automoto.ee foorumid

Mnjah, selle küljeskeemi alusel on tegu ühefaasilise seadmega.

Mis muidugi ei välista, et kesta sees ei võiks elutseda tegelikult kolmefaasiline trafo...

(26-07-2013, 09:52 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Mnjah, selle küljeskeemi alusel on tegu ühefaasilise seadmega.

Mis muidugi ei välista, et kesta sees ei võiks elutseda tegelikult kolmefaasiline trafo...

Selle osta-masina skeemi järgi jah. AGa neid on teisigi:
http://www.firep.fr/FIREP%20-%20MIG-MAG%...0FIREP.pdf
Nende tabelite järgi on siis kas 230 või 400... aga ei ole välistatud, et "nuku kõhus" on midagi huvitavat...

(26-07-2013, 09:46 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Fimig-151D

No see on see masin.

No päris ei ole.. fimig on aga küll . Vabandan siinkohas kõigi vastanute ees, et ei märganud kohe margi kohta rohkem pilte panna. " Nuku kõhtu " aga ei julge uurima hakata, sest elektri puhul kehtib mul selline arusaam, et kui ei jaga, siis ÄRA NÄPI .[attachment=44175][attachment=44176]
Suured pildid:
http://www.upload.ee/gallery/10598/Marta.html?p=1

Kas keegi oskab midagi tarka öelda sellise keevituse kohta? Kui paksu metalli sellega keevitada kannatab ?
http://www.osta.ee/voimas-inverterkeevit...78693.html

(28-07-2013, 21:33 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kas keegi oskab midagi tarka öelda sellise keevituse kohta? Kui paksu metalli sellega keevitada kannatab ?
http://www.osta.ee/voimas-inverterkeevit...78693.html

See K-täht 250 järel tähendab ilmselt 1-faasilist keevitust. Lisatud tabelist nähtub, et 250A-se väljundvoolu korrel tahab ta saada ilma hinnaalanduseta võrgust 58A. Hinnaalandus tähendaks, et see 58A tuleks kusagil liini lõpus pingega 160V. Kui su koju nii võimsaid ampreid ei tule, saad kasutada väiksemaid voolusid. Tavakodudes on harva üle 16 või 25 ampri kaitsmed. 63A juba tööstushoonetes, mis hädapärast kataks selle riista vajadused.

(28-07-2013, 21:54 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Tegu ju elektroodkeevitusega! Autopleki juures pole sellega midagi teha, ometigi nagu mainisid, et vaja oleks...
On midagi selgunud nüüdseks selle olemasoleva traadikeevituse kohta? Küljeplekke ära küll karda maha võtta. Ei tule sealt ühtegi särtsu, kui enne stepsli seinast välja tõmbad. Tee pilte sissemineva juhtme klemmliistu ümbrusest ja ka trafomajandusest.
Kas siis praegu seda traadikeevitust üldse kasutada ei saa, kuna puudub tööstusvool?

Autoplekke siis lihtsalt teha ei saaks. Kuna EE elekter on üle mõistuse kallis ja generaatori kohta ei oska ka keegi midagi konkreetset öelda, siis pean mingi kompromissi leidma, et see põka üldse kuidagi edasi liiguks. Point on ka selles, et ma ei ole kindel, et ma üldse oma praegusesse elukohta jään- pane siis EE poolt vool sisse. Geneka saaks vähemalt kaasa võtta ja keevituse ka. Aga Hr Aavu jutust selgub, et töökõlbulik inverterkeevitus tahab jälle hirmsaid ampreid saada.
Said õigesti aru, keevitus on hetkel kahe faasi puudumise tõttu tarbetu asi .

