Tere kõigile
!
Küsiks jälle teadjameeste käest nõu. Tegu siis uue nänniga mis täna kuurialla sai... hüdropaak...minul oli asjast selline ettekujutus, et sellel asjal on küljes üks toru, millest pump imeb, teine toru tagasijooksuks ja kogu lugu- sellel on aga küljes 4 toru. Ehk keegi valgustab milleks seal niipalju torusid on ja kas seal paagis midagi sees ka on...näiteks filter .. ???[
attachment=44762][
attachment=44763]
Hüdropump...sellega sama lugu. Miks on sellel ühel pool 2 toru..ja mis punnid need seal peal on kuhu need 2 toru kinnituvad. Üks punn neist on väga kahtlase välimusega ja ma ei saagi aru, ... kas võib olla, et sealt tulevad mingid juhtmed välja- pärit on see pump 53 kallaja küljest. Ja kas on nii, et pump töötab võlliotsa poolt vaadatuna vastupäeva?[
attachment=44764][
attachment=44765][
attachment=44766]
Siis oleks veel huvitav kui keegi tuvastaks selle silla ja arvaks, et kas see asi ka esilaaduriga põkal vastu peab kui need teljed niipalju keskmise osa sisse lähevad kui pildilt näha on..
?
Sellel sillal on puudu veljed- kui keegi selle silla ära tunneb ja tal sellele velgi pakkuda oleks, oleksin väga õnnelik ..
. Polditsentrite vahe on sillal 81(82?) mm ja poldid on 14 mm. [
attachment=44767][
attachment=44768]
Esiteks - paak. Võta, kullake, see paak lahti ja sul on pilt kohe selge - on seal filter sees ja kumma poole peal see filter on - imemise või tagasivoolu peal. Iseenesest ei ole sel väga suurt tähtsust, kui ei ole meeletut õli tarbimist.
Pumpadel on tavaliselt mingid viidad peal (noolekesed, CW-päripäeva, CCW-vastupäeva).
Esisillal olid all, nagu ma sulle juba ka ütlesin, Volga rattad. Järelikult ka volga veljed, eks ju
.
Kas see vastu peab või mitte - sõltub, mitukümmend tonni sa esilaaduriga tõsta kavatsed. Kui lihtsalt miskine 150 - 200 kg, siis võid rahulikult võtta.
Pumbal ühel pool kaks toru. Üks läheb kasti tõste silindrisse ja teine läbi surveklapi tagasivool paaki. Ehk siis kui kasti püsti viskab ja juht ei jõua õigel ajal sidurit tallata, lööb surve klapi lahti ja õli voolab paaki. Üks punn on klapi vedru pinge regulliks, teisest peaks välja tulema varras millele vajutades avaneb tagasivoolu klapp ja kast saab alla vajuda. Pump töötab tõesti võlli poolt vaadates vastu päeva.
(11-09-2013, 23:51 PM)hellrix Kirjutas: [ -> ]Pumbal ühel pool kaks toru. Üks läheb kasti tõste silindrisse ja teine läbi surveklapi tagasivool paaki. Ehk siis kui kasti püsti viskab ja juht ei jõua õigel ajal sidurit tallata, lööb surve klapi lahti ja õli voolab paaki. Üks punn on klapi vedru pinge regulliks, teisest peaks välja tulema varras millele vajutades avaneb tagasivoolu klapp ja kast saab alla vajuda. Pump töötab tõesti võlli poolt vaadates vastu päeva.
Tänan, pilt selge. Ehk oskad ka öelda kumb toru on tagasivoolutoru- kas ülemine - punnipoolne või alumine- minu loogika ütleb, et ülemine ? Põhimõtteliselt võiks ju siis selle süsteemi tööle jätta- kui jagaja klapiga mingi jama on, siis kaitseb ka see klapp ... või mis ?
(11-09-2013, 23:19 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Esiteks - paak. Võta, kullake, see paak lahti ja sul on pilt kohe selge - on seal filter sees ja kumma poole peal see filter on - imemise või tagasivoolu peal. Iseenesest ei ole sel väga suurt tähtsust, kui ei ole meeletut õli tarbimist.
