automoto.ee foorumid

Täna võtsin lahti tagasilla reduktori, et näha, millest on suur lõtk tingitud. Ja lõpuks ei saanudki aru, laagrid on korras ja hammasrataste hambumine tihke. Väntvõllipoolse võlli peal, mis on kardaaniga risti ja kus on 2 hammasratast, on ühel teise suhtes lõtk, aga sellega ei oska midagi ette võtta- jääb nii nagu on. Rohkem segadust aga tekitas üks tift, mis oli välja tulnud ja vastu hammasratast ka kõveraks väändunud. Ma ei saa aru, et mis otstarve sellel on ja kuidas see seal sees peaks üldse püsima. See pulk, mis diferentsiaalist läbi jookseb ja mille otsas on arvatavasti satelliidid, on ainuke asi mida sellel tiftil kinni hoida on, aga see pulk e. satelliitide võll, on pandud sinna enne suurt hammasratast ja välja see sealt põhimõtteliselt tulla ei saa, kuna on poolenisti selle hammasratta all:
[attachment=52710][attachment=52711][attachment=52712]

Samasugune ava on ka teisel pool pulga otsas ja seal on näha, et on midagi sees:

[attachment=52713]

Täna sai põhimõtteliselt valmis ka kogu rippsüsteemi hoidev junn, tõsine tükk on, oma 150 kg arvatavasti . Aiste võllid on veel treiali käes teha ja need siis pärast sisse keevitada: 

[attachment=52714][attachment=52715]

Suured pildid: http://www.upload.ee/gallery/10598/Marta.html?p=5

Huvitav, kas difri kohta käivat postitust lugenud 550-st tehnikainimesest siin foorumis ei ole tõesti ühtegi sellist, kes oleks sellist difrit näinud või oskaks vähemalt midagigi arvata? Teemasid lugedes tundub küll, et tegu on suurte spetsialistidega......iseenesetarkusest taoksin sinna vedrutifti selle kõveriku asemele, ei kukuks niisama august välja ehk,  aga....parem oleks täpselt teada mis teen ja kuidas tegelikult peab.... ?

(11-03-2015, 21:40 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Rohkem segadust aga tekitas üks tift, mis oli välja tulnud ja vastu hammasratast ka kõveraks väändunud. Ma ei saa aru, et mis otstarve sellel on ja kuidas see seal sees peaks üldse püsima. See pulk, mis diferentsiaalist läbi jookseb ja mille otsas on arvatavasti satelliidid, on ainuke asi mida sellel tiftil kinni hoida on, aga see pulk e. satelliitide võll, on pandud sinna enne suurt hammasratast ja välja see sealt põhimõtteliselt tulla ei saa, kuna on poolenisti selle hammasratta all:

Ehk oli stopperi mõte selles, et võll/telg pöörlema ei pääseks?

(12-03-2015, 20:03 PM)oop123 Kirjutas: [ -> ]Ehk oli stopperi mõte selles, et võll/telg pöörlema ei pääseks?

Selline mõte oli ka mul, aga ma ei saa siiski aru sellest tifti kinnitusest- kuidagi on see asi ju sealt ise välja tulnud. See, et see tift tuleks sinna pool neetides sisse taguda, et see seal ka kinni seisaks, ei tundu ka tõenäoline.

Üks võimalus näiteks: tift torgatakse sisse ja augule lüüakse kärniga väike naga ette, muutes augu natuke väiksemaks. Ega sellele tiftile mingit väljasuruvat jõudu justkui ei rakendu, peaasi, et vibratsioon teda välja ei too.

(13-03-2015, 00:18 AM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Üks võimalus näiteks: tift torgatakse sisse ja augule lüüakse kärniga väike naga ette, muutes augu natuke väiksemaks. Ega sellele tiftile mingit väljasuruvat jõudu justkui ei rakendu, peaasi, et vibratsioon teda välja ei too.

Tänan vastamast! Aga mida sa arvad vedrutiftist, et kas jääb püsima? Ma pean silmas sellist vedrumaterjalist toru, millel pikisuunas pragu see on- ma ei ole kindel kuidas seda nimetatakse

Minu, kui iseõppinud mehhaaniku sisemine hääl on vedrutiftiga antud sõlmes nõus.

Nu spetsialiste leidub meil maarjamaal igas vallas...mõned on aga just sulle vajalikul momendil vahest muid eluliselt vajalikke asju ajamas ja ei saa igal sekundil 
lugupeetud isand maituse "tiftide" seisu jälgida ! Herr Wiki432 - ga olen ka nõus - toruvedrutift sobiks sinna hästi. Vali ainult sobiv läbimõõt.
 Üks variant on ka avasse keerne sissekeeramine ja sisekuuskandiga fiksaatorkruvi kasutamine.

(14-03-2015, 10:27 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Nu spetsialiste leidub meil maarjamaal igas vallas...mõned on aga just sulle vajalikul momendil vahest muid eluliselt vajalikke asju ajamas ja ei saa igal sekundil 
lugupeetud isand maituse "tiftide" seisu jälgida ! Herr Wiki432 - ga olen ka nõus - toruvedrutift sobiks sinna hästi. Vali ainult sobiv läbimõõt.
 Üks variant on ka avasse keerne sissekeeramine ja sisekuuskandiga fiksaatorkruvi kasutamine.

