(19-04-2015, 10:17 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Berta mootoril on peal kütusepumba juures üks seade, mis reguleerib tõenäoliselt etteantavat kütust või mootori pöördeid ja sinna käib sisse ka jahutusvedelik, mis oma temperatuuriga mõjutab seal midagi, mootori pöördeid või segu vahekorda vms. Vahest on üks ots sellega seotud? On ju see Escordi mootor rahvakeeli ka Mazda mootoriks kutsutud.... 
Sellel mootoril on kaks polti, mis piiravad gaasihoova käiku ja neist saab küll pöördeid reguleerida. Kas neile lisandub mingi automaatika, seda ma ei tea
.
Leidsin ühe video 1.8 escodti diisli kohta kus midagigi aru on saada. Mul on küll 1.6D aga tundub sarnane. Minumeelest läehvad need peenemad torud nii eest kui tagant siiski paisupaaki ja saavad ka enne seda veel kokku. Üks s_ tt asi on asja juures veel see, et mul ei ole sellele mootorile hammasrihma katet
.
Videos see koht on 1:40 - mis te arvate, et kas võib sellest edasisel ehitusel lähtuda?
https://www.youtube.com/watch?v=RL1-1AFELyc
Ma tahaks selle Martale hirmsasti ainult foorumi abiga elu sisse saada, et väita, et siin õpetatakse ka tumm laulma
. Kui voolikud ja juhtmed paika saaks, siis võiks ka kohe sõita .... - vist ikka mitte, roolisüsteemis pole veel hüdroõli, aga hüdraulika osas ei ole enam ka loodetavasti küsimusi.
Lisan veelkord pildi, et kaugelt otsima ei peaks. Jutt käib siis sellest teibitud voolikuotsast õlivardast vastakul -eespool on ka lähedalt pilt: [
attachment=53182]
Sellel vidiol on ka näha, kuda need voolikud seal joosevad, saavad vahepeal kokku ka, et siis paisupaaki suubuda.
Need iseõhutuvad süsteemid on teinekord suts napakad vaadata, ühendatud anumate põhimõttega ei tundu haakuvat. Vast aitab pumpamise suund ja ehk ka mõni ühesuunaklapp kusagil. Pane võimalikult originaalilähedaselt kokku ja küll töötab!
(19-04-2015, 10:46 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Sellel vidiol on ka näha, kuda need voolikud seal joosevad, saavad vahepeal kokku ka, et siis paisupaaki suubuda.
Nii tundus mullegi
(19-04-2015, 10:51 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Need iseõhutuvad süsteemid on teinekord suts napakad vaadata, ühendatud anumate põhimõttega ei tundu haakuvat. Vast aitab pumpamise suund ja ehk ka mõni ühesuunaklapp kusagil. Pane võimalikult originaalilähedaselt kokku ja küll töötab!
Seda ma üritangi
. Ma ei suuda aga sellelt videolt leida paisupaagi ja radoaatori vahelist ühendust. Kas võib olla, et seda ei olegi ja õhutus toimub läbi nende arutuse all olevate voolikute- ei tahaks uskuda nagu? Minul on rakikas suht kõrgemal kui selles videos ja arvatavasti pean siis lisaks neile väikestele voolikutele, mis paisupaagis kokku saavad, lisama veel vooliku paisupaagi ja radika vahele. Nii paisupaagil kui radikal on selle vooliku jaoks ka koht olemas. väikesed voolikut saaks ühendada paisupaagi all olevasse avasse. Paisupaagi all on veel üks natuke suurem toruots, millest viiksin ühenduse alumisse lõdvikusse.
Paisupaagil peab KINDLASTI olema peamine ühendus alt, need õhutuse sisseviigud on teisejärgulised.
(19-04-2015, 11:07 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Paisupaagil peab KINDLASTI olema peamine ühendus alt, need õhutuse sisseviigud on teisejärgulised.
Ok, tundub, Võsa, Tifti ja sinu abiga on veevärgile lahendus leitud- polnudki nii hull
! Järgmine etapp oleks siis juhtmed. Neil samadel piltidel on pumba küljes kaks juhet. Üks (aluimne) avab arvatavasti kütuseklapi,
mis aga teine on? Paremal pool on samuti kaks juhet. Alumine siis arvatavasti venti lülitamiseks ja ülemine temperatuurinäidikusse. Kui see kahe otsaga on venti lüliti, siis kas ta suudab ise venti sisse lülitada, või on kindlam siiski see asi läbi relee tööle panna?
Vot nüüd läheb jamaks, minu autod on alati käinud auto- mitte ahjukütusega ja ei oska kaasa rääkida
(19-04-2015, 11:45 AM)maitus Kirjutas: [ -> ] (19-04-2015, 11:07 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Paisupaagil peab KINDLASTI olema peamine ühendus alt, need õhutuse sisseviigud on teisejärgulised.
Ok, tundub, Võsa, Tifti ja sinu abiga on veevärgile lahendus leitud- polnudki nii hull ! Järgmine etapp oleks siis juhtmed. Neil samadel piltidel on pumba küljes kaks juhet. Üks (aluimne) avab arvatavasti kütuseklapi, mis aga teine on? Paremal pool on samuti kaks juhet. Alumine siis arvatavasti venti lülitamiseks ja ülemine temperatuurinäidikusse. Kui see kahe otsaga on venti lüliti, siis kas ta suudab ise venti sisse lülitada, või on kindlam siiski see asi läbi relee tööle panna?