(28-07-2013, 22:35 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]See K-täht 250 järel tähendab ilmselt 1-faasilist keevitust. Lisatud tabelist nähtub, et 250A-se väljundvoolu korrel tahab ta saada ilma hinnaalanduseta võrgust 58A. Hinnaalandus tähendaks, et see 58A tuleks kusagil liini lõpus pingega 160V. Kui su koju nii võimsaid ampreid ei tule, saad kasutada väiksemaid voolusid. Tavakodudes on harva üle 16 või 25 ampri kaitsmed. 63A juba tööstushoonetes, mis hädapärast kataks selle riista vajadused.

No sellised kaitsmeid mul kohekindlasti ei ole. Kas see jutt tähendab ka seda, et kui mu traatkeevitus ongi võimalik 220 pealt tööle panna, siis vajab see samuti selliseid ampreid?
Ehk oskad samatarka juttu ka selle geneka http://www.mts.ee/index.php?route=produc...uct_id=677 ja minu keevutuse koostööst rääkida ???

(28-07-2013, 23:32 PM)maitus Kirjutas: [ -> ][No sellised kaitsmeid mul kohekindlasti ei ole. Kas see jutt tähendab ka seda, et kui mu traatkeevitus ongi võimalik 220 pealt tööle panna, siis vajab see samuti selliseid ampreid?
Ehk oskad samatarka juttu ka selle geneka http://www.mts.ee/index.php?route=produc...uct_id=677 ja minu keevutuse koostööst rääkida ???

Kui mõtlesid seda keevitust, mis pildil, siis see tahab saada 16A kaitset ja muidugi mitte alajaamast liiga kaugel. Sinu pakutud generaator väljastab norm. režiimis 7,5 A ja hetkeks koormatuna 10,8A. Järelikult nii poole või hetkeks kolmveerandi võimsusega saad selle taga oma keevitust kasutada. Täisvõimsusega keevitamisel tekib pingelang ja su keevitus ei tee enam seda, mida soovid. Kõige tõenäolisemalt viskab geneka kaitsme välja või langevad mootori pöörded ja sellega seoses ka pinge (juhul kui paned jämedama kaitsme). See jutt 230V kohta.
Edasi 400V kohta. Kui genekalt võtta 400V pesast vool ja sinu traatkeevitus annab panna 400V režiimi, siis äärepealt sobivad kokku. No jääb mingi 10% puudu aga jämeda ühenduskaabliga ja lühikese ühenduskaabli puhul see ei tohiks segada. Muidugi ei tohi nendevaheline ühendus olla üle paarikümne meetri ja võimalusel kasutada 2,5 ruutmillimeetrise asemel näiteks 4ruutmillimeetrist kaablit.
Ja veel. Minu 10 aasta tagune praktika ütles toona, et ei tasu kasutada tööstusvoolu jaoks 16A ühenduspesasid, parem panna kohe 32A. 16-sed kippusid "ärapõlema". Vaevalt nad nüüd paremad on.

Austet Maitus võib nüüd järgneva tähelepanuta jätta, kuna ma ei ole erialalt elektrimees...

Aga sedavõrd olen tähele pannud, et ei tule ka elektripoolel midagi tühjast juurde. Ning seinast tuleva võimsuse arvelt see väljuv võimsus tuleb. Miinus kaod (vahendaja saab alati oma )...

Kui alalisvoolu puhul on asi selge ja võimsus ohmuseaduse järgi on voolutugevus korda pinge,siis vahelduvvoolu puhul tuleb seda võimsust maha näksima koosiinus fii, mis on alla ühe. Siinkohal on paslik märkida, et asjatundjad annavad mulle verbaalselt täiesti õigustatult üle tahi, kuna kasutan võimsuse märkimiseks vatte ja mitte voltampreid... Aga usun, et säärase arutelu kontekstis ei ole erinevus määrav.

