja väga sügavalt ei saa lõigata. Proovitud...lihtne ja töötab.

Puidufreesiga malmi või ?

(28-08-2013, 01:19 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Iga sammuga tekib muidugi ka uusi küsimusi juurde. Antud kooslus on mul üsna pikk ja ei tahaks enam sellist kardaani vahele panna mis pikkupidi nuutidest venida annab. Kas aga omavahel kaks kardaanilüli kokkupandult seal midagi ära ei lõhu- mootor koos kastidega annab ju patjade peal ka pikisuunas liikuma.... ???????? Mootori pikiliikumist piirata mingi reaktiivardaga on vist natuke loll mõte ... ?
Teine kahtlus on, et kas reduktor nelja poldiga käigukasti küljes vastu peab.

Kardaan - kui sul on tagasilla reduktor vahekasti suhtes nurga all, siis sa PEAD sinna vahele kardaani panema oma täies ilus. Kui pikk kardaani toru on, see on juba sinu teha. Siin ongi see kena "point" - kui paned kõik jäigalt raami külge, siis pole midagi muud vahele tarvis, ei kardaani ega midagi, pane see vahekast või otse diffri otsa . Kui aga paned patjadele, siis PEAB sul seal vahel olema üks asi kahest - kas teleskoopiline nuutühendus või kummimuhv.
Omavahelise ühenduse jäikus - see on sul täiesti piisav. Kuna kasti ja reduktori ühendus on omavahel seotud täpse äärikuga ja lisaks veel nelja korraliku poldiga, siis kõik see töötab lõikele - ma tahaks seda võimu näha, mis selle ühenduse pooleks lõikab . See väike mootorike sellist jõudu ei arenda ilmaski.
Kiirus - 1500 rpm kuures 3 km tunnis - noh, 1500 rpm on juba päris parajad pöörded kah, eks ju. Inimene kõnnib 5 km tunnis. Mootor on suhteliselt võimas, 900-1000 pöörde juures astub ta sul juba päris tublilt edasi, ma mõtlen mitte "kiirust" vaid toimekust ehk mis jõudu ta selliste pöörete juures juba arendab. Eks hiljem selgub lõplik tõde, ise arvan, et see lugu saab olema päris hea suhtega. Eks me näe.

+1, Tift.

Praegu näikse küll asiselt minevat.

Kui kardad liigset väänet kastidele, siis võid need omavahel väljast ju abiraamiga kokku panna. Mingeid poldiavasid ikka leiad, kust toetust võtta. Kuigi ma ei usu, et selleks tarvidust on.

Mis puudutab firmade abivalmidust, siis tõepoolest - masu on möödas ja firmadel ei ole raha vaja. Ilmselgelt on tööd nii palju ees, et tülikamad asjad jäävad tegemata.

(28-08-2013, 02:43 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]

(28-08-2013, 02:31 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Järgmine kord kui sellist tööd tegema hakkad, siis võta tavaline puidu otsfrees. Laseb sirinal, nagu puitu, ja šablooni järgi võib mis iganes mustrit tekitada. Tasane pind tekib kui nõiaväel, kui siledat plaati šablooniks kasutada . Ainult tera tuleb õlitada, muidu kipub täis kittima ja väga sügavalt ei saa lõigata. Proovitud...lihtne ja töötab.

Puidufreesiga malmi või ?

Kurat, mul kangastus silme ees kogu aeg alumiinium. Ei tea kust ma selle võtsin

(28-08-2013, 11:47 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]

(28-08-2013, 02:43 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Puidufreesiga malmi või ?

Kurat, mul kangastus silme ees kogu aeg alumiinium. Ei tea kust ma selle võtsin

Niikaua kui oma naist võõra nimega ei kutsu, ei ole häda midagi

---

(28-08-2013, 10:22 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Praegu näikse küll asiselt minevat.

Kui kardad liigset väänet kastidele, siis võid need omavahel väljast ju abiraamiga kokku panna. Mingeid poldiavasid ikka leiad, kust toetust võtta. Kuigi ma ei usu, et selleks tarvidust on.

Asi sujub jah tasapisi .
Mul on selline tunne, et ajan ikkagi selle väände vastu läbi kogu kupatuse ühe kaheksase tifti sisse- kindlam tunne...

(28-08-2013, 02:43 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Mul on selline tunne, et ajan ikkagi selle väände vastu läbi kogu kupatuse ühe kaheksase tifti sisse- kindlam tunne...