Kütusepumba alumine asi on tõenäöliselt kütuseliini sulgur - ülemine, see rohelise juhtmega võib olla kütuse surve andur ja annab vahest inffi armatuuris asuvale punasele lambikesele..või miskine arvuti oli tal ka äkitse originaalis? Termostaadikorpuses olev kahe otsaga jupstükk on vahest ventilaatori ahelasse kuuluv asi, mina sinna otse venti taha ei paneks, hää oleks relee vahele panna nagu sa ise ka arvasid. Ventilaatori mootor on suht vooluõgija ja võib andurlüliti seesmistele klemmidele hukatuslikuks saada.
(19-04-2015, 12:02 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Vot nüüd läheb jamaks, minu autod on alati käinud auto- mitte ahjukütusega ja ei oska kaasa rääkida
Miskipärast on selline mälulõik ette sosistamas, et kõikide rootorpumpade kütuse väljalülimise klapp on pumba peas. S.t ülemine klapp. Aga mis see alumine võiks olla, seda ei kujuta ette. Välimuse järgi võiks ta olla kas rõhu või temperatuuri andur. Pilt väheinformatiivne. Klapp on keeratud mingi nublaka külge. Mille küljes see detail on ja kuhu läheb toru, ei näe.
Propelleri lülimise andureid on nii releetarvidusega, kui ka ilma tehtud. Kui ei tea, millist vooluhulka suudab andur kummuteerida, oleks kindlam relee tõesti vahele panna. Seda enam, et andur pole enam ammugi noorusaastates. Paar korda töötab ja siis sulab ära.
(19-04-2015, 12:22 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Miskipärast on selline mälulõik ette sosistamas, et kõikide rootorpumpade kütuse väljalülimise klapp on pumba peas. S.t ülemine klapp. Aga mis see alumine võiks olla, seda ei kujuta ette. Välimuse järgi võiks ta olla kas rõhu või temperatuuri andur. Pilt väheinformatiivne. Klapp on keeratud mingi nublaka külge. Mille küljes see detail on ja kuhu läheb toru, ei näe.
Propelleri lülimise andureid on nii releetarvidusega, kui ka ilma tehtud. Kui ei tea, millist vooluhulka suudab andur kummuteerida, oleks kindlam relee tõesti vahele panna. Seda enam, et andur pole enam ammugi noorusaastates. Paar korada töötab ja siis sulab ära.
Tänan vastamast, teen õhtuks üksikasjalikumad pildid.
Minu see aastatega tulnud või siis mittetulnud värk asetab ventika anduri peamiselt radiaatori külge, võimalik muidugi, et konkreetsel isendil on nii lahendatud. Lisarelee halba kindlasti ei tee.
Kuna ise olen omanud ja oman ka praegu fordi, siis kinnine radikas on peaaegu kõigil fordidel. Õhutamiseks on osadel üleval otsas peenike voolik mis suubub paisupaaki.
Ventika kohta tean ütelda et bensiini mootoriga escortidel on otselülitus ilma releeta. Ventika voolutarve olenevalt automargist 20-40A
(19-04-2015, 15:42 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]Kuna ise olen omanud ja oman ka praegu fordi, siis kinnine radikas on peaaegu kõigil fordidel. Õhutamiseks on osadel üleval otsas peenike voolik mis suubub paisupaaki.
Ventika kohta tean ütelda et bensiini mootoriga escortidel on otselülitus ilma releeta. Ventika voolutarve olenevalt automargist 20-40A
Takseerisin ka seda ventika releed, see on ikka parasjagu jäme asi ja arvatavasti saab siis ka ilma releeta hakkama kui bensukatel saab:
[
attachment=53185]
Mõni küsimus veel elektri kohta. Kõigepealt on vaja muidugi välja selgitada, et mis juhtmed on kõrgsurvepumba küljes
. Mul õnnestus saada Maz-i käest Gaz-i armatuur, kus on olemas ka ampermeeter. Ma saan asjast nii aru, et kui on olemas ampermeeter, et siis nagu ei oleks laadimistuld vist vaja ? Samuti tuleb siis katseliselt teada saada mida Gaziku veetemperatuuriandus Escorti anduri otsas teeb
. Õlirõhk tuleb mehhaaniline- on juba ka olemas.
Aga kõik muu pudipadi mis releede taha tuleb, kui ma tahan sinna mõnele asjale kaitsme panna- näiteks tuledele, kas siis võiks arvata, et see tuleb paigaldada tulede-, mitte relee lülitusvooluringi ? Kas relee lülitusvoolu üks ots läheb alati massi? Kas relleblokis on tarbijate jaoks üks ühine tummisem pluss juhe? Või kuidas üldse peab ..... ?
Nii huvitavaid küsimusi elektri teemal kohtab harva. Varu kaitsmeid ja akusid!
(19-04-2015, 17:47 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]http://automn.ru/ford-escort/ford-10335-...d-913.html
http://automn.ru/ford-escort/ford-10250-...2-901.html
Pange lihtsalt otsingusse: система охлаждения ескорт 1,6д ja tuleb pilte igast asendist. Kõik pole küll eskort ja ka mitte 1,6D aga mingi ettekujutuse saab ikka.
Vot ei tulnud selle peale, et vene keel ka olemas on- otsisin inglise keeles ja ei leidnud essugi
. Selle pumba skeemi järgi võiks siis arvata, et seguklapp on ikkagi ülemine juhe siis, aga mis vidin siis see alumine on kust juhe välja tuleb? Üritasin ka pilti teha, aga see koht on sellises augus, et ei tulnud välja. Sealt läheb üks peenike toru kaarega üle pumba ja siis keerab tagasi pumba korpusesse. Jahutussüsteemiga tundub asi ühelpool olevat.
Tänud
!