Kui nüüd tahta 250 A 36 V juures (alla selle ju linnalegendides ükski tegijamees ei keevita), küsime võimsust 36*250= 9000 W ehk 9 kW. Kui eeldame, et selle keevituse cosfii on 0,9, siis on vajalik voolutugevus ühefaasilise puhul 9000/220/0.9=45+A... tööstusvoolu puhul vastavalt 9000/380/0,9= 26+A

Kui piirduda tolle FIMIGi küljetabeli infoga , siis 35% koormuse juures (ehk umbes kahekümmend minutit keevitust tunnis) suudab see keevitus nahka panna 170A 23 V juures. Ehk keevitus võimsus: 23*170=3910 W, mis vajab pinge 220 V juures voolutugevuseks lahja 20 A ja pinge 380 V juures 3910/380/0,86=11,96 A.

Õnneks on vennad Sarvelad kasutanud elektrotehnika viimaseid võimalusi ja suutnud primaarvoolu tarvet allapoole viia, sest küljetabelis on kenasti kirjas nii: 400V peal (Soomes tõepoolest tulebki seinast 400V) vajab see kast 23/170 tootmiseks 7,5 A ehk 5,2 kVA (mis on peaaegu samaväärne 5,2 kW).

Sinu küsimusele: kui kanget genkat on vaja, saab vastuse samast tabeli reast S1: 170 A tahtes vähemalt 5,2 kVA, 130 saab kätte ka 3,2 pealt ja 100 A suudab anda juba 2,4 kVA. Ehk teispidi: 3+ kVA keevitust peaks üks 5+kVA genekas sööta suutma küll. Seda enam, et vaevalt õnnestub leida täna kaubandusvõrgust genekat, millel puuduks ülekoormuse kaitse.

EDIT: ksf! Aavu jutt juhtmete ja nende ristlõigete kohta on väga oluline! Õnneks tähendab mobiilne genekas ühtlasi ka võimalust pikendusjuhtmest üldse loobuda

Pesa vahetamine ei pruugi olla uuel seadmel mõistlik - nii katkeb garantii ja hiljem on asjatut jagelemist. Pigem tasub panustada puhtale ja oksiidita ühendusele.

Ning ilmselt ei pääse ksf!Maitus oma keevituse avamisest: praegune 1 faasiline 220V ühendus tuleb ümber sättida 3faasilise 380 V peale...

Väikeseks selgituseks: keevituste andmetes antud % näitab koormatud aega. 100% - kogu aeg. Alamõõdulised süsteemid suudavad ülekoormuse režiimis anda nimiväärtusest oluliselt enam, kuid siin on alati risk mahapõlemisele...

Ning natuke OT kah (siiski, keevitusest otsapidi).
Minul on ühefaasiline inverter (Telwin) mitte eriti pika (780 m), kuid üsna eaka liini lõpus. Maja peakaitse on 3x16 A, naabritel 3x25. Liin aga ei suuda tarnida meile mõlemale vajalikku kogust särtsu... Kahes faasisi kukub pinge juba 10A koormuse juures alla 200 V. Elektrilevi käib mõõtmas päeval ja siis on loomulikult pinge normis, kuna tarbimist ju ei ole. Jagelemine andmesalvesti paigaldamise vajalikkuse üle käib...

Keevitada saan selle faasi pealt, millel on vähem tarbijaid taga. Enamasti siristan 2,5 elektroodiga gabariitset kokku ja harvad on need päevad, kus mul õnnestub suvalise faasi pealt oma tööd rahulikult teha. Enamasti pean otsima selle faasi, kust ma oma vajalikud 12-14 A välja lüpsta suudan pingel 220 V.
OT lõpp.

(29-07-2013, 09:11 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]Edasi 400V kohta. Kui genekalt võtta 400V pesast vool ja sinu traatkeevitus annab panna 400V režiimi, siis äärepealt sobivad kokku. No jääb mingi 10% puudu aga jämeda ühenduskaabliga ja lühikese ühenduskaabli puhul see ei tohiks segada. Muidugi ei tohi nendevaheline ühendus olla üle paarikümne meetri ja võimalusel kasutada 2,5 ruutmillimeetrise asemel näiteks 4ruutmillimeetrist kaablit.

