(05-07-2014, 23:28 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Saab ikka teha (krt mõnda vahest ikka ei saa ka), aga sõltub silindri ehitusest. Maksumus sõltub tuttava treiali tasku suurusest 
.
Kas iga treial peaks selle tööga hakkama saama? Kuidas see asi tehniliselt välja peaks nägema?
(05-07-2014, 23:39 PM)maitus Kirjutas: [ -> ] (05-07-2014, 23:28 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Saab ikka teha (krt mõnda vahest ikka ei saa ka), aga sõltub silindri ehitusest. Maksumus sõltub tuttava treiali tasku suurusest .
Kas iga treial peaks selle tööga hakkama saama? Kuidas see asi tehniliselt välja peaks nägema?
Leia lihtsalt lühem silinder, kuna Eestis on kõik treimis tööd kulla hinnaga, kuna jube keeruline ju
silindri säär ja silinder ise tehakse sama väärtuse võrra lühemaks, uued keermed nii säärele kolvi jaoks kui silindrile otsakaane tarvis.
Hoopis lihtsam on lähneda tagantpoolt. Lõika tagant silimdri kaan maha ja siis silindrist nii pikk jupp maha kui tarvis lühemaks teha ning keevita uuesti kokku. kõik keermed jäävad alles. Silibdri vars aga lõika lühemaks eest silma juurest ja hiljem keevita silm tagasi. Pole treialit vaja ega midagi, aga on vaja härti keevitada, et survet pidama jääb. Kui hea keevitaja oled, siis teeb kodus relaka ja keevitusega selle ära.
(06-07-2014, 05:23 AM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Hoopis lihtsam on lähneda tagantpoolt. Lõika tagant silindri kaan maha ja siis silindrist nii pikk jupp maha kui tarvis lühemaks teha ning keevita uuesti kokku. kõik keermed jäävad alles. Silibdri vars aga lõika lühemaks eest silma juurest ja hiljem keevita silm tagasi. Pole treialit vaja ega midagi, aga on vaja härti keevitada, et survet pidama jääb. Kui hea keevitaja oled, siis teeb kodus relaka ja keevitusega selle ära.
See on lihtsaim moodus. Olen ise kasutanud sealjuures ikkagi treiali abi, sest mahalõikamisel on hea, kui ees on sirge joon ja mõlemal hülsi serval või siis tagumisel kaanel faasid olemas keevituse jaoks. Ses mõttes on igati õige seda mahalõikamist teha treipingis. Hülsi seina paksus on tavaliselt 5 mm. Tagakaane üks serv läheb väikse astmega hülsile sisse ja siis on pealt hea kindel keevitada. Astmega ühendus on suht lollikindel ja ka tavaline keevitaja saab hakkama. Varrel nii tehaksegi - silm maha ja pärast uuesti otsa tagasi. Paljudel silindritel käib silm keermega otsa. Varre lühemaktegemisel oleks hea, (kui vars täiesti sees on), et silindri kaane ja silma vahele jääks mõni millimeeter veel vart näha, muidu teeb haiget hülsikaane tolmu- ehk porikaitsetihendile.
Erinevatel silindritel tuleb erinevalt asjale läheneda.
Vika pilt siia üles, siis AMF komisjon saab otsustada kuidas asi lahendada
(06-07-2014, 10:12 AM)Tift Kirjutas: [ -> ] (06-07-2014, 05:23 AM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Hoopis lihtsam on lähneda tagantpoolt. Lõika tagant silimdri kaan maha ja siis silindrist nii pikk jupp maha kui tarvis lühemaks teha ning keevita uuesti kokku. kõik keermed jäävad alles. Silibdri vars aga lõika lühemaks eest silma juurest ja hiljem keevita silm tagasi. Pole treialit vaja ega midagi, aga on vaja härti keevitada, et survet pidama jääb. Kui hea keevitaja oled, siis teeb kodus relaka ja keevitusega selle ära.
