(24-06-2014, 09:48 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (24-06-2014, 09:14 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Võtaks ühe pumba, ütleme 48 l/min ja annab 1500 rpm juures
180 bar ning tarvitab sealjuures ca`50 kw. Kui õige paneks ta ühe nš-32-ga paari? Või vastupidi?
Teoorias on kõik õige. Kasutegur jääb nii 90 kanti. Kangiseadus toimib ka hüdrostaatilises ülekandes. Seni, kuni töövedelik lõtkude kaudu minema ei silka
Hästi, ma panen nš-32 survet andma ja selle jaapanis toodetud pumba siis mootori ülesannet täitma. Palju mul peaks kw või hj mootoril olema, et selline kooslus toimiks ja palju kw või hj "hüdromootori" võllilt siis maha võtta saaks? Ütleme., et oleks vaja liigutada 1 t ratastel raskust. Loodan, et ei aja väga lolli juttu
, oleks tarvis sellist...üldpilti või ettekujutlust mõtete mõlgutamiseks.
(24-06-2014, 09:56 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]...Palju mul peaks kw või hj mootoril olema, et selline kooslus toimiks ja palju kw või hj "hüdromootori" võllilt siis maha võtta saaks? Ütleme., et oleks vaja liigutada 1 t ratastel raskust. Loodan, et ei aja väga lolli juttu , oleks tarvis sellist...üldpilti või ettekujutlust mõtete mõlgutamiseks.
Loe see teema uuesti mõttega läbi:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28450
Kui Sul on 1 T koormust vedava ratta teljekoormuseks, siis pead alustama tagantpoolt: kui kiiresti tahad liikuda ja millisel pinnal (ehk kui suur on veeretakistus). Mootor peab suutma anda töörõhul selle pöördemomendi välja. Reeglina otse ei anna, vaid on vaja reduktoriga pöörlemissagedust muuta.
Kui mootor annab töörõhul vajaliku pöördemomendi välja, siis edasine on puhas kontrollarvutus: milline pump suudab antud rõhul tagada vajaliku tootlikkuse.
Puusalt tulistades tundub, et NŠ32 ei suuda ratta pööramiseks vajalikku pöördemomenti otse toota (kusagilt on meelde jäänud maksimaalne moment 25 Nm, mis võib olla ka vale, kontrolli viidatud teema linkidest järele) ja seega vajad aeglustavat reduktorit. Aeglustad nii mitu korda, kuni mootori moment vajaliku välja annab. Sellest rehkendad vajaliku pumbatootlikkuse ja vaatad pumba nomogrammilt soovitusliku võimsuse. Mis võib, aga ei pruugi olla alla 50 kW, sõltuvalt selle tonni liigutamise tingimustest (kiirus, pinnas, ratta mõõtmed).
Kuskiltmaalt läheb hüdrostaadi komponentide maksumus sedavõrd suureks, et asjal kaob rahaline mõte ära - võllidega jändamine on odavam
Vabandan teemaalgataja ees, kui see pikavõitu postitus asjakohatu on - sobiks vast pigem hüdrostaaditeemasse paremini. Anna märku, tõstan ringi.
(24-06-2014, 09:48 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui mootorina töötaval pumbal on kesta drenaaž olemas, siis võiks mõnda aega töötada. Mida parem isend õnnestub saada, seda kauem. Aga väidetavalt tekkivat mõnesaja töötunniga säärane kulumine, et võlli juurest hakkab lekkima.
Milline see drenaaž välja peaks nägema? Kas see tuleb pumbale ise teha? Ja miks pump mootorina rohkem kulub? Õli surve hammakatele ju sama mis pumba puhul.
Mul on asja vastu sportlik huvi juba tekkinud
Peab vist mingi suvalise instrumendi prooviks kokku keevitama.
(25-06-2014, 01:13 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Milline see drenaaž välja peaks nägema? Kas see tuleb pumbale ise teha? Ja miks pump mootorina rohkem kulub? Õli surve hammakatele ju sama mis pumba puhul.
Mul on asja vastu sportlik huvi juba tekkinud Peab vist mingi suvalise instrumendi prooviks kokku keevitama.
