Tsiksprei püsib summutitel üpris rahuldavalt peal. Mitu aastat isiklikke kogemusi.
(03-03-2015, 22:18 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Tsiksprei püsib summutitel üpris rahuldavalt peal. Mitu aastat isiklikke kogemusi.
Ei leia, ehk " tsinksprei" ?
Just. Tsinksprei.
Vihkan tahvliga midagi kirjutada. Vigu tuleb, nagu muda.
Tere. Tekkis teemaalgatajale küsimus- kas mootor ja muud agregaadid istuvad ilma leevenduseta kõik omavahel kinni? Raam, kkast, sillad, mootor.
(07-03-2015, 10:27 AM)poiss Kirjutas: [ -> ]Tere. Tekkis teemaalgatajale küsimus- kas mootor ja muud agregaadid istuvad ilma leevenduseta kõik omavahel kinni? Raam, kkast, sillad, mootor.
No ole nüüd! Mootor, käigukast ja vahekast on raami küljes kinni ning ka omavahel jäigalt ühendatud. Tagasild ehk vedav sild on raami küljes kinni. Vahekast ja vedav sild ehk tagasild ei ole omavahel jäigalt ühendatud, nende vahel on kardaanülekanne.
Vot nüüd ei oska küsidagi, kuna ei tea kuidas asju nimetatakse... No proovin, ehk saadakse aru
. Jumzi rippsüsteemi ülemise võlli küljes on kaks...no ütleme, et haara, mis vertikaalpingutitega aisasid tõstavad ja üks lühem, vist nimetatakse komaks, igatahes käib selle külge tõstesilinder. Mis juhtub kui panna see "koma" nendest haaradest väljapoole? Kas hakkab midagi murdma, või pole nii väikese põkaga seda hirmu. Tõstesilinder tuleb horisontaalselt ja ükskõik kuidas ma ka seda "koma" ei säti, igatpidi hakkab ta rippsüsteemi korpuse vastu käima. Kas originaalis on jumzil silinder püsti?
Tift
(07-03-2015, 10:27 AM)poiss Kirjutas: [ -> ]Tere. Tekkis teemaalgatajale küsimus- kas mootor ja muud agregaadid istuvad ilma leevenduseta kõik omavahel kinni? Raam, kkast, sillad, mootor.
No ole nüüd! Mootor, käigukast ja vahekast on raami küljes kinni ning ka omavahel jäigalt ühendatud. Tagasild ehk vedav sild on raami küljes kinni. Vahekast ja vedav sild ehk tagasild ei ole omavahel jäigalt ühendatud, nende vahel on kardaanülekanne.
No igaüks saab asjast omamoodi aru. Pidasin silmas et leevendusega agrekaatidelt neid üheks kooshoidvale raamile. Mootori padjad on vä? Või kõik üks raudne kere? Tundub mootor jäigalt raami külges.
Minul selline kooslus koos ei püsinud. Ja logistas mootoriblokki ja käigukasti korpusesse praod sisse. Ja poldid lahti. Sõiduka mootoril pöörded kõrgemal, vibra suurem. Asetasin kummipuksidele ja püsib tänaseni koos.
(09-03-2015, 01:07 AM)poiss Kirjutas: [ -> ]No igaüks saab asjast omamoodi aru. Pidasin silmas et leevendusega agrekaatidelt neid üheks kooshoidvale raamile. Mootori padjad on vä? Või kõik üks raudne kere? Tundub mootor jäigalt raami külges.
Minul selline kooslus koos ei püsinud. Ja logistas mootoriblokki ja käigukasti korpusesse praod sisse. Ja poldid lahti. Sõiduka mootoril pöörded kõrgemal, vibra suurem. Asetasin kummipuksidele ja püsib tänaseni koos.
Eks mingi aeg sai seda teemat, et kas patjadega või ilma, siin ka arutatud ja jäi kõlama selline lahendus, et kas kõik patjadel või kõik ilma. Ehk oli sul käigukast patjadel ja mootor ilma? Ja kas su raam oli piisavalt tugev, et agregaatidele monoliitset alust moodustada või andis ta väändele järgi? Huvitav oleks su "kooslust" ka näha..-too lagedale
. Või seleta paari sõnaga, mis agregaate jne sina kasutasid? Ja mis sai nendest pragulistest mootoriblokist ja käigukastist- kas vahetasid välja?
Minu loogika küll ütleb, et mida suuremad pöörded, seda ühtlasem käik ja väiksem vibra- aga ma võin ka eksida
. Üks põhjus miks ma otsustasin jäiga kinnituse kasuks, on just see, et kuna reduktoril, mis on jäigalt kinnitatud käigukasti otsa, on üsna suur mass, siis tekiksid pinged mootori ja selle reduktori vahel ka siis kui seal oleksid padjad. Samas moodustavad "päris traktoritel" mootor, k-kast ja tagasild monoliitse, ilma igasuguste leevenditeta raami. Ma ei näe vahet -.... miks see asi mul vastu ei peaks pidama? Marta reduktori ja mootori kinnitused on tegelikult nii tugevad, et käigukast võiks ka ilma kinnitamata sidurikorvi otsas olla
. Mürki võtta ja kihla vedada ma aga millegi suhtes ei julge ja tõde selgub muidugi ekspluatatsiooni käigus
.
Paluks veel arvamusi...
!
Jääraja bumeril on mul samuti mootor ja kast jäigalt kere küljes, kummipukside asemel alumiinium distantsid, tagasilla tala pukside asemel samuti plastist puksid ning senini on kestnud, püsib rajal nagu liimitud. Kere küll kumiseb ja väriseb rohkem aga sellise suunitlusega masintel pole see samuti probleem.
Seega usun et kestab...
(09-03-2015, 14:18 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Jääraja bumeril on mul samuti mootor ja kast jäigalt kere küljes
Seega usun et kestab...
Tänan, ... tahaks ka loota
Elukutselise kriitikuna
tsipa kahtlen, vist ka eelpool mainitud. Võrdlus suure traktoriga ei kannata, ta on selleks projekteeritud. Jääraja bemm sõidab 10 tundi aastas, ka ei kvalifitseeru. Aga sellegipoolest loodame parimat. Vaevalt, et Marta 8 tundi päevas rügama hakkab.
(09-03-2015, 20:37 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Elukutselise kriitikuna tsipa kahtlen, vist ka eelpool mainitud. Võrdlus suure traktoriga ei kannata, ta on selleks projekteeritud. Jääraja bemm sõidab 10 tundi aastas, ka ei kvalifitseeru. Aga sellegipoolest loodame parimat. Vaevalt, et Marta 8 tundi päevas rügama hakkab.
Paluks argumente ka
! ? Raam on Martal ikka kohe väga jäik....
Kui see massin peaks selle pärast kuskilt pragunema hakkama, et terve komplekt patjadel ei ole, siis hmm...mütsi ei tahaks just sööma hakata, aga mürki võiks küll võtta
! Iseasi, missugust... tänapäeval kvalitseerub "mürgi" alla ka mõned liitrid alkoholi
!
Nali naljaks, aga ka minul ei ole kahtlusi. Ja..nagu Maitus ütles - alati jääb patjade paigalduse võimalus.
Olen ka kokku puutunud erinevate variantidega ja oman vastavaid kogemusi, ei viitsi praegu siia toksima hakata lugulaule.
Äkki tuleb vibra nii suur, et kohapeal käiia ei võigi, vajub kohe maa sisse
.