(19-04-2015, 18:04 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Nii huvitavaid küsimusi elektri teemal kohtab harva. Varu kaitsmeid ja akusid!
Kindlasti harva, sest kingsepad reeglina traktoreid ei ehita
. Aku on täitsa olemas, Varta 70 A/h ja uhiuus . Releesid, lüliteid ja kaitsmeid on ka, vat aga kokku ei oska panna .....
.... Mehhanilise osa mõtleb välja ja teeb kasvõi ise valmis, aga elektrit ei näe ju, seda peab teadma
Hakkab täitsa ilmet võtma juba.
Üldiselt võiks iga juhe, kus positiivne pinge sees, olla kaitstud (starteri jäme kaabel vast ainuke erand). Seejuures tasuks jälgida sellist väga üldist "rusikareeglit", et igast kaitsmest edasi minev juhe võiks olla vähemalt 1mm2 (ideaalis 1,5mm2) iga 10 ampri kohta. Ehk 40A kaitsmest edasi peaks alati minema vähemalt 4mm2 juhe.
Siis saabki teha näiteks nii, et releekarpi sinna tummise kontaktini vead 10mm2 juhtme, mis on võimalikult aku lähedal ära kaitstud 60-100A kaitsmega ja sealt edasi siis juba peenemad juhtmed läbi väiksema vooluga kaitsmete.
Kui ühe kaitsme pealt läheb juhe mitme tarbijani, peab kuni viimase tarbijani välja kasutama kaitsmele vastavat juhet, olgugi, et tavaolukorras on viimase tarbija juures vool väiksem. See garanteerib selle, et alati läheb kaitse enne läbi kui juhtmed sulama hakkavad.
Releede lülitusahelas üks kontakt üldjuhul ühendatakse kerega jah. Kusjuures polaarsus pole oluline. Küll aga võiks ka releede lülitusahela plussvool omakorda kaitstud olla, eriti kuna tihti need juhtmed pikad, läbivad erinevaid kohti raamil jne. Jällegi vastavalt juhtme jämedusele, kuid seal vool väike ja üle pingutada ei ole mõtet (10A täitsa piisav üsna mitme relee lülitamiseks).
Kaitsmed käivad ikka ennem tarbijat - hea kui ennem releesid kuna siis juhtmetele kaitse suurem. Lülitusvoolu pooluse võid ise valida, lihtsam ja ohutum on kasutada miinust kuid on ka erandeid. Ise teed seega ise otsustad.
Minu vanemad omavad rohkem kui 20? a. tagasi valmistatud istehtud põkat, millel sai juhtmestik taastatud kümmekond aastat tagasi. Kuna ise tegin ja olin suht noor, siis kõik ilma kaitsmeteta nagu "originaalis". Ptui,ptui,ptui, siiani pole veel põlema läinud, aga kui kuskilt peaks kärssama hakkama, siis tuleb mass välja lükata ja mootor seisata.
(19-04-2015, 19:01 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Hakkab täitsa ilmet võtma juba.
Üldiselt võiks iga juhe, kus positiivne pinge sees, olla kaitstud (starteri jäme kaabel vast ainuke erand). Seejuures tasuks jälgida sellist väga üldist "rusikareeglit", et igast kaitsmest edasi minev juhe võiks olla vähemalt 1mm2 (ideaalis 1,5mm2) iga 10 ampri kohta. Ehk 40A kaitsmest edasi peaks alati minema vähemalt 4mm2 juhe.
Siis saabki teha näiteks nii, et releekarpi sinna tummise kontaktini vead 10mm2 juhtme, mis on võimalikult aku lähedal ära kaitstud 60-100A kaitsmega ja sealt edasi siis juba peenemad juhtmed läbi väiksema vooluga kaitsmete.
Kui ühe kaitsme pealt läheb juhe mitme tarbijani, peab kuni viimase tarbijani välja kasutama kaitsmele vastavat juhet, olgugi, et tavaolukorras on viimase tarbija juures vool väiksem. See garanteerib selle, et alati läheb kaitse enne läbi kui juhtmed sulama hakkavad.