Drenaažiga viiakse tihenduselementide taha sattunud õli tagasivoolu (surveta!). Olen kohanud suletud otsast läbipuuritud kestaga pumpasid mootorina töötamas.
Miks kulub kiiremini, ei tea. Aga kui hüdropumbana töötab NŠ hõlpsalt tuhandeid tunde, siis mootorina oluliselt vähem. Samas on siingi foorumis olnud metsameestelt kuulda, et kõrgema rõhu korral (isand Tiftki tahab lausa 180 bar saada) kuluvad vene pumbad väga kiiresti.
Esimese ettejuhtunud asjalikuma lehe pealt selline kokkuvõte:
HRpumbad on odavad ja lollikindlad, kuid lärmakad ja väikese kasuteguriga.
Aga tee ära jah, saamegi selguse majja.
(25-06-2014, 08:27 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (25-06-2014, 01:13 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Milline see drenaaž välja peaks nägema? Kas see tuleb pumbale ise teha? Ja miks pump mootorina rohkem kulub? Õli surve hammakatele ju sama mis pumba puhul.
Drenaažiga viiakse tihenduselementide taha sattunud õli tagasivoolu (surveta!). Olen kohanud suletud otsast läbipuuritud kestaga pumpasid mootorina töötamas.
Miks kulub kiiremini, ei tea.
Nii, vene ehk nš pumbad on enamjaolt ühekordse seinaga ja seal on vist raske leida kohta, kuhu võiks lekkeõli koguneda. Päris kõikide kohta ei julge sõna võtta. Miks nad rohkem kuluvad? No loogiliselt võttes - pumbana töötades ajavad hammasrattad õli ühest august sisse ja teisest välja - kulumine toimub hammasrataste vahel ja otspindade ja korpuse vahel. Võlliga ei juhtu eriliselt suurt midagi, vaid külgsurve võllile. Ega`s ilmaasjata MTZ-del mootori küljes asuvale pumbale vahetükk vahele pandud ole. Mootorina kasutatav pump - no seal pressitakse ju õli ühest avast sisse ja teisest välja, vahepeal aga lükatakse survega hammasrattad liikuma. Mis seal sees siis toimub? Surve mõjul suureneb kulumine praktiliselt kõikidele pindadele, mõlema hammasratta võllidele jne. Kui sinna veel koormus taha panna (mida me ju tahame
) siis suureneb kulumine veelgi. Kui pumbake ajab ringi midagi kergemat - niiduki lõiketerva vms. siis peab ta kindlasti kauem vastu, piiri peal olevaid koormuseid kasutades on ta aga suht ruttu kutu.
Minu mõtteke liikus sinna, et kui üritada kasutada nš pumpa hüdromootorina, siis tuleks sellega arvestada ja mitte ühendada tööorganeid otse pumba võllile, vältida külgsurveid, löögišokke jne. Samuti oleks kasutanud mootorina mõnede ühikute võrra võimsamat nš pumpa jne. Loodan, et herr Maitusel on ikka veel huvitav
!
Siin pakutakse hüdromootorit 66 euriga. Mootori peab küll tellima (ei tea kas saabki), kuid kui peaks ka pumba ostma, siis poole enam suurt vahet, kas osta mootor või pump.
Meil käib siin jutt Nš hüdropumpade kasutamisest mootorina. On ju aga olemas ka samas hinnaklassis vene GMS mootorid ja vast suht sama ehitusega .. ? Pumba kastutamine mootorina on nagu suht mõttetu teema sel juhul. Mida aga nende mootorite kohta öelda- kuidas on nende töökindlusega lood ???
Selline küsimus tekkis ka veel, et neid Nš32 pumpasid on näiteks oma 10 sorti- karakteristikud on aga tavaliselt ainult Nš32-he kohta- mis vahe neil siis on? Ehk kannatab mõni neist ka pöördeid rohkem kui 1500 ?
(25-06-2014, 20:34 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Meil käib siin jutt Nš hüdropumpade kasutamisest mootorina. On ju aga olemas ka samas hinnaklassis vene GMS mootorid ja vast suht sama ehitusega .. ? Pumba kastutamine mootorina on nagu suht mõttetu teema sel juhul.
