(20-04-2015, 13:15 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
Selle genekaga on mul nüüd täiesti juhe koos.
...
Mis selle geneka sabale on kirjutatud?
Kui pistikupessa kaeda, kas sealt ei paista mingeid vihjeid? Näiteks suuremate klemmide ühendust?
Boschi omad on sarnased, kuid päris vahetavad reeglina ei ole. Põhjusmõtteliselt on võimalik neid muidugi relaka ja keevituse abil õigesse kohta sättida
Tsitaat: Selle genekaga on mul nüüd täiesti juhe koos. Ühe versiooni kohaselt on vasak väiksem ergutus, keskmine tahhokas ja parem voolujuhe. Teise puhul kaks parempoolset voolujuhtmed. Teise variandi puhul ei ole siis tahhokast juttugi.
Kae, kas sul seal allpool on polt püsti kus oleks kõrval w täht. Kui on, siis on nii nagu eile mainisin. kaks parempoolset pluss, vasakpoolne ergutus ja tahho tuleb poldi alt.
(20-04-2015, 13:34 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Tsitaat: Selle genekaga on mul nüüd täiesti juhe koos. Ühe versiooni kohaselt on vasak väiksem ergutus, keskmine tahhokas ja parem voolujuhe. Teise puhul kaks parempoolset voolujuhtmed. Teise variandi puhul ei ole siis tahhokast juttugi.
Kae, kas sul seal allpool on polt püsti kus oleks kõrval w täht. Kui on, siis on nii nagu eile mainisin. kaks parempoolset pluss, vasakpoolne ergutus ja tahho tuleb poldi alt.
Õnnestus kuidagi oma Olympusekolakas sinna raamivahele suruda, üldiselt vastab kirjeldusele, ainult, et W tähe asemel on neli M tähte
... :
[
attachment=53194]
Täismõõdus pilt:
http://www.upload.ee/image/4653751/P4200005.JPG
Minu arust on ju pildilt näha, et mõlemad suured klemmid on U kujuliselt alt koos. Kui nii, siis pole testriga midagi mõõta.
Kuskohast sa võtsid geneka võimsuseks 40KW? See number ei muuda muidugi midagi ja oli lihtsalt märkuseks.
(20-04-2015, 17:01 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Minu arust on ju pildilt näha, et mõlemad suured klemmid on U kujuliselt alt koos. Kui nii, siis pole testriga midagi mõõta.
Kuskohast sa võtsid geneka võimsuseks 40KW? See number ei muuda muidugi midagi ja oli lihtsalt märkuseks.
Dexter Kirjutas:
Küsiks järgi (kindlasti kuskil eespool ka on) Mis aasta ja mis võimsusega see 1.6d on?
Mina vastasin:
Aasta kohapealt ma mürki ei võtaks, aga sinna 88 kanti on. Võimsust 40 KW.
1.6D all mõtles Dexter vast ikka mootorit mitte genekat
!
Genekaga tundub jah asi nüüd selge olevt. Mis juhe on aga ikkagi kõrgsurvepumba alumine juhe ja kas Gaz 53 veetemperatuuri näitaja kõlbab Escorti anduri otsa ?
Just nii, mina küsisin mootori kohta võimsust.
Motamehe tähelepanek peab paika- nüüd ka pildilt näha.
M või W - oleneb, mis nurga alt vaatad.
Kõrgsurvepumba seda alumise jublaka kohta täna infot juure ei toonud (pole skeeme). Ainuke kust veel saaks on idanaabrite keele tundjatel vastavas keeles googeldada.
Ok, ajasin siis mootori ja geneka võimsuse sassi, kuna genekast räägiti. Vabandust.
Küllap läheb siis geneka keskmiselt klemmilt + kuskile veel edasi... pole veel leidnud vastavat elektriskeemi..
(20-04-2015, 19:39 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Ok, ajasin siis mootori ja geneka võimsuse sassi, kuna genekast räägiti. Vabandust.
Mis sa ikka vabandad- nalja peab ju ka saama
!
(20-04-2015, 22:02 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]насос высокого давления ескорт 1,6д
Selliseid pumpasid pakub otsing. Kui need kaks veidi erinevat ei sobi, vaata ise sealt. Ehk leiad õige pildi.