Mnjah...kui ma sealt seest ka filtri leian, siis on mu järgmine küsimus selline, et kuskohast ma ära arvan, et milline on imemise või tagasivoolu toru..
? Kas võib arvata, et imemise toru diameeter on suurem?
(11-09-2013, 23:19 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Pumpadel on tavaliselt mingid viidad peal (noolekesed, CW-päripäeva, CCW-vastupäeva)
.Mingeid nooli ma ei leidnud aga hellrix väidab, et käib vastupäeva- kas vene pumpadel võib üldse "W" tähte kohata
?
(11-09-2013, 23:19 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Esisillal olid all, nagu ma sulle juba ka ütlesin, Volga rattad. Järelikult ka volga veljed, eks ju Kas see vastu peab või mitte - sõltub, mitukümmend tonni sa esilaaduriga tõsta kavatsed. Kui lihtsalt miskine 150 - 200 kg, siis võid rahulikult võtta.
Ma võin mürki võtta, et see sild ei ole Volga sild vaaatamata sellele, et sinna volga veljed sobivad
....lihtsalt ma arvan, et sellel tehnikal on ka mingid originaalveljed, mis arvatavasti on tugevamad kui volga omad.....
Ma ei oska arvata, et kuipalju ma selle laaduriga tõsta kavatsen, aga niipalju peaks see sild vast ikka välja kannatama, et enne tagarattad õhku tõusevad kui lagunema hakkab ...
.
Pumbast rääkides võib ju selle alles jätta, et nagu lisakaitse või nii....teisalt võttes...on siis seda väga tarvis? Kolmandast küljest võttes on sul siis sinna teist otsa tarvis mis jällegi maksab natuke
.
Kui kinnitad pumba mootori otsa,võlliga mootori poole vahtima, siis selline pöörlemissuund sobib.
Paagiga on seuke lugu - õli pealevool tehakse jah, tavaliselt jäme. Aga sama jäme võib olla ka tagasivool. Lahti võttes sa näed, kas ühe jämedama toru ots on põhjast kõrgemal, noh, 3-4-5 cm, siis võib see vabalt olla pealevool. Pealevoolusid võib olla ka teisi, kui paagi eelmine omanik(masin) omas mitut pumpa. Kui filter on pealevoolu vahel, siis läheb ka selle toru põhjale ligemale. Ma üldiselt ei mõtleks nende teiste toruotste peale, on hea, kui saab midagi ära kasutada, kui neist mõni on tagasivoolu omad. Nii et tutvu selle tegelasega. Pealegi - kui filter on paagis sees (küllap ta on) siis sa saad selle asja ka sinna kogunenud mustusest puhtaks teha.
Kuni taguots kerkib.... Noo siis peap sul seal kopa sees vai otsas tonn olema. ja seda sa sinna sisse ei võta eales. Võrdluseks - minu mäletamist mööda on RS-09 kunni tõstevõime 300 kilo. Egas ma pölegi ööld, et see sild Volga oma on, ma ütlen, et seal all olid volga velgedel rehvid. Selle silla ma sain isand Kapten-i käest, vahest teab tema täpsemalt...kuigi mulle ta ei rääkind muud miskit selle asja ajaloost. Vahest on see tallegi teadmata
. Kas see mitte mingi järelveetava põllutööriista küljest mitte pärit ole....
Kui Volga veljed sobivad, siis peaks ka Uaz velg sobima.
Ametlikult kannatab poolteist tonni silla kohta (90 km/h), reaalselt oluliselt rohkem.
Tagasivool on tõesti ülemine. Kuna Sul tuleb jagaja (53-el seda ju pole) siis võid selle klapinduse ära jätta. Muidu pead ju ühe vooliku lisaks vedama tagasivoolu jaoks.
(12-09-2013, 07:39 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Kuni taguots kerkib.... Noo siis peap sul seal kopa sees vai otsas tonn olema. ja seda sa sinna sisse ei võta eales. Võrdluseks - minu mäletamist mööda on RS-09 kunni tõstevõime 300 kilo. Egas ma pölegi ööld, et see sild Volga oma on, ma ütlen, et seal all olid volga velgedel rehvid. Selle silla ma sain isand Kapten-i käest, vahest teab tema täpsemalt...kuigi mulle ta ei rääkind muud miskit selle asja ajaloost. Vahest on see tallegi teadmata .
