automoto.ee foorumid

(29-03-2013, 01:39 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
Esisilla valik on jah üks asjadest mille kohta ma veel oma peas mingit lahendust leidnud ei ole. Enamus esilaaduriks ehitatud masinatel tundub see esisild olema ka vedav kuna kui tagumik korraliku "suutäiega" emakese maaga kontakti kaotab, siis on selle masina eemaldumine liivahunnikust suure küsimärgi all . See aga läheks juba liiga keeruliseks- mitte teoreetiliselt, esisilla ja ratta suurus (arvestades ka kliirensit) on lihtsalt välja arvutatavad, aga proovi sa sellise ülekandega silda leida...
...

Kui esilaadur peab olema, siis vaheta sillad ära. Ehk jäik vedav sild "ette" ja keerav sild taha. Nagu kombainil või enamusel tõstukitel.

Või riputad laaduri hoopis taha...

Universaalse asjaga on see häda, et see on kompromiss, mistõttu kipub kasutatavus kannatama. Kui ideaali taga ei aja, siis pole ka probleemi. Aga pahatihti kipub eestlane tahtma sapika raha eest maibahi, millega põldu künda... Kaunikesti keeruline ettevõtmine.

Eks kasulikum on mõelda enne ja tegutseda pärast. Kuid mingid põhimõtted võiks endale lukku lüüa, mille ümber ideed kujundada.

Mulle tundub, et Marta puhul on selleks läbivaks jooneks esialgu vaid Multicari tagasild...

Säärase pisikese põksi puhul ei ole väga tummiste rippsüsteemi tõstevõllide või paaritonnise kandevõimega esisildade kasutamine mõistlik raskuse või meeletu tugevusvaru tõttu. Mis muidugi ei tähenda, et neid pruukida ei võiks - võib ikka.

Minu kriitilise noodiga mõtisklusi ei tasu kellelgi võtta mingi püha tõena - mina ei ole endale ise traktorit ehitanud. Olen vaid teisi kõrvalt õpetanud ja ise selle käigus palju õppinud. Ning seda mitte ainult netis.
Kuid oma senise elukäigu tõttu tean üsna hästi seda, kuidas on ehitatud põldudel toimetav tehnika ning miks on see või teine lahendus valitud. Tihtipeale ongi küsimus just valikus ja mitte konreetses füüsikalises põhjuses. JD kumerad kabiinid kaheksakümendatel olid valik - reaalset põhjsut selleks ei ole. MF 6-postiline kabiin on valik - sama tugevuse ja nähtavuse tagavad teised neljapostise kabiiniga. Heitgaaside puhastamise süsteemid SCR või DPF TIER3 mootoritel on valiku küsimus.

Nii ka Sinu puhul: sillatala kõrgus on valiku küsimus. Raamiõõnsuste kasutamine paakidena on valiku küsimus. JSV ajami viimine hüdroajamile on valiku küsimus. Traktori värv on valiku küsimus...

Esilaadur on valiku küsimus, kuid see eeldab tugevamat esisilda ja piisava vastukaalu paigaldamist (just paigaldamist, sest ei ole mõtet teha traktorit nii raskeks pelgalt mõne raskema suutäie tarbeks).

Ehk kuula vähem meie targutusi otstarbekuse teemal ja joonista rohkem skeeme Ruuduline paber on Su sõber - sellel on hea mastaapi jälgida.

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ].. kuula vähem meie targutusi otstarbekuse teemal ja joonista rohkem skeeme Ruuduline paber on Su sõber - sellel on hea mastaapi jälgida.

Kirjutan alla.! Nõus!
Siin ka pilt esisillast:

Kui keegi ära tunnab, mis masina oma see võis algselt olla, siis laske tulla! Küllap on seda juba ka ringi tehtud,ma arvan.
Ja pilt ka teise külje pealt:

Kõigepealt : Häid Pühi kõigile !

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui esilaadur peab olema, siis vaheta sillad ära. Ehk jäik vedav sild "ette" ja keerav sild taha. Nagu kombainil või enamusel tõstukitel.