See on lihtsaim moodus. Olen ise kasutanud sealjuures ikkagi treiali abi, sest mahalõikamisel on hea, kui ees on sirge joon ja mõlemal hülsi serval või siis tagumisel kaanel faasid olemas keevituse jaoks. Ses mõttes on igati õige seda mahalõikamist teha treipingis. Hülsi seina paksus on tavaliselt 5 mm. Tagakaane üks serv läheb väikse astmega hülsile sisse ja siis on pealt hea kindel keevitada. Astmega ühendus on suht lollikindel ja ka tavaline keevitaja saab hakkama. Varrel nii tehaksegi - silm maha ja pärast uuesti otsa tagasi. Paljudel silindritel käib silm keermega otsa. Varre lühemaktegemisel oleks hea, (kui vars täiesti sees on), et silindri kaane ja silma vahele jääks mõni millimeeter veel vart näha, muidu teeb haiget hülsikaane tolmu- ehk porikaitsetihendile.
Siit selgub, et ei olegi midagi võimatut
. Head keevitust mul ei ole ja keevitaja olen ka kehvapoolne, rääkimata treimistöödest,....... aga milleks siis head sõbrad on...!
(06-07-2014, 11:31 AM)autojuht Kirjutas: [ -> ]Vika pilt siia üles, siis AMF komisjon saab otsustada kuidas asi lahendada
Pilt tuleb ka mingi aeg
(05-07-2014, 22:26 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Üks loll oskab rohkem küsida kui 10 tarka..... , aga küsiks ikkagi, et kas hüdrosilindreid lühemaks ka saab teha, ja kui saab, siis kui kallis lõbu see võiks olla ?
Tavaliselt on ikka häda, et ei ulatu... Nüüd siis pikk.
Kõike saab teha, kuid enamasti päris koduste vahenditega ning igaühel hästi ei õnnestu. Aga sõltub silindri ehitusest ka. Märksõnadeks täpsus ja tööhügieen.
Lihtsam viis on juba kirjeldatud. Enamuse saab sedaviisi paika küll.
(07-07-2014, 17:27 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (05-07-2014, 22:26 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]kas hüdrosilindreid lühemaks ka saab teha, ja kui saab, siis kui kallis lõbu see võiks olla ?
Tavaliselt on ikka häda, et ei ulatu... Nüüd siis pikk.
Pikk jah... see silinder hakkab rattaid liigutama ja võiks üsna täpse käiguulatusega olla
. Aga ega ma seda täpset käiguulatust, ega silindri asukohtagi enne arvata ei oska kui esisild raami küljes. Ka käändtelje suund ja suurus on küsimärk.. Selge on aga see, et lühemaks tuleb see teha. See silinder tahab aga hirmsasti kliirensist allapoole ronida
..- mootori ja silla vahel pole ruumi õieti ollagi...
Selline teema nüüd, et kes teab mis autol on kõige väiksem käigukast ?
. Pean silmas muidugi ikka sellist, mida tikutulega otsima ei pea, vaid ikka suht saadav asi on. Kange tahtmine on ikkagi sinna jõuvõtuvõlli vahele üks kast aretada
. Muidu on pöörded tuhande kanti (no niidukile ok) ja seda on minu vajaduste jaoks kindlalt palju. Ega vist ka reduktorid palju väiksemad, ja ega ka odavamad ei ole..? Kastiga jääks ka mängumaad eri kiiruste jaoks.
Võimsuse kadu ülekannetele... no kui suur see kadu ikka olla saab...!
M-400/401 või mõni vanem tagaveoline jaapanlane, viimastel on tihtipeale tagumine ots pikendusega. Vene raskel mootorrattal on ka suhteliselt väike kast ja peaks sulle vajalikud hobujõud ja väände ülekandma.
(08-07-2014, 22:26 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]M-400/401 või mõni vanem tagaveoline jaapanlane, viimastel on tihtipeale tagumine ots pikendusega. Vene raskel mootorrattal on ka suhteliselt väike kast ja peaks sulle vajalikud hobujõud ja väände ülekandma.
Tänan vastamast, eks tuleb otsima hakata. Mootorrattad on mulle aga tume maa- ainuke põrisev kaherattaline on mul olnud RIga6
(07-07-2014, 22:12 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]See silinder tahab aga hirmsasti kliirensist allapoole ronida ..- mootori ja silla vahel pole ruumi õieti ollagi...