Pean jah selle paagi anatoomia omale selgeks tegema kõigepealt- aga tegelikult on ju plaanis õlipaak raami sisse teha ja selle paagi küljest saab ehk lihtsalt midagi ära kasutada. Nii, et kui see paak mõnele nokitsejale meeldib, siis olen lahkesti nõus selle vajaolevate punnide, filtri ja torujuppide vastu välja vahetama.. paak on ju hea kuju ja suurusega, näeb üsna uus välja ja kahju oleks lõhkuda
Lootus on, et kevadel saab hakata maakive kokku tassima ja pool tonni läheb vast lahedasti esilaadurisse. Kindlasti seab ka omad piirid raskusele ka see, et kui korraga palju ahmata, siis kipub tagarataste haardetegur ära kaduma enne kui tagumik päris õhku hakkab tõusma- seda eriti tagurpidi sõites. See RS- 09 on ju ka igavene pikk udja võrreldes selle esilaaduriga, mis Martale tuleb....arvata võib, et selline palju ei tõsta...
Eks ma selle Volga silla kohepealt natuke ilkusin..
- täna lähen ühe mehe juurde kes rehvide ja velgedega leiba teenib ja võtan ühe sillapoole kaasa. Kui sealt abi ei saa, siis pöördun isand Kapteni poole...ehk õnnestub vähemalt silla sugupuu kindlaks teha. Üks kohalik sell siin, kellel kodus 2 T40-t on, arvas, et selline sild kannatab mida iganes....olgu tal õigus- aamen
.
(12-09-2013, 08:18 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]Kui Volga veljed sobivad, siis peaks ka Uaz velg sobima.
Ametlikult kannatab poolteist tonni silla kohta (90 km/h), reaalselt oluliselt rohkem.
See on kasulik info- ma isegi tean kus üks Uaz buss oma romulateekonda ootab. Kui need veljed kannatavad poolteist tonni sellise kiiruse juures, siis võib põka juures vastupidamise peale mitte mõelda enam
...
(12-09-2013, 08:23 AM)hellrix Kirjutas: [ -> ]Tagasivool on tõesti ülemine. Kuna Sul tuleb jagaja (53-el seda ju pole) siis võid selle klapinduse ära jätta. Muidu pead ju ühe vooliku lisaks vedama tagasivoolu jaoks.
Sellel lisavoolikul ei ole vast jah muud mõtet kui peavalu tekitamine
ja sellist toruga kaant ei ole vast kuigi keeruline ka omal valmis teha..
Paar mõtet.
Vene tehnikal on alati tähistused kirillitsas. Vahel on ka dubleeritud meie tähestikku. Kui nüüd pumbale löödud kirju lugeda, siis seal on kenasti täht "L" ehk vasaku pöörlemisega. Mille Sa juba õigesti tuvastasid
Edasi pumba ja paagi ühenduste juurde. Otste arv ja diameeter on seotud konkreetse rakendusega. Pumba puhul pole vaja üle mõelda - asenda mittesobiv flants sobivaga. Jaguri pead niikuinii ise panema ja kuna ehitad odavaid lahendusi kasutades, siis ilmselt päädid Vene päritolu P75-3 või mõne selle derivaadiga, millel on vajalikud klapid niikuinii olemas. Mistõttu pole seda klapimajandust üldse vaja. Ühe otsaga flantse peaks ometi leiduma. On minulgi, kuid leiad vast lähemalt.
Esisild ise on tummine. Samas suudab kiire ja hooletu sõit lõhkuda kõik konstruktsioonid. Arvestades Su soovi poolele tonnile tuul alla teha ja traktori+laaduri enda samasse suurusjärku jäävat massi, siis tuleks vähemalt esialgu tööd rahulikumalt võtta.
Kui väga kardad silla pärast, siis mul on saska esisild endiselt üle. Tõsi, see on Sinu rakenduse tarvis kõrgevõitu - pead raami silla alla kinnitama. Ma sellist lahendust ei soovita.
Muide, pehmem velg töötab kaitsmena - see annab enne järele, kui sild viga saab.