Releede lülitusahelas üks kontakt üldjuhul ühendatakse kerega jah. Kusjuures polaarsus pole oluline. Küll aga võiks ka releede lülitusahela plussvool omakorda kaitstud olla, eriti kuna tihti need juhtmed pikad, läbivad erinevaid kohti raamil jne. Jällegi vastavalt juhtme jämedusele, kuid seal vool väike ja üle pingutada ei ole mõtet (10A täitsa piisav üsna mitme relee lülitamiseks).
Tänan, eks ta hakkab jah ilmet võtma
. Tegelikult peaks juba sõitma hakkama kui juhtmed paika saab.
Ma arvan, et sain tänu su vastusele tükk maad targemaks, aga kontrollin ennast siiki veel, et kas sain õigesti aru....
. Ühesõnaga võin ma näiteks tulede lüliti ja ja juhul kui selgub, et vent vajab ka releed, siis ka ventika andurisse mineva vooluotsa ühe kaitsme alla- nt 10 amprit. Selleks piisab peale kaitset 1mm2 sest juhtmest. Releekarpi, kus on siis kaks releed (tuledele ja ventikale) viin teise tarbimisahela jaoks jämedama juhtme, mis on kaitstud näiteks 60 amprise kaitsmega. Sellest juhtmest viin eraldi peenemate juhtetega, vastavalt tarbimisvõimsusele, voolu edasi kõigepealt kaitsmetele ja alles siis releedesse ? Kui palju üldse süütelukk kannatab ? Ehk peaks põkale hoopis sellise süsteemi tegema, et peale starteri käivitusrelee süütelukust edasi midagi ei lähegi- lülitan lihtsalt massi sisse ja kõik?
Tundub et said õigesti aru jah.
Lisan ka näitlustuseks lihtsa skeemi, kuidas ma ise teeks.
[
attachment=53189]
Süütelukke on erinevad, aga kindlasti ei maksa sealt ühegi tarbija põhiahela (sinine juhe) voolu läbi juhtuda. Siin skeemil võiks vabalt ühe süüteluku kontaktipaaridest ühendada rohelise juhtme vahele kohe pärast 10A kaitset. Siis ei saa tuled põlema minna kui süüde väljas.
(19-04-2015, 20:03 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Tundub et said õigesti aru jah.
Lisan ka näitlustuseks lihtsa skeemi, kuidas ma ise teeks.
Süütelukke on erinevad, aga kindlasti ei maksa sealt ühegi tarbija põhiahela (sinine juhe) voolu läbi juhtuda. Siin skeemil võiks vabalt ühe süüteluku kontaktipaaridest ühendada rohelise juhtme vahele kohe pärast 10A kaitset. Siis ei saa tuled põlema minna kui süüde väljas.
Tänan, see oli nüüd küll puust ette ja punaseks. Täpselt nii teengi
. Mul tuleb sinna vast veel tagumiste tulede relee, sest Marta hakkab tagurpidi tööd tegema. Seega lisan veel ühe sinise ahela ja tõstan punase ahela kaitset 20 ampri võrra. Aga geneka vooluahel. Genekast vast läheb juhe otse starteri klemmile ja sealt akule. Kuhu aga tuleks siis paigutada ampermeeter ja kas viimase olemasolu puhul on üldse vaja laadimislampi?
Lisasin skeemile ampermeetri, geneka ja starteri ka. Suures pildis ehk midagi sellist võiks olla..
40A kaitse on vastavalt ampermeetri skaalale ja selleks, et ampermeetrit "lõhki" ei saaks lasta (kui laadimist pole ja palju tarbijaid järel).
[
attachment=53190]
Laadimislampi vast pole tarvis jah, kui teda just geneka ergutusahela toimimiseks vaja pole? Selles mina kindel ei ole.
(19-04-2015, 21:05 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Lisasin skeemile ampermeetri, geneka ja starteri ka. Suures pildis ehk midagi sellist võiks olla..
40A kaitse on vastavalt ampermeetri skaalale ja selleks, et ampermeetrit "lõhki" ei saaks lasta (kui laadimist pole ja palju tarbijaid järel).
Laadimislampi vast pole tarvis jah, kui teda just geneka ergutusahela toimimiseks vaja pole? Selles mina kindel ei ole.