(29-07-2013, 09:53 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Õnneks on vennad Sarvelad kasutanud elektrotehnika viimaseid võimalusi ja suutnud primaarvoolu tarvet allapoole viia, sest küljetabelis on kenasti kirjas nii: 400V peal (Soomes tõepoolest tulebki seinast 400V) vajab see kast 23/170 tootmiseks 7,5 A ehk 5,2 kVA (mis on peaaegu samaväärne 5,2 kW).

Sinu küsimusele: kui kanget genkat on vaja, saab vastuse samast tabeli reast S1: 170 A tahtes vähemalt 5,2 kVA, 130 saab kätte ka 3,2 pealt ja 100 A suudab anda juba 2,4 kVA. Ehk teispidi: 3+ kVA keevitust peaks üks 5+kVA genekas sööta suutma küll. Seda enam, et vaevalt õnnestub leida täna kaubandusvõrgust genekat, millel puuduks ülekoormuse kaitse.

EDIT: ksf! Aavu jutt juhtmete ja nende ristlõigete kohta on väga oluline! Õnneks tähendab mobiilne genekas ühtlasi ka võimalust pikendusjuhtmest üldse loobuda

Ning ilmselt ei pääse ksf!Maitus oma keevituse avamisest: praegune 1 faasiline 220V ühendus tuleb ümber sättida 3faasilise 380 V peale...

Saan vastustest aru, et sellest nimetatud genekast piisab minu keevituse äratoitmiseks- kas see oli nii mõeldud ?
Ma olen keevitanud selle keevutusega 3x16 A kaitsmetega ja ei ilmenud mingit tõrget. Komesentimeetrise materjali kokkupanek ei olnud probleem- lasi nagu siidi .

Hr Võsal on aga kahesilmavahele jäänud, et jutt käis siin tegelikult sellest , et ehk on võimalik minu praegune kolmefaasisline 380 V ühendus ümber teha ühefaasilise peale .
Seega olen sellest ettevõtmisest pääsenud kui kolmefaasilise 5.5 KW-se geneka ostan Tänud kõigile vastajatele, nüüd on mul asjast mingi ülevaade ja julgust ka see generaator soetada .

Olen keevitanud 6kW 1 faas gene järgi ja vedas ilust välja. Elektroodi vahel tekkinud leek andis ilusti aimu sellest, et gene ei jõua nii kiiresti reageerida kui voolu taheti, aga sellega harjus üsna ruttu. Kolmefaasilisel on ilmselt seda muret vähem.

(29-07-2013, 23:05 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Saan vastustest aru, et sellest nimetatud genekast piisab minu keevituse äratoitmiseks- kas see oli nii mõeldud ?
....
ehk on võimalik minu praegune kolmefaasisline 380 V ühendus ümber teha ühefaasilise peale .
Seega olen sellest ettevõtmisest pääsenud kui kolmefaasilise 5.5 KW-se geneka ostan Tänud kõigile vastajatele, nüüd on mul asjast mingi ülevaade ja julgust ka see generaator soetada .

Kae kuradit, lugeda enam ei mõistagi...

Igaks juhuks ei julgusta proovima, kuid mina sellise variandi korral täitsa prooviks. Alati võib ju katsetamiseks geneka võtta rendist...

Ei taha ennast keevituse alal asjatundjana välja pakkuda, kaugel sellest. Aga mõned tähelepanekud elust endast:
Sõbra ühefaasiline elektroodiga inverterkeevitus võtab oluliselt vähem voolu kui minu või ükskõik milline n.n. "trafokeevitus". Hea näide sellest on sõbra vana keevitus, mis tampis töökojas kaitset välja kui veidigi pikemalt või kõvemini lasta prooviti. Inverteriga särista kui palju ja kui paksu tahad. Ka elektriarvesti järgi on nii(täpseid numbreid ei oska kahjuks öelda ehk see väide jääb NSR-tasemele ).
Välitöödele laenas ta minu 2kW 1-faasilise bensugeneka. Relakas käis sellega küll. Olevat ka keevitust proovinud. Väitis et puudu jäänud õige vähe. Võttis leegi üles küll, aga siis lõi kaitsme välja. Seega veidigi võimsam genekas peaks väiksema inverterkeevituse ära toitma küll.
Eespool antud soovitus proovida laenutuse genekaid ja leida sobivaim, on parim mida anda saab.