Ei vaheta sildasid ära ..

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Või riputad laaduri hoopis taha...

Ei riputa taha ka ..

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Eks kasulikum on mõelda enne ja tegutseda pärast. Kuid mingid põhimõtted võiks endale lukku lüüa, mille ümber ideed kujundada.
Mulle tundub, et Marta puhul on selleks läbivaks jooneks esialgu vaid Multicari tagasild...

Üsna paljud asjad ongi lukku löödud. Kui kõik mehed, kellega kaupa on tehtud, ka sõna peavad, siis on mul veel tegelikult puudu ainult mootor. Üks täiesti korras mootoriga Volvo 540 oleks ka kohe 200 euroga komplektselt võtta ja eks ülejäänud nodi eest saaks ka natuke raha tagasi. Aga ma ei oska veel otsustada-mind tõmbab rohkem diisli poole. Selles, et traktori tagasild on traktoriehituse läbivaks teemaks, ei ole minu meelest midagi imelikku, sest vedav sild ongi põhimõtteliselt traktor. Kui see toimib õigesti, siis saab seda masinat ka sihtotstarbel kasutada. Motoblokil polegi midagi peale vedava silla ..[/quote]

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Säärase pisikese põksi puhul ei ole väga tummiste rippsüsteemi tõstevõllide või paaritonnise kandevõimega esisildade kasutamine mõistlik raskuse või meeletu tugevusvaru tõttu.
Minu kriitilise noodiga mõtisklusi ei tasu kellelgi võtta mingi püha tõena - mina ei ole endale ise traktorit ehitanud.

Mina nagu kõik aru saavad, et ole ka traktorit ehitanud, küll aga olen ehitanud üsna keerulisi masinaid ja konstrueerimise loogika arvan omal paigas olevat[/quote]

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Esilaadur on valiku küsimus, kuid see eeldab tugevamat esisilda ja piisava vastukaalu paigaldamist (just paigaldamist, sest ei ole mõtet teha traktorit nii raskeks pelgalt mõne raskema suutäie tarbeks).

Põhimõtteliselt nõus. Asi ei ole aga hetkel liiga raskeks tegemises vaid hoopis selles et traktor võib liiga kerge jääda. Olen Yt-st vaadanud kuidas pisemat sorti Kubota-del kündes rattad terve vao ulatuses kaabivad. Ei tahaks nii mannetut asja..[/quote]

(29-03-2013, 09:58 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ehk kuula vähem meie targutusi otstarbekuse teemal ja joonista rohkem skeeme Ruuduline paber on Su sõber - sellel on hea mastaapi jälgida.

Selleks ma siin just olengi, et teie targutusi kuulata- neist on uskumatult palju abi. Kriitikat kannatan suurepärastelt, ma ei pea ennast iseenesest targaks ja selles mu tarkus seisnebki
Võin kinnitada, et skeemide joonistamine on kõige mõttetum töö sellise aretatud asja juures ja mitte miski ei hakka klappima selle koha peale mis ruudulisel paberil joonistatud on-tühipaljas ajaraiskamine. Palju lihtsam ja kiirem on laduda kokku elus asjad ja leida neile sobiv koht ja asetus.
Valik on muidugi inimese elus igal sammul. Kaasaarvatud sellise traktori ehitamine saadaolevatest juppidest. Ma valiks omale pikema jututa keskmise suurusega Kubata poeletilt aga selline valik mul puudub, Seega püüan leida kõige optimaalsemat varianti sellest mis mul on võimalik. Selge on see, et traktor sellest asjast saab ja ta säästab kõvasti kondiauru tulevikus...

Tift, see sild näeb hea suurusega välja, aga kas mulle tundub õieti, et paralleelvarras on ratta teljega suht samal kõrgusel. See teeks ju kliirensi madalaks. Kuidas sinule, kui kogenud meistrimehe pilgule tundub, kas saaks ümber teha - sul asi silma ees..?