No mis ma oskan öelda, peaksin sulle tegelikult välja tegema
! Suur tänu igatahes- üks asi jälle lahendatud. Ma arvan, et ergutusahela toitmiseks on ehk seda lampi vaja jah. Kui on, võib selle ehk ka võtta rohelisest ahelast peale kaitset? Huvitav kui palju ampreid ergutus vajab/kannatab?
(19-04-2015, 21:53 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kui on, võib selle ehk ka võtta rohelisest ahelast peale kaitset?
Ampermeetriga ja ilma märgutuleta masinatel see nii ongi. Aga peale süütelukku siis (joonusele jäi tegemata), mitte kohe pärast kaitset. Muidu tekib aku tühjenemine läbi geneka ergutusahela isegi siis kui süüde väljas, aga massilüliti sisse jäänud.
Samas ma pole kindel, kas ergutusahela takistus kuidagi erineb nendel genekatel, mis tehasest koos märgulambiga ette nähtud. Ehk on see lambikese küllalti suur takistus seal vahel oluline. Siin peab keegi teine sõna võtma. Või tuleb takistus ära mõõta..
Ok! Aga kas see roheline 10 -ne ampri ahel on piisav, et võtta sealt kõik teised andurid ka- no vesi ja mingi on veel selle kõrgsurvepumba küljes. Samuti veel kõrgsurvepumba klapp. Või tuleks teha üks roheline ahel veel juurde? Sel juhul peaks ehk süüteluku panema enne rohelisi ahelaid- enne kaitsmeid ühesõnaga, süütelukust tuleks ühesõnaga kaks juhtet eraldi kaitsmete peale?
Selle jaoks on autodel main relay - süütelukk lülitab selle sisse ja sealt tulevad igast andurite ja releede toited. Kaitse tuleb sel juhul ennem releed suurem, ja väiksematel tarbijatel on eraldi jaotatud väiksemateks.
E: tavaliselt on releede taluvus 30A. Kaitsed selle main relay ära 25A ja sellest on küll nendele pudinatele. Pumba klapp tarbib max 3a, releede tarbivus on alla ampri. Sellest saad juba ise edasi arvutada.
(19-04-2015, 22:44 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Selle jaoks on autodel main relay - süütelukk lülitab selle sisse ja sealt tulevad igast andurite ja releede toited. Kaitse tuleb sel juhul ennem releed suurem, ja väiksematel tarbijatel on eraldi jaotatud väiksemateks.
E: tavaliselt on releede taluvus 30A. Kaitsed selle main relay ära 25A ja sellest on küll nendele pudinatele. Pumba klapp tarbib max 3a, releede tarbivus on alla ampri. Sellest saad juba ise edasi arvutada.
Tänan, selle koormuse peaks ju ka süütelukk vabalt ära kannatama
?
Seljataguse kaitseks võid panna. Sest nt. ,mazdade lukk sureb suht kiiresti.
Ahjaa geneka kohta: ilma ergutuseta ei hakka genekas madalatel laadima ennem kui suuremaid pöördeid saab (osadel ei hakka sellegagi). Ergutuse pirn olenevalt liikurist 1-2,x w . Ja, et seisva mootoriga ei hakkaks anomaaliaid tekkima kaitstakse pirni tulev toide ära dioodiga.
E: Olenevalt voolu tarbijate arvust/tarbivusest on autodel ka eraldi engine relay mida lülitab jällegi süütelukk. Ehk siis kaks releed mis lülitavad ülejäänutele voolu.
Ühesõnaga on elekter suits. Kui kuskil midagi lahjaks jääb, laseb tossu välja.
(19-04-2015, 22:54 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Seljataguse kaitseks võid panna. Sest nt. ,mazdade lukk sureb suht kiiresti.
Ahjaa geneka kohta: ilma ergutuseta ei hakka genekas madalatel laadima ennem kui suuremaid pöördeid saab (osadel ei hakka sellegagi). Ergutuse pirn olenevalt liikurist 1-2,x w . Ja, et seisva mootoriga ei hakkaks anomaaliaid tekkima kaitstakse pirni tulev toide ära dioodiga.