Hmmm.....see geneka laenutamine prooviks on ju üks igavesti hea mõte- oleks asjast selge pilt kohe... ! Vahel on lausa piinlik, et pole teatud lihtsatele lahendustele ise tulnud ....

(30-07-2013, 22:11 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Ei taha ennast keevituse alal asjatundjana välja pakkuda, kaugel sellest. Aga mõned tähelepanekud elust endast:
Sõbra ühefaasiline elektroodiga inverterkeevitus võtab oluliselt vähem voolu kui minu või ükskõik milline n.n. "trafokeevitus". Hea näide sellest on sõbra vana keevitus, mis tampis töökojas kaitset välja kui veidigi pikemalt või kõvemini lasta prooviti. Inverteriga särista kui palju ja kui paksu tahad.

Tänase värske kogemuse põhjal võin täiesti kindlalt öelda, isand Basilio, et ei "sirista" inverteriga sugugi "nii palju, kui tahad ja nii paksu kui tahad!" Neljane elektrood, keevitati suht paksu õmblust, kaitsmeks 16 A, plõksis välja nigu nalja. Lõpuks seisis üks mees kangi juures, muidu poleks saandki tööd ära lõpetada. Eks ta tsuti "mahedam" ole, kui trafo, aga oma koormus on ka inverteril.

(31-07-2013, 23:24 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Tänase värske kogemuse põhjal võin täiesti kindlalt öelda, isand Basilio, et ei "sirista" inverteriga sugugi "nii palju, kui tahad ja nii paksu kui tahad!" Neljane elektrood, keevitati suht paksu õmblust, kaitsmeks 16 A, plõksis välja nigu nalja. Lõpuks seisis üks mees kangi juures, muidu poleks saandki tööd ära lõpetada. Eks ta tsuti "mahedam" ole, kui trafo, aga oma koormus on ka inverteril.

Oma tänase kogemuse põhjal võin ainult kinnitada Tifti juttu. Võtsin prooviks sõbra käest inverterkeevituse mille võimsus on 150 A ja jookisn 16 A kaitset sisse lülitama peale igat nelja sekundit keevitamist ja elektrood oli 2.5 mm. Esialgu keevitasin õues ja vahel oli pikendusjuhet oma 10 m. Siis kolisin sisse ja kaitsmete ja keevituse vahele jäi ainult 7m juhet seinapeal. Tõsi, nüüd oli asi parem- sain keevitada umbes 6 sekundit. Otse kilpi ei hakanud ühendama . Olgu öeldud, et alajaam on kilbist poolteist postivahet... Sellel sõbrall on ka olemas 250 A inverter, Proovin selle ka ära. Kui peaks töötama siis on selliseid võtta Valgevenest 150 euri tk, aga usku erilist küll ei ole..... kuigi üks teine sõber, kellel samasugune 250 A inverter on , väidab, et keevitas 10 A kaitsmega ja viiese elektroodiga paksu metelli nii, et "sirises"...

(21-08-2013, 05:28 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
Sellel sõbrall on ka olemas 250 A inverter, Proovin selle ka ära. Kui peaks töötama siis on selliseid võtta Valgevenest 150 euri tk, aga usku erilist küll ei ole..... kuigi üks teine sõber, kellel samasugune 250 A inverter on , väidab, et keevitas 10 A kaitsmega ja viiese elektroodiga paksu metelli nii, et "sirises"...