---

[quote='Marko' pid='307722' dateline='1364539852']
Raami sisse ehitatud õlipaak on väga põnev idee. See annab lisaks suurele jahutavale pinnale veel lisamassi terve raami näol, mis soojust endasse korjab. Soovitav on muidugi üritada asjad selle tasemeni läbi mõelda, et pärast (õli täis) paagi külge midagi keevitama ei pea.
Jummala õige jutt...see mõte käis omalgi läbi pea, et hilisemad keevitustööd ja aretused on välistatud

Kuna isand maitus ütles, et ta koppa traktorile taha ei pane, siis järgnev leht ei ole aktuaalne, Siiski, infoks on kasulik, on sellist asja ennegi tehtud:
Kopp-taga tarktor

(29-03-2013, 15:15 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Tift, see sild näeb hea suurusega välja, aga kas mulle tundub õieti, et paralleelvarras on ratta teljega suht samal kõrgusel. See teeks ju kliirensi madalaks. Kuidas sinule, kui kogenud meistrimehe pilgule tundub, kas saaks ümber teha - sul asi silma ees..?

Olen seda takseerinud ja minu meelest on seda kohendatud. Laiust kannatab reguleerida umbes 160-180 mm ulatuses mõlemalt poolt kokku. Praegu, kõige kitsamas asendis on rummu keskelt ehk ratta kinnituse äärikult äärikule 780 mm. Kui esirattad ise teed, siis saad laiust reguleerida.
Paraleelvarras on selle asja juures kõige väiksem asi. Seda saad kaarega kasvõi üle kapoti viia. Olemasolev tuleb nagunii asendada.
Nii, mõõtsin ära ka ratta telje keskelt kiigepoldi ava keskele - sain 95 mm.
kui sealt võtad nüüd alla ratta raadiuse, saad kliirensi kätte.
Iseenesest on see sild päris kõva tükk. Kiige poldiava kohale või alla mina lisaks midagi juurde - ühe ribi vms, et suurendada selle sõlme tugevust.
Veeretage mune, lugupeetavad!

(29-03-2013, 15:49 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Kopp-taga tarktor

Ehh... sind ja sinu linki....- oli seda siis nüüd tarvis...järgnev jutt võtab ka Hr v6sa suu muigele ... Ühesõnaga pean hakkama oma sõnu sööma ja Hr v6sa ees vabandama..
Ühesõnaga hakkas meeldima mulle see tagalaaduri idee. See ei tähenda muidugi aga seda, et ma esilaadurist loobuksin- millegiga on vaja ka lakaluugini ulatuda. Aga just "suurema ampsu" jaoks on selline tagalaadur ideaalne ja oma võimsuselt vägagi võrreldav päris võimsate masinatega. Kujutan asja ette nii, et kui haakeseade tuleb tõepoolest MTZ -i oma, siis sellise kopa saab ju lihtsalt panna sinna külge. Alumine kinnitus oleks ikka nii nagu tavaliselt. Selle ülemise kaika aga, mis vabalt tolgendab ja mis agregaatide ülemist otsa parlanksis hoiab ja mille nimetust ma ei tea, saab ju ühe liigutusega asendada hüdrosilindriga ja olekski kogu moos- saate ju aru mis ma mõtlen...see silinder hakkaks laaduri kopa nurka muutma ja koppa tõstaks rippsüsteem. Oleks paras asi kruusa ja maakivide tassimiseks- ei pea ju kõrgele tõstmagi ja selliselt hoiaks ka kopp tõstes sama nurka. Ja kui esiots kergeks jääb, siis on lihtne esilaaduri koppa ka paar kivi sisse visata ja ka vastupidi. Nii oleks suur koormus igat pidi tagasillal, millel on üsna suur jõuvaru. Vot selline mõte..

(29-03-2013, 15:49 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Praegu, kõige kitsamas asendis on rummu keskelt ehk ratta kinnituse äärikult äärikule 780 mm. Kui esirattad ise teed, siis saad laiust reguleerida.
Nii, mõõtsin ära ka ratta telje keskelt kiigepoldi ava keskele - sain 95 mm.
kui sealt võtad nüüd alla ratta raadiuse, saad kliirensi kätte.
Iseenesest on see sild päris kõva tükk. Kiige poldiava kohale või alla mina lisaks midagi juurde - ühe ribi vms, et suurendada selle sõlme tugevust.