Kuule mees, austetud ksf.Tift käi ja aitas sul oma hea minifreesiga lamelle lihvida ja sina tahad ta tänutäheks kaheksaseks voolida ja väände vastu läbi kogu kupatuse sisse ajada?

(28-08-2013, 18:58 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Mul on selline tunne, et ajan ikkagi selle väände vastu läbi kogu kupatuse ühe kaheksase tifti sisse- kindlam tunne...

Ma tahaks näha seda tiftide kogu alates 1-sest ! Huvitav, mitmene mina siis olen ? Kisub kangeste sinna 100-se kanti ...
Aga "kaheksasele" sai öeldud, et kui ta selle väände vastu läbi kogu kupatuse sisse aetakse, siis võtku teiste "tiftidega" ühendust, tulevad appi ja annavad sellele "ajajale" ühe tiftika!

(28-08-2013, 22:20 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]

(28-08-2013, 18:58 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Mul on selline tunne, et ajan ikkagi selle väände vastu läbi kogu kupatuse ühe kaheksase tifti sisse- kindlam tunne...

Ma tahaks näha seda tiftide kogu alates 1-sest ! Huvitav, mitmene mina siis olen ? Kisub kangeste sinna 100-se kanti ...
Aga "kaheksasele" sai öeldud, et kui ta selle väände vastu läbi kogu kupatuse sisse aetakse, siis võtku teiste "tiftidega" ühendust, tulevad appi ja annavad sellele "ajajale" ühe tiftika!

.. aga tegelt ka, nii ju ei saaks vääne toimida kuidagi...- kui tift sees on (väikse tähega "tift")

(28-08-2013, 22:37 PM)maitus Kirjutas: [ -> ] .. aga tegelt ka, nii ju ei saaks vääne toimida kuidagi...- kui tift sees on (väikse tähega "tift")

Eks Tift väänaks ka oma väikse "tifti".. nali naljaks, aga kas sa ei arva, et poltidest küll pole? Igaks juhuks on mungal ka...tift.. Keegi ei keela, sa võid selle fiksaatori või tifti sinna ju panna. Tiftil on ka teine ülesanne - see on koostamisel abiks asi - paned asja kohe paika nii, nagu ette nähtud ja sa EI SAA seda kuidagimoodi teistmoodi teha ehk valesti ühendada...sest tift ütleb koostajale, kuidas asi kokku käib.

(29-08-2013, 05:57 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Eks Tift väänaks ka oma väikse "tifti".. nali naljaks, aga kas sa ei arva, et poltidest küll pole? Igaks juhuks on mungal ka...tift.. Keegi ei keela, sa võid selle fiksaatori või tifti sinna ju panna. Tiftil on ka teine ülesanne - see on koostamisel abiks asi - paned asja kohe paika nii, nagu ette nähtud ja sa EI SAA seda kuidagimoodi teistmoodi teha ehk valesti ühendada...sest tift ütleb koostajale, kuidas asi kokku käib.

Aaaa, .... siis peab koostamise ajal tifti hoolega kuulama . Ja mina omakorda määran koha kuhu tift tuleb... !

Tere ! Kas kellelgi on mingi visioon, et kui palju minimaalselt kardaan nuudis peaks olema et mingit jama ei juhtuks? St, et vaja siiski teha võimalikult lühike kardaan mis mootori liikumise patjadel teleskoopühendusega ära siluks . Tegu siis gaz 53-e kardaaniga.

Kuna küsiti visiooni siis julgen vastata: poolteist nuudi välisläbimõõtu. Ja ära unusta, et mootor saab liikuda kahes suunas.

(30-08-2013, 16:47 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Kuna küsiti visiooni siis julgen vastata: poolteist nuudi välisläbimõõtu. Ja ära unusta, et mootor saab liikuda kahes suunas.

Tänan Marko! Seda kindlasti , et lõtku peab jätma mõlemas suunas. Peavalu valmistab ka hüdropumba, mida käitatakse vända otsast, kinnitus raamile. Põhimõtteliselt peaks siis ka hüdropump olema patjadel kui mootor patjadel on......kuidas aga hüdropump reageerib teljesuunas survele ja tõmbele- tean, et külgsurvet see asi ei kannata ??? Või peaks ka sinna siis teleskoopühendusega kardaani panema- selline asi aga küll pikkuse pärast meeltmööda ei oleks. Mootoripatjade puhul ei saa ju ka arusaadavatel põhjustel h-pumpa puka ja veorihmaga külje peale panna...?