A mis see muudab? Sama võimsus (ehk U korda I korda koosiinus fii) võetakse ikka sellestsamast kaitsmest läbi.

Kas kaitsme lööb välja kaare taassüütamisel või suvalisel hetkel? Palju keevitusvooluks on pandud?

Kas kaitse on kiire või aeglane?

Minul kaitset välja ei löö - 16A aeglased kaitselülitid igal faasil eraldi. Viiest elektroodi pole proovinud, kuid 3,2 ja 130 A nupust ei tekitanud probleeme (kui teisi sööjaid samal kaitsmel ei olnud).

Tegelikult saab ju natuke vahet olla. Kui näiteks tehase andmetega 150A keevitus täislaulupeal on 80% kasuteguriga ja 250A on selle kohapeal alles kõige magusamas punktis siis võib vahe olla üle 10%. Üldiselt on kasutegur andmetes kirjas.

Muusosas olen keevitanud 3,2 elektroodiga 16A kaitsme järgi ilma muredeta ja sama kaitsme järgi muredega. Sõltub materjalist, õhutemperatuurist, elektroodist, pikendusjuhtmest jne.

2mm elektroodiga lasin 10A kaitsme järgi ilma muredeta.

Voolusi ei ütle, muidu valetan ja materjalid on ka väga erinevad olnud.

(21-08-2013, 13:38 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas kaitsme lööb välja kaare taassüütamisel või suvalisel hetkel? Palju keevitusvooluks on pandud?

Kas kaitse on kiire või aeglane?

Kaitsme lööb välja suvaliselt, paar korda isegi sekund või paar peale keevitamise katkestamist.
Ma ei tea mis vahe on kiirel või aeglasel kaitsmel ??? Mul on tavaline automaatkaitse...

---

(21-08-2013, 15:28 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Muusosas olen keevitanud 3,2 elektroodiga 16A kaitsme järgi ilma muredeta ja sama kaitsme järgi muredega. Sõltub materjalist, õhutemperatuurist, elektroodist, pikendusjuhtmest jne.

2mm elektroodiga lasin 10A kaitsme järgi ilma muredeta.

Huvitav kas ka keevitatava asja massist midagi sõltub- veljed ju igavesti pirakad ... ?

---

Niisiis "sittusin" läbi mure ja valu need veljesisud oma paika ja Multicari sild sai omale jalad alla . Vähemalt viiskümmend korda sai kaitset sisse lülitatud....aga kinni sai keevitatud. Ilus ei ole aga panen pahtlit peale et mitte näha ja meelde tuletada. ..
Nüüd on aeg esisild ette võtta.[attachment=44499][attachment=44500][attachment=44501][attachment=44502][attachment=44503]

Need õmblused saab hiljem ka parandada, kui leiad ükskord lahenduse . Ega`s Berta veljed kenamad eriti pold alguses, aga lihvkettaga siledaks ja praod uuesti üle jällegi.... Nii ta tuleb. Pahtel, rsk, ei ole eriliselt traktori sõber, tead. Enne las olla ilma, kui pärast pudenema hakkab.

(22-08-2013, 08:29 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Need õmblused saab hiljem ka parandada, kui leiad ükskord lahenduse . Ega`s Berta veljed kenamad eriti pold alguses, aga lihvkettaga siledaks ja praod uuesti üle jällegi.... Nii ta tuleb. Pahtel, rsk, ei ole eriliselt traktori sõber, tead. Enne las olla ilma, kui pärast pudenema hakkab.

Eks ma nii teha üritasingi, aga elektroodiga keevitamisel tundub olema selline asi, et sulatab keevituse kõrvale kerge lohu uuesti. Traatkeevitusega sellist asja ei ole.
Pahteldamist ma eriti ei kardaks. Rumm on üsna paendumatu asi, mehaaniliste vigastuste eest ka varjatud ja mingeid lööke ka ei saa kuna kummid ümber .