Ma ei saa päris hästi aru, et kuskohast sa seda laiust mõõtsid, aga kui ütled, et laius sobib, siis usun, et sobib ka - sul ju täpselt sama lai tagumik kui Martalgi ...
Kliirensi kohta ütleks rohkem mõõt ratta telje keskelt kuni sillatalani ja kinnituse diameeter oleks ka hea teada. Ulatub ju sellele käiv kate sillatalast allapoole. Ma sain oma mõõtmistega tagasilla kliirensiks 32 cm. Siis teaks ka esirattaid vaatama hakata.

---

Ups...Bertal on ikka samalai taguik kui Martal, sorry...

(29-03-2013, 22:55 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]..sul ju täpselt sama lai tagumik kui Martalgi ...

hihiii...no ei anna välja !
Aga esisilla tala läbimõõt on umbes täpselt 80 mm.
Laiust mõõtsin siis nende kohtade vahelt, kus rattapoldid rummust välja tulevad.

Vabandada pole millegi eest - igaühel omad mõtted. Ning see ongi hea.

Seda tundmatud vidinat kutsutakse ülemiseks tõmmitsaks. CATII (ehk russi) rippsüsteemil on selle pikkuseks umbes 40 cm. Kasutatakse ka hüdrosilindreid. Minu hübriidrussil on lukustusklappidega 380-650 mm silinder tõmmitsa asemel ja kopp ripul - sellega ei kalluta... Kui, siis kive võib maha veeretada.

Kunagi varem oli jutuks T-16 esisilla kõrgus. Mul on vanem sild, millel paralleelvarras allpool käändhooba. Sillatala all on 68 cm, paralleelvarda alla 62. Rehvid tavalised 16".

(31-03-2013, 23:21 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kunagi varem oli jutuks T-16 esisilla kõrgus. Mul on vanem sild, millel paralleelvarras allpool käändhooba. Sillatala all on 68 cm, paralleelvarda alla 62. Rehvid tavalised 16".

See on ikka jah üsna jõhker kõrgus kui arvestada, et tagumine kliirens on 32 cm...paras kõrgus oleks siis kui rattaid all ei olekski

[attachment=43344][attachment=43343][attachment=43341][attachment=43341]Vaatasin, et "Berta" teema areneb usinasti uue hooga ja vaja ka oma "Marta" teemat täiendada.
Igavene peavalu selle jvv-ga. Bertal sellist asja vist ei tulegi. Mul on aga vaja niita, kartul üles võtta jne.Tift lahendab haakeriistade pöörlemise tõenaoliselt hüdroga, aga mulle käiks üle jõu igale riistale oma h-mootor soetada...
Natuke on ka Martale vidinaid juurde tekkinud ja asi näeb hetkel välja nii :
Gaz 66 küljest nii käigukast kui ka vahekast ja tagasild. Kahjuks pean loobuma reversist, et traktor liiga teehöövli moodi välja ei hakkaks nägama . Aga ju siis gaasitaks rohkem kui tagurpidi vaja sõita. Enamus tööd saab ju ikka otsesõites tehtud. Käigukast on küll must kui tökat, aga tundub, et õli ei pärine kastist endast. Simmerite otsad on kuivad, käigud lähevad ilusti sisse ja käega keerates on täitsa hääletu. Vahekast on aga paras logu ja võllid mida liigutades peaksid esisild, aeglusti ja neutraalasend lülituma on üsna kinni ja pole neid veel käima saanudki. Eks tuleb lahti võtta ja kapremont teha. Küsimus on aga selles, et seal vahekasti küljes on üks huvitav jõuväljavõtt, ei ole sellist näinud. Suundub see asi tahapoole. Kui teaks, et seda saab ka siis sisse lülitada kui vahekast neutraalis on, siis oleks jvv väljavõtt ka lahendatud. Paneks sinna veel pisikese kolmekäiguleise käigukasti vahele kiirendama.
Veel sellises asjas kuluks nõu marjaks ära, et kui ma loobun reversist, siis olen fakti ees, et mu "Marta" hakkab tagurpidi kihutama ja edaspidi roomama- töötab ju Multicari silt tagurpidi. Kui mõeldav oleks see sild ümbes pöörata ja teha uued õli ja tuulutuse avad teisele poole ???