Mõõda kahe kõrvutise poldi telgede vahe kümendikmillimeetri täpsusega ja ma ütlen poldiringi eeldatava diameetri. Jaotus viieks on Sul juba teada. Volga veljel oli 5x139,7, mis on üsna levinud maasturitel. Millel reeglina alla 15" velge ei kohta.
Aga Martal ilmselt pole midagi ka isetehtud velje vastu: maasturi südamik ja sobiv võru. Kodus paneb nii täpselt kokku küll, et kannatab õuel toimetada.
(12-09-2013, 09:02 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Paar mõtet.
Pumba puhul pole vaja üle mõelda - asenda mittesobiv flants sobivaga. Jaguri pead niikuinii ise panema ja kuna ehitad odavaid lahendusi kasutades, siis ilmselt päädid Vene päritolu P75-3 või mõne selle derivaadiga, millel on vajalikud klapid niikuinii olemas. Mistõttu pole seda klapimajandust üldse vaja. Ühe otsaga flantse peaks ometi leiduma. On minulgi, kuid leiad vast lähemalt.
Kasutusele tuleb jah juba olemasolev kolmesektsiooniga vene jagaja ja sel klapp sees. Kuskandis sa resideerud, et minu asukohta kaugeks pead?
(12-09-2013, 09:02 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Mõõda kahe kõrvutise poldi telgede vahe kümendikmillimeetri täpsusega ja ma ütlen poldiringi eeldatava diameetri. Jaotus viieks on Sul juba teada. Volga veljel oli 5x139,7, mis on üsna levinud maasturitel. Millel reeglina alla 15" velge ei kohta.
Mul ei ole ühtegi riistapuud, millega nii täpselt mõõta
(12-09-2013, 09:02 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Aga Martal ilmselt pole midagi ka isetehtud velje vastu: maasturi südamik ja sobiv võru. Kodus paneb nii täpselt kokku küll, et kannatab õuel toimetada.
Paneb jah üsna täpselt kokku- tagaumiste velgede sisse panin ju Multicari sisud. Tõstsin silla pärast pukkide peale ja kui ratast keerutasin , siis kaheksas ei ole üldse aga viskab 2 mm. Panin need sisud nii paika, et asetasin velje peale sirge hööveldatud prussi ja siis mõõtsin veljesisu välimistest äärtest kuni selle prussini vahemaad täpselt samaks. Siis punktisin kinni, asetasin prussi risti ja sain ka teise kalde täpseks.
Nüüd on siis Multicari võrud üle ja nende sisse tulebki sisud leida. Lihtsalt väga hea suurusesuhtega on need veljed tagarataste suhtes. Sellest kirjutas ka juba isand Tift oma Berta teemas- olen temaga nõus
. Selle silla ja Multicari velgedega tuleb ka täpselt sama kliirens mis tagasillal.
Auguring on ka lihtsamalt tuvastatav. Peab mõõtma velge tsentreerivast osast poldi taha, loomulikult tuleb lahutada pool poldi läbimõõtu ja pool tsentreeriva osa läbimõõtu. Hakkama saab tavalise supleriga.
Mis sellesse esilaaduriga tõstetava koorma kaalu puutub, siis ei saa ma ju kunagi enne ära kaaluda mida ja kuipalju ma tõstan
...eks tagumiku tõusmine oleks siis ainuke märk sellest, et kandam liiga raske on ja midagi tuleb maha tagasi panna
. Seega peab sillal ikkagi niipalju vastupidavust olema, et selle valu välja kannataks. Eks kaks silindrit seal tõstavad ikka väga kõvasti. Silindrite kolbide pinnad ei ole vast kokku nii suured kui 53-e kalluri suure silindri kolb, aga jõudu sealt ikka tuleb vast ..
(12-09-2013, 22:35 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Auguring on ka lihtsamalt tuvastatav. Peab mõõtma velge tsentreerivast osast poldi taha, loomulikult tuleb lahutada pool poldi läbimõõtu ja pool tsentreeriva osa läbimõõtu. Hakkama saab tavalise supleriga.
Ehk siis juba mõõta kahe poldi väliskülgedelt ja lahutada ühe poldi paksus ?
Sobib kuue ja nelja poldiga, viiega kahjuks mitte. Ja ei maksa unustada, et poldid ei ole mitte täpsed, mingi 13,8 on päris levinud, muig.