No ikka sobivad, üks on täpselt samasugune, tänan
! Ehk ma olen pooletoobine, aga ma leian sealt ainult müügikuulutusi. Ma vahin neid pilte samajuhmi näoga kui oma pumpa natuuris ja ei suuda kuidagi välja mõelda, et milletarvis see alumine juhe ikkagi on
...
Ehk peaks tegema lihtsalt nii, et proovin ilma selle juhtmeta käima panna ja kui ei lähe, siis annan talle väikese voolu peale. Minu kogenematu silma jaoks paistab et see klapp, andur või mis iganes asi see on, on lihtsalt voolu all, või töötab läbi mingi kella. Ma ei usu mingil juhul et sellel vanal mootoril seal mingi aju mingeid pöördeid või survet juhiks. Kuna sinna aga igatahes mingi juhe külge käib, siis võib läbi lambi sinna ju voolu kõigepealt peale lasta. Juhul kui on klapp, siis peab toimima hakkama see klapp, ja kui on andur, siis mul suva et see lamp mulle ma ei tea isegi mida, ei näita
.
Leidsin lõpuks ka ühe pildi samasugusest mootorist. Nagu näha on siin selgunud veevärgi lahendus õige. Peenikesed voolikud saavad enne paisupaaki suundumist kenasti kokku ja paisupaagi alumine voolik on ühenduses alumise lõdvikuga.
Selle pildi järgi sain vastuse ka ühele küsimärgi all olnud voolikule seal preml mootori ääres. Õlipump on vist see asi kuskohast see välja tuleb ja läheb see voolik siis pidurivõimendajasse. Kas on nii, et selle vooliku võib ära kaotada ja sinna pimeda ette panna- Martal ju selline võimendi puudub?
[
attachment=53204]
(21-04-2015, 00:35 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Leidsin lõpuks ka ühe pildi samasugusest mootorist. Nagu näha on siin selgunud veevärgi lahendus õige. Peenikesed voolikud saavad enne paisupaaki suundumist kenasti kokku ja paisupaagi alumine voolik on ühenduses alumise lõdvikuga.
Selle pildi järgi sain vastuse ka ühele küsimärgi all olnud voolikule seal preml mootori ääres. Õlipump on vist see asi kuskohast see välja tuleb ja läheb see voolik siis pidurivõimendajasse. Kas on nii, et selle vooliku võib ära kaotada ja sinna pimeda ette panna- Martal ju selline võimendi puudub?
vaakumpump(võib kasulik veel olla) aga igal juhul edu sulle!
Tsitaat:Ehk peaks tegema lihtsalt nii, et proovin ilma selle juhtmeta käima panna ja kui ei lähe, siis annan talle väikese voolu peale. Minu kogenematu silma jaoks paistab et see klapp, andur või mis iganes asi see on, on lihtsalt voolu all, või töötab läbi mingi kella. Ma ei usu mingil juhul et sellel vanal mootoril seal mingi aju mingeid pöördeid või survet juhiks. Kuna sinna aga igatahes mingi juhe külge käib, siis võib läbi lambi sinna ju voolu kõigepealt peale lasta. Juhul kui on klapp, siis peab toimima hakkama see klapp, ja kui on andur, siis mul suva et see lamp mulle ma ei tea isegi mida, ei näita
Nagu sa eile tõlkisid, siis see on mingi klapp, seega teeb ta midagi, kui vool peale anda. Küsimus on aga selles, mida ta teeb?
(21-04-2015, 01:12 AM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Nagu sa eile tõlkisid, siis see on mingi klapp, seega teeb ta midagi, kui vool peale anda. Küsimus on aga selles, mida ta teeb?
Niisiis on selgunud mis klapp see selline on ja mida ta teeb. Täpselt ei saanud teada, et kas sinna läheb vool peale käivitamise ajaks või peale kävitamist. Ühesõnaga muudab see klapp süüte varasemaks või siis hilisemaks ja see tuleb katselisel teel valja selgitada, et kudapidi mootor paremini tööle hakkab ja käivitub. Sisuliselt sama asi mida kunagi tõmmati käsitsi enne kävitamist- nagu tooreklapp
.
(21-04-2015, 08:39 AM)maitus Kirjutas: [ -> ] (21-04-2015, 01:12 AM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Nagu sa eile tõlkisid, siis see on mingi klapp, seega teeb ta midagi, kui vool peale anda. Küsimus on aga selles, mida ta teeb?