Kangesti meeldib mulle "Berta" esiveoline mootirisüsteem mis aitab traktori lühikese teha, aga ma ei ole suutnud välja mõelda ühtegi varianti kuidas ma sealt jvv-i väljavõtte saaksin. Mul on sama foobia nagu Tiftilgi, et ma ei kannata kette ja rihmu .. ja veel üks kast, millel jõu väljavõte küljes oleks muudaks masina jällegi väga aeglaseks ja pikaks. Tagasilla mootoriga aga ei taha ma loobuda vahekastist kuna muidu olekls vedu arvatavasti liiga nõrk ja ebaühtlane.
Lisan veel pilte kus on vahekast näha, ehk keegi teadjamees oskab selle jõuväljavõtu kohta midagi tarka öelda, et kas saab seda sisse lülitada kui vahekast neutraalis on ? Kui saab, siis tuleb seda remontima hakata. Esisillale minev kardaaniots jääb praeguse seisuga üldse tühjaks ...

Suuremad pildid: http://www.upload.ee/gallery/10598/Marta.html

(14-05-2013, 22:03 PM)maitus Kirjutas: [ -> ], et kas saab seda sisse lülitada kui vahekast neutraalis on ? Kui saab, siis tuleb seda remontima hakata. Esisillale minev kardaaniots jääb praeguse seisuga üldse tühjaks ...

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid303682
Kui sul sama kast, siis vaata kas fikseeritud asendit on normaali ja aeglusti vahel. Kui on, saad vintsiotsa ilma käiguta kasutada, kohapeal.

(14-05-2013, 22:03 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Vaatasin, et "Berta" teema areneb usinasti uue hooga ja vaja ka oma "Marta" teemat täiendada.
Igavene peavalu selle jvv-ga. Bertal sellist asja vist ei tulegi. Mul on aga vaja niita, kartul üles võtta jne.Tift lahendab haakeriistade pöörlemise tõenaoliselt hüdroga, aga mulle käiks üle jõu igale riistale oma h-mootor soetada...

Mõnes mõttes..ma`i teagi, mis mõttes, kuid liigub küll..natuke. Momendil on paganama palju muid tegemisi, krt kevad on aias ja püksis ja mujalgi . Berta jaoks nuputan kiirendavat 2:1 reduktorit. Ja mis puudutab Berta JVV-li, siis reduktori vedava võlli teise otsa saab selle lahedalt ühendada.
Ära sa isand maitus mõtle, et Tiftil on kukru kaikaga selgas , põle see nõnda ühtegi.

(14-05-2013, 22:03 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]... töötab ju Multicari silt tagurpidi. Kui mõeldav oleks see sild ümbes pöörata ja teha uued õli ja tuulutuse avad teisele poole ???

Sild on täiesti mõeldav ümber keerata.

(14-05-2013, 22:03 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kangesti meeldib mulle "Berta" esiveoline mootorisüsteem mis aitab traktori lühikese teha, aga ma ei ole suutnud välja mõelda ühtegi varianti kuidas ma sealt jvv-i väljavõtte saaksin. Mul on sama foobia nagu Tiftilgi, et ma ei kannata kette ja rihmu ..

Eks ole jah siin omad miinused..ja ka plussid .

Tundub, et ei ole sama kast ..

---

(14-05-2013, 23:10 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]vaata kas fikseeritud asendit on normaali ja aeglusti vahel. Kui on, saad vintsiotsa ilma käiguta kasutada, kohapeal.

Mulle tundub, et ei ole sama kast. Neutraalasend on normaali ja aeglusti vahel täitsa olemas iseenesest aga kuidas see jõu väljavõte siis tahapoole läheb kui ta vintsile mõeldud oleks- siis peaks ju ikka ettepoole vaatama, sest vints ju ees. Huvitav mis funktsioon sellel väljavõtul on olnud ?