(12-09-2013, 22:35 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Auguring on ka lihtsamalt tuvastatav. Peab mõõtma velge tsentreerivast osast poldi taha, loomulikult tuleb lahutada pool poldi läbimõõtu ja pool tsentreeriva osa läbimõõtu. Hakkama saab tavalise supleriga.
Kui ma sulle, lp Marko, ütlen, siis ma ei saa tegelikult su jutust essugi aru
. Mis on velge tsentreeriv osa??? Velge tsentreerivad ju koonusmutrid mis lähevad velje koonuselistesse avadesse. Kui sa mõtled aga seda ringi rummul. kuhu otsa velg peaks istuma, siis sellest asjast küll vast midagi kümnendiku täpsusega mõõta ei õnnestu ja minumeelest igal rummul ei olegi sellist vahekorda veljega, et velg mingi ringi otsas täpselt isutub...?
Hr Võsa tahab teada kahe kõrvutiasetseva poldi tsentrite vahet- sellest ma saan aru. Mahub ju teatud vahega viis punkti ainult kindla mõõduga ringile.
Just seda ringi mõtlen. Ja see, kas velg sinna täpselt istub, ei oma antud kontekstis vähimatki tähtsust.
Maitus ütles, et :"Paneb jah üsna täpselt kokku- tagaumiste velgede sisse panin ju Multicari sisud. Tõstsin silla pärast pukkide peale ja kui ratast keerutasin , siis kaheksas ei ole üldse aga viskab 2 mm."
No ja "ringrajal" võdistab see 2 mm-ne viskamine hambad suust välja..
Esilaaduri silindritest rääkides - on sul sinna midagi mõeldud-valmis vaadatud?
Esilaaduri ehitusskeem? Kinnitus? Silindrite paigutus, pikkus?Või valmib ja paigutub kõik paika ehituse käigus?
(13-09-2013, 07:39 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]No ja "ringrajal" võdistab see 2 mm-ne viskamine hambad suust välja..
No seda ma kardangi
(13-09-2013, 07:39 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Esilaaduri silindritest rääkides - on sul sinna midagi mõeldud-valmis vaadatud?
Esilaaduri ehitusskeem? Kinnitus? Silindrite paigutus, pikkus?Või valmib ja paigutub kõik paika ehituse käigus?
Eks ma olen sellest palju mõelnud. Üldiselt kopin ma selle esilaaduri ja sõlmed ikka kusagilt maha, aga eks palju mõtteid tekib ka ehituse käigus. Kõigepealt ma teen selle asja kindlasti vineerist valmis ( ühe poole ainult muidugi), siis tuleb otsida paraja käguga silindrid ja veel seda vineerist "ampelmanni" korrigeerida
. Eks selle järgi siis teen valmis. Siin üks firma toodab esilaadureid ja ehk saab mingite sõlmede detaile ka sealt. Tegelikult saab selles firmas ka mõned ühendusjupid plasmalõikuriga välja lõigata. Nooleks on mul plaan kastuada 53-e raami. See on küll U kujuga ja ma ei oska arvata, et kas peaks selle täiskarbiks tegema või peaks see ka siis vastu kui jätakski U- ks ja teeks karpideks ainult ühenduse- ja kinnituskohad.
Asi, mida ma aga ei suuda otsustada, on see, et kas teen selle esilaaduri statsionaarse, nii, et eemaldada saab ainult kopa- sellega jääb võimalus sinna ka midagi muud pookida..näiteks kahvli ja need paar kaart noole näol ehk ei sega ka teisi töid või teen kogu kupatuse teisaldatava- nii nagu ta ikka on..
(13-09-2013, 09:15 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
või teen kogu kupatuse teisaldatava- nii nagu ta ikka on..
Usu - see laaduri raam on ikkagi enamuse ajast ees... Koppa ilmselt mitte.
53 raam on oma väändejäikuse poolest nigel. Pigem soeta vajalik hulk nelikanti ja tee ikka uuest torust. Kõige rohkem peavalu valmistab sulle noole pikkus: pikk ulatub kaugemale, kuid kergitab varem sama maast lahti. Ning "õige" ongi see millise suhte valid.