Roolisilinder EI PEA olema esisilla talaga paraleelselt, on ka ristiasend olemas ja ühe otsa saab kinnitada esiraami küljele. Silindri silmad peaksid omama siis silmlaagrit, mis võimaldavad pisut ka üles-alla liikumist vastavalt esisilla kiigele. Muuseas- vahest siis ei ole tarvis ka silindrit lühendada, rataste pöördeulatust saab piirata piirajatega.
(09-07-2014, 01:15 AM)Tift Kirjutas: [ -> ] (07-07-2014, 22:12 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]See silinder tahab aga hirmsasti kliirensist allapoole ronida ..- mootori ja silla vahel pole ruumi õieti ollagi...
Roolisilinder EI PEA olema esisilla talaga paraleelselt, on ka ristiasend olemas ja ühe otsa saab kinnitada esiraami küljele. Silindri silmad peaksid omama siis silmlaagrit, mis võimaldavad pisut ka üles-alla liikumist vastavalt esisilla kiigele. Muuseas- vahest siis ei ole tarvis ka silindrit lühendada, rataste pöördeulatust saab piirata piirajatega.
Saan aru küll mida mõtled,see eeldab aga käändtelje ja esisilla samasuunalisust, aga minul on konks selles, et mootorit ei anna ülespoole tõsta ja käändtelje koht jääb siis raami ja ratta vahele. Esisilla kiige tagumine kinnitus jääb ka ette. Seega on võimalus- panna see silinder sinna diagonaalis.... Üks võimalus oleks panna silinder veel esisillast ettepoole raamiga risti. Seal venib nina ju niikuinii h-pumba ja radika pärast pikemaks. Aga eks ma nuputan veel
Teadjameeste nõu kuluks jälle marjaks ära
. Sain oma Martale mootorikatteks russi pleki- kandiline. Sellega aga see häda, et nii kitsas, et sõiduauto radikaski ei taha vahele mahtuda. Huvitav kas jahutusradikas ka siis töötaks kui see külili keerata ? Selge see, et punnimajandus tuleks muidugi ümber teha.... aga kas töötaks külili? Russi radikat pole aga õnnestunud leida..
(02-08-2014, 21:11 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Huvitav kas jahutusradikas ka siis töötaks kui see külili keerata ?
Töötab kui sa siseneva kuuma vee lased ülevalt ja väljuva jahedama alt. Kui jääb vastupidi, siis on kahtlane, hakkab ainult paari ülemist ribi mööda voolama, need ehk ei jõua jahutada.
(02-08-2014, 21:11 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]. aga kas töötaks külili?
Töötab ikka, nagu aavu`gi ütles. Täitmist võid teha läbi paisupaagi, võtab küll nats rohkem aega.. Siiski kasutaks tavapärast, püstise asendiga radikat. Või teeks kapoti ümber
.
Tänan aavu ja Tift
.
Kohe ka järgmine küsimus lollilt kingsepalt
...- käes on aeg hakata raami tegema ja sellega seoses tekkis küsimus, et kas sellel, et näiteks 53-e raamil on kõik toed ja talad kinnitatud neetidega, mitte keevitatud, on ka mingi põhjus? Kas on midagi halba oodata kui ma need asjad, mootorikinnitused jne, lihtsalt raami külge kinni keevitan?
Kui üle 70 km/h ei kihuta, siis ilmselt pole karta midagi. Tegelikult sõltub keevisõmluse asukohast ja asendist. Risti tala tehtud keevitused nõrgendavad tala tunduvalt, parem on pikki või diagonaal suunas. Peale selle keevitus kaldub kiskuma ja pingeid tekitama.
(02-08-2014, 23:07 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]...
tekkis küsimus, et kas sellel, et näiteks 53-e raamil on kõik toed ja talad kinnitatud neetidega, mitte keevitatud, on ka mingi põhjus? Kas on midagi halba oodata kui ma need asjad, mootorikinnitused jne, lihtsalt raami külge kinni keevitan?
Pingekontsentratsiooni hajutamine. Eks teadsid ju auto loojadki, et Sotsvõistluses lähevad käiku nii põhjagaas kui portekõrgenduse kõrgendused ja kõik selle valu peab raam välja kandma.
Aiatraktoril võid keevitada rahulikult - kui lahti väristabki, siis siristad uuesti üle.