Üks variant oleks veel muidugi selline, et paneks käigukastile õlipumba väljavõtte ja sealt saaks ka jvv-i tööle panna. Samas kaotaks selle vahekasti väljavõtte üldse ära. Siis saaks ka mitteliikuva põkaga jvv-i käitada.
Kas kellelgi on sellist väljavõttu ? Gas 66-l peaks ju 53 kast olema ?

Tuletõrje 66-l oli väljavõte tahapoole pumba käitamiseks. Seda väljavõtet peaks saama ettepoole pöörata.

[attachment=43460][attachment=43461][attachment=43459]Nüüd hakkab lõpuks ka tõsisemaks tööks minema. Gaz 66 vahekastis tuleb teha reduktor, mis on 1.8x aeglustav ja muudab käigukastist tuleva päripäeva pöörlemise Multicari sillale kohaseks vastupäeva pöörlemiseks.

Vasakpoolsel võllil tuleb võtta jupp pikkusest maha ja teha ots laagri jaoks parajaks. Kahest parempoolsest võllist tuleb teha 1 võll millel on ühe võlli esimene ja teise võlli tagumine ots. Paneb istuga (tapiga) kokku ja keevitab kinni. Kasti korpusel tuleb ülemine ots suurema hammasratta kõrguselt maha lõigata ka kogu pikkuses ka riba vahelt ära võtta ja uuesti kokku keevitada.

Eks näis mis välja tuleb

Pean siia midagi ka vahepeal üles panema, et ei arvataks, et "Marta" on järjekordne algaja surnult sündinud projekt . Asi ikka liigub, aga tõsi- visalt .
Juurde on siis tulnud igasugu nänni ja midagi liigub ka ehitusega. Olemas on siis nüüd, komplektne mootor, esi- ja tagasild, rattad, 53 käigukast ja selle kardaaniga väljavõte jvv jaoks, tegemisel on reduktor käigukasi ja tagasilla vahele -1.8 ülekandega ja hüdrojagaja.

Sidurikoja ava sai parajaks hoonitud 53 -e käigukasti otsaflantsi jaoks ja käigukasti korpusesse tehtud uued augud sidurikoja kinniuseks. K-kasti veetava võlli poole on tehtud vahetükk mis täidab laagirikaane osa ja kuhu otsa läheb teiseltpoolt gaz 66-e vahekastist aretatud reduktor. Reduktorile on tehtud kahest võllist üks ja veetava võlli käbi on treitud parajaks reduktori väiksema hammasratta jaoks, millel on seest nuudid maha võetud. Peale reduktori korpuse paigaldamist saab need kaks asja õige ka õige kauguse pealt kokku keevitatud. Arvan, et kui käigukaste annab kettidega ühendada, mis on proovitud nõks, siis peaks ka hammasratasühendus kinnises korpuses õli sees vastu pidama. K-kasti ja reduktori korpuste vahelt kaovad ka simmerid ja õli saab reduktorisse läbi laagri - väike kahtlus on, et kas piisavalt..???[attachment=43899][attachment=43900][attachment=43901][attachment=43902][attachment=43903][attachment=43904]

---

[attachment=43905][attachment=43906][attachment=43907]

---

Järgmisena tuleb siis teha k-kasti vedav võll parajaks hooratta jaoks, millele tuleb panna sisse laager, sest mulle tundub, et seda seal iseenesest ei ole. Ümber teha siduriketas ja paigaldada tugi sidurikahvlile. Siduri lamellid tuleb arvatavasti ka lühemaks teha, sest tundub, et need hakkavad vastu 53-e survelaagri juhtpinda käima.
Ära tuleks kindlasti märkida, et palju Marta nänni on kas saadud otseselt tehnikaguru Tifti käest või kaudselt tema abiga .

(02-07-2013, 09:20 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Pean siia midagi ka vahepeal üles panema, et ei arvataks, et "Marta" on järjekordne algaja surnult sündinud projekt . Asi ikka liigub, aga tõsi- visalt .