Seega siis juhib diood voolu ainult geneka suunas. Ehk Lp Ksf Dexter suudab ka ära arvata mis juhtmed on kõrgsurve pumba küljes eelmise lk piltidel ja kas ventika anduri (lüliti) kohal olev juhe on veetemperatuuri andur?
Tsitaat:Seega siis juhib diood voolu ainult geneka suunas. Ehk Lp Ksf Dexter suudab ka ära arvata mis juhtmed on kõrgsurve pumba küljes eelmise lk piltidel ja kas ventika anduri (lüliti) kohal olev juhe on veetemperatuuri andur?
Just, diood laseb plussi pirni poole, aga miinust tagasi ei laseks - seisva mootoriga ju tuleb genekast miinus.
Jah, see ühe juhtmega andur (pruun juhe) on vee temp kellale.
Kõrgsurve pumba juhtmete kohta oskan pildi järgi ütelda ainult, et roheline juhe on suretusklapp (katkestab kütuse pealevoolu kui pluss ää võtta)
Teiste tuvastamiseks peaks oma silmaga kaema.
Küsiks järgi (kindlasti kuskil eespool ka on) Mis aasta ja mis võimsusega see 1.6d on?
(19-04-2015, 23:10 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Jah, see ühe juhtmega andur (pruun juhe) on vee temp kellale.
Kõrgsurve pumba juhtmete kohta oskan pildi järgi ütelda ainult, et roheline juhe on suretusklapp (katkestab kütuse pealevoolu kui pluss ää võtta)
Teiste tuvastamiseks peaks oma silmaga kaema.
Küsiks järgi (kindlasti kuskil eespool ka on) Mis aasta ja mis võimsusega see 1.6d on?
Aasta kohapealt ma mürki ei võtaks, aga sinna 88 kanti on. Võimsust 40 KW. Kui saaks teada sella alumise juhtme tähenduse ja geneka kolme klemmi omad ka, siis ma võiks väita, et sinu ja Olli abiga olen ma elektrivärgist selge pildi saanud- vähemalt selles osas kui palju Martale vaja on
. Genekas on siis selline:
[
attachment=53191]
Hr Tiftile oli keegi öelnud, et üks ots neist kolmest võib ka tahhomeetrile kuuluda. Vasak klemm on teistest kahest väiksem
Selge, üritan homme töö juures kaeda kas leian mingi skeemi, kus saaks aimu.
Genekal on 1 klemm ergutus, 1 tahhomeeter. Ühe klemmi saatust aga ei oska kommenteerida, võibolla stabiliseerimis kondekas?. Kui seal on tähed peal siis D või D+ on ergutus, W tahhokas.
Hea kui sa üritaksid leida pumba ja geneka tootekoodi nende pealt, sellejärgi saaks kah googemoogelt kasutada kust saaks leida tarkusi - mis,kus,kes.
(19-04-2015, 23:22 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Selge, üritan homme töö juures kaeda kas leian mingi skeemi, kus saaks aimu.
Genekal on 1 klemm ergutus, 1 tahhomeeter. Ühe klemmi saatust aga ei oska kommenteerida, võibolla stabiliseerimis kondekas?. Kui seal on tähed peal siis D või D+ on ergutus, W tahhokas.
Hea kui sa üritaksid leida pumba ja geneka tootekoodi nende pealt, sellejärgi saaks kah googemoogelt kasutada kust saaks leida tarkusi - mis,kus,kes.
Üritan seda homme teha, vähemalt saan mootori puhtamaks
. Aga geneka suhtes ei saanud ma hästi aru. Üks klemm, ütled, et on egutus, teine tahhomeeter- no kolmas peaks ju siis vooluots olema või???
Hehee, õigus. Ei näe pildilt jah sellist poldi otsa kuhu käib laadimis voolu ots. Pealegi jäi silma parema klemmi juures B+ mis on laadimis ots. Vasaku klemmi juures d (vene) seega ergutus.
Lisan, et pump on leitud (Bosch pump 0460494122), aga kes nüüd oskab venekeelt võiks tõlkida nr. 37 detaili. Arvan, et tegemist on süütenurga muutmisega külmal mootoril.
https://www.youtube.com/watch?v=ao66Y7X3IwQ
E: Stab. kondekas on kah seal all küljes juba.