Nu, vaata, armas sõber, eks neil tegelastel, mina sealhulgas, on juba vedelemas kuskil riiulil unik vene pumpasid, mida siis oleks hea ära kasutada sobivates kohtades. Ma leian, et see ongi see ainus põhjus. Muidu saab neid mootureid igalt poolt ja ...ikke raha eest, mida üle õla kaika otsas rippuvast kotist hää võtta on. Minul ei ole kaigast ega kotti, sest põle raha senna sisse panna.....et pärast säält võtta. Nii et paneme aga vene pumbad teistpidi tööle ja õnn voolab meite õuele!
(25-06-2014, 22:35 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Muidu saab neid mootureid igalt poolt ja ...ikke raha eest, mida üle õla kaika otsas rippuvast kotist hää võtta on. Minul ei ole kaigast ega kotti, sest põle raha senna sisse panna.....et pärast säält võtta. Nii et paneme aga vene pumbad teistpidi tööle ja õnn voolab meite õuele!
No tore kui neid asju ka teistpidi tööle saab panna, aga mul ju mure, et kuidas neid kiiremini tööle panna
- vot see ei ole enam nii lihtne...!!! Ja ega vist muud varianti ei olegi kui hakata eurusid koguma ja uus pump osta- sinna 200 kanti need jäävad. Samas näiteks kui oletada, et traktor on olemas ja vajab pumba näol sellist rahasüsti, siis ei tundugi asi nii jube
.
(25-06-2014, 22:48 PM)maitus Kirjutas: [ -> ] (25-06-2014, 22:35 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Muidu saab neid mootureid igalt poolt ja ...ikke raha eest, mida üle õla kaika otsas rippuvast kotist hää võtta on. Minul ei ole kaigast ega kotti, sest põle raha senna sisse panna.....et pärast säält võtta. Nii et paneme aga vene pumbad teistpidi tööle ja õnn voolab meite õuele!
No tore kui neid asju ka teistpidi tööle saab panna, aga mul ju mure, et kuidas neid kiiremini tööle panna - vot see ei ole enam nii lihtne...!!! Ja ega vist muud varianti ei olegi kui hakata eurusid koguma ja uus pump osta- sinna 200 kanti need jäävad. Samas näiteks kui oletada, et traktor on olemas ja vajab pumba näol sellist rahasüsti, siis ei tundugi asi nii jube .
Seda enam, et korralik asi teenib sind aastaid.
Tehas annab Nš10 kuni Nš50 pumpade nominaalpööreteks 2400 p/min. Põhimõtteliselt võiks sellise kiirusega seda pumpa liigutada. Sisepõlemismootor ei tööta pidevalt täispööretel ja koormusega töötaks pump ilmselt üpris lühiajaliselt. Lisaks võiks eeldada ka, et pumbad on ikka väikese varuga ehitatud ja lisada veel natuke vunki ... Aga kui nüüd kogu see teooria kvaliteedi koefitsiendiga korrutada, siis võib natuke jamaks minna.
Üldiselt kardavad Nš-d kuuma. Kui temperatuur normis hoida, siis kannatavad kindlasti tõsisemat piinamist. Aga sellega on jällegi konks selles, et nad ise ajavadki õli oma hõreda ehitusega kuumaks.
Kui riiulist omal midagi võtta pole, siis täna mina vene hüdroga mingit süsteemi ehitama ei hakkaks. Kvaliteet on ikka väga kõikuv. Isegi hiinakad on oluliselt paremad.
(25-06-2014, 23:10 PM)runts Kirjutas: [ -> ]Kui riiulist omal midagi võtta pole, siis täna mina vene hüdroga mingit süsteemi ehitama ei hakkaks. Kvaliteet on ikka väga kõikuv. Isegi hiinakad on oluliselt paremad.
Üks Nš32 on tegelikult riiulist võtta küll. Huvitav kuidas selline asi toimiks kui sellele pumbale ise laagripukk ehitada- mis ei tohiks eriti keeruline töö olla- kastutaks mingit auto rattalaagrit ja teeks ketiga ülekande? Nii saaks ülekandega pooled pöörded maha võtta ja mootorile ka kergem ringi ajada...