Just-just! Magate, te loodritest "kuliibinid" ja muhvigi ei liiguta! Ega te üldse oma tööd ei tee, ainult magate oma projekti otsas ja viili kätte võtta ei viitsi!
Kogemus näitab, et kui tegijal on käed-jalad tööd täis, siis on hobi see, mis kannatab...

(02-07-2013, 09:20 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Ära tuleks kindlasti märkida, et palju Marta nänni on kas saadud otseselt tehnikaguru Tifti käest või kaudselt tema abiga .

Mis "kuuru" nüüd mina ikka olen, see nimetus eeldab teadmisi ja kogemusi, mul neid näpuotsaga, aga aitan ikke hää meelega, kui saan.
Eriti hää meel on abistada neid, kes midagi ka teevad ja on näha, et abi lihtsalt liiva ei jookse. Olgu see tegemine siis aastatepikkune või nädala töö . Mõtlen siin tasapisi, et venelastel on "kuliibinid" (meil kasutatakse halvustavas versioonis miskipärast), kuidas selliseid veidraid vennikesi mujal maailmas nimetatakse? Kuidas neid Eestis nimetada võiks? Et oleks aru saada - vot see on isetegija-iseehitaja, kes nuputab masinaid, liikureid, seadmeid ja valmistab jne? Poldiväänaja? Metallikeeraja? Masinameister? Mida veel?

Ehk "sitanikerdajad" ....!

(02-07-2013, 10:09 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Ehk "sitanikerdajad" ....!

Ei..noh, ma mõtlen tõsiselt, täiesti tõsiselt. Et laseks sellise nimetuse rahva sekka vallale.. Või lukksepp..

LUKKSEPA AMETI ISELOOMUSTUS

Tuhandeid aastaid tagasi valmistasid metallesemeid sepad. Hiljem tekkisseppade vahel tööjaotus - ühed sepad valmistasid suuremaid, teised väiksemaid jakeerukama ehitusega esemeid.

Teise sepatöö sepad hakkasid tegelema ka metalli külmsepistamisega -esemetele lõpliku kuju andmisega ilma kuumutamata. Üheks kõige levinumaks tööksneil oli lukkude valmistamine ja remont, selletõttu hakati neid seppi nimetamalukkseppadeks.

Lukksepatöö tänapäeval on tegevus, mis seob metallitöötlemise kutsealasid -lukksepp monteerib valmistatud detailidest masinaid, seadmeid ja aparaate, samutiremondib neid. Lukksepp peab hästi tundma metalli käsitsitöötlemise võtteid, samutioskama töötada metallitöötlemispinkidel, see annab talle universaalsuse.

Lukksepad

Koostelukksepp

Masinate ja seadmete kokkumonteerimine

Tööriistalukksepp

Tööriistade ja abinõude valmistamine

Remondilukksepp

Masinate ja seadmete remont

Juhtimis-ja konrollseadmete montaazilukksepp

LUKKSEPATÖÖD

Kogum metallitöötlusvõtteid, millega valmistatakse ja taastatakse erikujulisi detaile,sobitatakse ja ühendatakse üksikosi, vajaduse korral ka lahutatakse ja vahetatakseneid.

Tähtsamad lukksepa tööoperatsioonid on:

? lõikamine? puurimine? keermetamine
□
painutamine? keevitamine Neid tehakse põhiliselt käsitsi, vajaduse korral kasutatakse ka mõningaidmehhanisme, elektri- ja suruõhutööriistu ning tööpinke. Väikese tootlikuse tõttutehakse lukksepatöid ainult individuaal- ja väikeseeriatootmises, näiteks toodetekatseeksemplaride, eriseadiste ja rakiste valmistamisel ning remontimisel.

See on trükk kuskilt netis. Tundub, et vastab hästi... mõningate mööndustega - iseehitaja kasutab enamasti vanarauda. Vanaraualukksepp ...