Niisiis on selgunud mis klapp see selline on ja mida ta teeb. Täpselt ei saanud teada, et kas sinna läheb vool peale käivitamise ajaks või peale kävitamist. Ühesõnaga muudab see klapp süüte varasemaks või siis hilisemaks ja see tuleb katselisel teel valja selgitada, et kudapidi mootor paremini tööle hakkab ja käivitub. Sisuliselt sama asi mida kunagi tõmmati käsitsi enne kävitamist- nagu tooreklapp .
Jah, mu sõber, oled õigel teel. Sinna tulebki otse 12 V külge, külmana hoiab süüdet tsuti hilisemana ja soojenedes keerab taas normaalseks. Seda veel ei tea, mis asj teda aktiveerib seda süütemomenti keerama, aga see toimub temperatuuri mõjul. Minu hää cameraade ütles, et ega ta ka päris peensusteni täpselt ei tea ja soovitas lihtsalt järele proovida, kuidas asi reaalselt toimib.
(21-04-2015, 09:52 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Jah, mu sõber, oled õigel teel. Sinna tulebki otse 12 V külge, külmana hoiab süüdet tsuti hilisemana ja soojenedes keerab taas normaalseks. Seda veel ei tea, mis asj teda aktiveerib seda süütemomenti keerama, aga see toimub temperatuuri mõjul. Minu hää cameraade ütles, et ega ta ka päris peensusteni täpselt ei tea ja soovitas lihtsalt järele proovida, kuidas asi reaalselt toimib.
Mina saan asjast nii aru, et vool selle klapi peale tuleb süütelukust või relee alt mida süütelukk sisse lülitab. Starterit andes kaob sellest juhtmest vool ja süüde muutub hilisemaks. Käima minnes lased süütevõtme starteri asendist tagasi, ja jälle on klapijuhe vooluringis ja see tõmbab süüte varasemaks, sest mootor on juba pöördes. Ma ei usu, et seal temperatuur või mingi aju midagi reguleerib- liiga vana mootor selleks.
Ei pruugi nii lihtne olla. Masinatel, millel kõrgsurvepumpa juhitakse mehhaaniliselt pedaalilt, mitte läbi juhtmete, on tihtipeale armatuuris "külmkäivituse" link/nupp. Viimane on trossiga ühendatud sama süüte keeramise kolvisüsteemi külge kõrsurvepumbal. Kasutaja manualis on neil kirjas, et vastavat süsteemi kasutatakse rangelt soovituslikult (praktiliselt käsukorras) külmkäivituse ajal ja sellega muudetakse süüde varajasemaks. Eriti tore on sealjuures klausel, et väga-väga külma ilma puhul nuppu ei kasutata. Isiklikult olen vastavat linki tõmmanud ja mittetõmmanud, ega käivitumises eriti vahet ei ole. Kui ikka starter piisavalt kiiresti vedada ei jaksa, ei lähe ei nii, ega teisiti. Kui aga küünlad - aku - starter on korras, läheb igas lingi asendis niigi käima. Tõmmatud lingi korral mootor plagiseb tugevamalt, kui tõmbamata asendis. Nii, et akustiline efekt on igal juhul olemas. Kuidas siin on asi lahendatud, pole aimugi. Loogiline oleks, et läbi mingi temperatuurianduri.
Eks seda asja peab lihtsalt katsetama kui hääle sisse saab. Küsiks aga hoopis sellist asja, et nüüd, kui on selgunud, et sellele genekale saab järgi panna ka tahhomeetri, siis peaks selle võimaluse kindlasti ära kasutama, sest teatud töid tehes on hea kui mootori pöördeid teaks- spidokat ju niikuinii pole ja ei tule. Ma tegin Dexteri jutust sellise järelduse, et see tahhokas peab siis samuti diisli pealt pärit olema ja geneka pealt impuls saama. Segaseks jäi aga see, et neid pidi ka erinevaid olema, olenevalt geneka mähiste arvust.
Kas keegi oskab midagi öelda selle kohta, või on mõnel ka tahhomeeter välja pakkuda ?
Et asi generaatoriga ikka täitsa selge oleks:
Alternaatori ühendused
Kui sa leiaks oma kütusepumba mudeli numbri või tähistuse, siis vahest leiaksime ka selle kohta inffi.
Inglise keelt ikka "duuješ", eks ju? See me "maakeel", eks ju
...