Ehk on mõnel foorumlasel kogemusi jagada nende kettülekannete kohapealt?
Kettülekanne = kaka. Eks sõltub muidugi tingimustest. Kiirus - mida kiirem ülekanne, seda kehvem ta on vastupidavuselt, eriti lahtine. Rihm sobib sellistele ülekannetele paremini.
(26-06-2014, 19:55 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Kettülekanne = kaka. Eks sõltub muidugi tingimustest. Kiirus - mida kiirem ülekanne, seda kehvem ta on vastupidavuselt, eriti lahtine. Rihm sobib sellistele ülekannetele paremini.
- mu meelest ka natuke sinnakanti... aga kuidas rihma puhul libisemisega lood on? Ma küll ei mäleta kus, aga kuskil oli kommiraha eest rihmaseibe müüa- ostsin ise sealt platesaele, mingi 3 euri oli nagu tk, aga.... vana pea noh ....- peab jälle googedama hakkama.
(26-06-2014, 10:49 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
Ehk on mõnel foorumlasel kogemusi jagada nende kettülekannete kohapealt?
Kogemusi pole, kuid targutan ikka.
Kettülekandeid ei kasutata suurte pöörlemiskiiruste juures. Määrav pole siin mitte keti joonkiirus, vaid väiksema ketiratta raadius. Mida väiksem see on ja mida wingemalt pöörleb, seda hullemini hakkab laperdama ja mürisema. Ega määre ka peal püsida taha. Rihm on siin parem.
Rihma libisemise vastu on hää rohi: kontaktpinna suurendamine. Ehk valida tummisem rihm. Tuletan meelde, et kiilrihma puhul kannab momenti üle rihma kaldpind. Rihmülekande suurim häda on hõõrdumise parandamiseks vajalik eelpinge, mis eeldab võllide toestamist.
Kettülekandel on tekkivad jõud kordades väiksemad. Samas on kettülekanne sama võimsuse juures kallim, kuskiltmaalt lausa kordades. Rijmülekande puhul tuleb aga üsna varsti ette piir, kustmaalt rihmade arvu lisamisel muutub ülekanne ebamõistlikult kalliks. Ning rihmülekannet ei saa kasutada kohas, kus on oht rihma määrdeainega saastumiseks.
Tulles tagasi NŠ juurde, siis toestatud pumbavõlliga peaks miskine B profiili 11 mm lai rihm kenasti vajalikud 10+ kW üle kanda suutma.
(28-06-2014, 09:22 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]toestatud pumbavõlliga peaks miskine B profiili 11 mm lai rihm kenasti vajalikud 10+ kW üle kanda suutma.
Loogika ütleb, et ülekantav võimsus, rihma profiil ja pingsus on omavahel tihedalt seotud. Mida suurem on oht libisemisele, seda pingumale rihma tõmmatakse ja seda suurem on pumba võllile külgsurve. Optimaalne rihma profiil ei vaja meeletut pingutamist.
Marta sai siis omale täna esisilla
[
attachment=48978]
Multicari velje sisse lõikasin relakaga volga veljest sisud - paras kepp oli
[
attachment=48979]
Nüüd on siis puudu veel kardaan. Detailis on olemas ja kui selle kokku saan, siis saan hakata raami tegema. No ja loomulikult see hüdropumb on ka puudu. Jätan raami eest esialgu pikema, et sellele pumbale kinnitus teha- saab ju iga kell maha lõigata
Suuremad pildid:
http://www.upload.ee/gallery/10598/Marta...id=4140937
Üks loll oskab rohkem küsida kui 10 tarka.....
, aga küsiks ikkagi, et kas hüdrosilindreid lühemaks ka saab teha, ja kui saab, siis kui kallis lõbu see võiks olla ?
(05-07-2014, 22:26 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Üks loll oskab rohkem küsida kui 10 tarka..... , aga küsiks ikkagi, et kas hüdrosilindreid lühemaks ka saab teha, ja kui saab, siis kui kallis lõbu see võiks olla ?
Saab ikka teha (krt mõnda vahest ikka ei saa ka), aga sõltub silindri ehitusest. Maksumus sõltub tuttava treiali tasku suurusest
.