(02-07-2013, 09:20 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
K-kasti veetava võlli poole on tehtud vahetükk mis täidab laagirikaane osa ja kuhu otsa läheb teiseltpoolt gaz 66-e vahekastist aretatud reduktor. Reduktorile on tehtud kahest võllist üks ja veetava võlli käbi on treitud parajaks reduktori väiksema hammasratta jaoks, millel on seest nuudid maha võetud. Peale reduktori korpuse paigaldamist saab need kaks asja õige ka õige kauguse pealt kokku keevitatud. Arvan, et kui käigukaste annab kettidega ühendada, mis on proovitud nõks, siis peaks ka hammasratasühendus kinnises korpuses õli sees vastu pidama. K-kasti ja reduktori korpuste vahelt kaovad ka simmerid ja õli saab reduktorisse läbi laagri - väike kahtlus on, et kas piisavalt..???
...

Kannatab ikka, lihtsalt radiaaljõu suund muutub: kui kettülekanne tirib võlle kokku, siis hammasülekanne surub lahku. Jõu suurus on hammasülekandes (kui hambumine on korrektne) suurusjärgu võrra väiksem.

Lahtisest laagrist tuleb õli kenasti läbi. Ühelt poolt kinnisest imbub läbi. Kahelt poolt kinnisest ei pruugi paksem kraam läbi tullagi...

Kuidas tasapindadega on? Ega emb kumb kast päris õlis töötama hakka?

Huvitav on vaadata, kuidas üks tegija (kohe kindlasti mitte sitanikerdaja!!!) oma ideed tegelikkuseks teeb.

---

(02-07-2013, 10:14 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]...
iseehitaja kasutab enamasti vanarauda. Vanaraualukksepp ...

Ehk moodsale ajale kohaselt: taaskasutussepp. Või ringlussepp

(02-07-2013, 10:24 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kannatab ikka, lihtsalt radiaaljõu suund muutub: kui kettülekanne tirib võlle kokku, siis hammasülekanne surub lahku. Jõu suurus on hammasülekandes (kui hambumine on korrektne) suurusjärgu võrra väiksem.
Kuidas tasapindadega on? Ega emb kumb kast päris õlis töötama hakka?

Tasapind reduktoris tuleb kõrgem kui kastis muidugi, kuna reduktori alumine hammasratas asub k-kasti vedava võlliga samal teljel. Reduktori alumisse ossa jääb aga selline- kauss, kuhu hammasratas otsapidi sisse ulatab ja käigukasti sealt õli arvatavasti õli ära ei jookse, kuna laagri tasapind on kõrgem kui korpuse põhi ja eks käiguksatist, kus hammasrattad kiiremini käivad, pressib jälle õli läbi laagri asemele.
Reduktori hammasrataste hambumine peaks olema ideaalne, sest reduktorisse tulevad hammasrattad samadesse kohtadesse kus nad olid vahekastil. Üldiselt võidan sellega, et reduktori (endise vahekasti) ja käigukasti korpuseid pidi kokku panen, oma 50 cm pikkuses kuna ära jäävad käsipiduritrummel (multicari tagasillas on trossidega käsipidurid) , ja kaks pikka laagrikaant koos käbidega ja kardaanühendus.

(02-07-2013, 10:24 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Huvitav on vaadata, kuidas üks tegija (kohe kindlasti mitte sitanikerdaja!!!) oma ideed tegelikkuseks teeb.

Tänan, ma ise arvan endast halvemini ...

---

(02-07-2013, 10:24 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(02-07-2013, 10:14 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]...
iseehitaja kasutab enamasti vanarauda. Vanaraualukksepp ...

Ehk moodsale ajale kohaselt: taaskasutussepp. Või ringlussepp

Kuna eestlane pikka nimetust eriti ei kasuta, sõna raud, kõike sellega seonduvat kajastab ja sõna "kuningas" valitsemist ja valdamist tähendab, siis kuidas kõlaks lihtsalt: "rauakunn"

---

kuna selle rauaga jändamise tulemusena kindlasti ka mingi liikur sünnib ja selliseid isetehtud riistapuid ka tihtipeale käuladeks nimetatakse, siis miks mitte ka- "käulakunn"