Toruvedrutift on olemas ja homme koputan selle ka omale kohale . Nii et kui midagi nahka läheb, siis kaassüüdlasteks on Hr Wiki432 ja Hr Tift

Toruvedrutiftile ei sobi eriti jõu edasikandmine, ta siuke fikseerija poiss rohkem.

(14-03-2015, 23:53 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Toruvedrutiftile ei sobi eriti jõu edasikandmine, ta siuke fikseerija poiss rohkem.

See koht ongi fikseerimise koht, puudub otsene jõu ülekandmine. Võrdluseks - 
näiteks hüdrosilindril, 120 mm siseläbimõõduga, on kolb varre otsas keermega ja fikseeritud 5 mm läbimõõduga torutiftiga. See silinder, museas, tõstab igapäevaselt teise samasugusega paaris 24/7 kümneid tonne. Nii et Martast rääkides võin mina täiesti rahuliku südamega magada ses suhtes.  

(15-03-2015, 10:47 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]

(14-03-2015, 23:53 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Toruvedrutiftile ei sobi eriti jõu edasikandmine, ta siuke fikseerija poiss rohkem.

See koht ongi fikseerimise koht, puudub otsene jõu ülekandmine. Nii et Martast rääkides võin mina täiesti rahuliku südamega magada ses suhtes.  

Ma usun ka, et Hr Tift võib rahlikku und näha ! Tift on sees, sild koos, pooltelgede otsad tihendatud ja poldid taga. Kui nüüd pidurivoolikud paika saan ja difriluku kangisüsteemi ka, siis tõstan pealmise plaadi peale ja tõmban kammitsatega silla, raami ja selle plaadi omavehel lõplikult kokku.
 Üht-teist veel, mis tehtud:

[attachment=52745][attachment=52746][attachment=52747]

 pumba ligikaugne asukoht on ka näha. Selle moega saab radika mootorile üsna lähedale kui pump all on ja ei pea nina venitama hakkama:

[attachment=52748]

Pumba rihma pingutus? Pumba liigutamisega või lisaratas?

Tõenäoliselt ikka nii, et pumpa tuleb liigutada.

Täna sai üht teist ära tehtud ja ka kõvasti ämbrisse astutud. Kõigepealt mõtlesin välja ja tegin valmis difriluku hoovastiku. Kõik oli tore niikaua kui pealmist plaati kohale hakkasin panema ja avastasin, et tagasitõmbevedru jääb aisa kronsteini ette- tätsa tola, ma ei tea mis kohaga ma mõtlesin:

[attachment=52799]

Aga ok, selle vedru saab ka hoovastiku külge hiljem kuhu iganes panna. Pidurid sai eile paigaldatud. Igavesti lahe oli tuulutada- üks käsi ulatas näppu nipli peal hoidma kui teisega pidurit vajutasin . Aga vägev sai, leket ei ole ja pidurdab ilusti:

[attachment=52800]

Siis hakkas aga "nalja" saama. Kui ma selle difriluku vedru kus seda ja teist olin saatnud, siis sättisin pealmise plaadi paika ja avastasin, et aiste kronsteinid on just sellise kohapeal, et keskmisi kammitsaid ei pane mingi nipiga niisama paika. Tõstsin siis plaadi üles, aga selleks tuli plaat tahapoole liigutada, sest need kuramuse aistehoidjad läksid muidu vastu difri korpust ja plaati ei saanud tõsta ja tagasi nihutades läksid ju hoopis vale koha peale plaadi sees olevad kammitsate augud...rsk !  No täisesti võimatu tundus esimese hooga- suits ette ja istusin maha, no s_tamaitse oli suus, täiesti võimatu tundus. Hea et kodus viina ei ole, oleksin pudeli jutiga tühjaks joonud arvatavasti. No proovisin siis veel sellist nõksu, et tõstsin üles ainult plaadi tagumise serva, jättes esimese raamile ja ... õnnestuski. No suur oli mu rõõm ja sära tekkis silma.... aga see rõõm oli üürike. Kohe selgus välimisi kammitsaid pannes, et parempoolne raam oli kuidagi laiem välja tulnud kui kammitsate vahe seda võimaldas. Haarasin uue suitsu järgi ja laususin kõige vägevamaid sajatusi mida ma oskasin. Ei saa ju ometi hakata raami ümber tegema. Viga ei olnud küll suur, aga piisav, et ära ei mahuks- asjad ju rauast ja ei anna kummi moodi kokku suruda. Lõpuks keerasin kammitsale mutrid otsa ja andsin keskele haamrit- läksid küll natuke kõveraks. Mingi moega sain siis vähemalt kammitsa otsad raami peale. Siis sättisin tungi alla ja hakkasin tõstma. Tusis koos terve massinaga ja mingi aja pärast vajus kriuksudes masin alla ja nii sain kammitsad kuni plaadini. Aga plaadi augud olid tükk maad vasemal kui kammitsa otsad. Õnneks on Gaziku rummudes suured avad sees ja läbi nende andsin siis otstele kaika pikendusega kolakat kuni otsad auku said. Siis tungisin lõpuni sisse. Ma kohe ei julgenud neid keermeid vaadatagi, tegin enne veel kolmanda suitsu rahustuseks. Siis aga selgus, et mutter läheb päris näpuga keerates otsa. Ju siis said need kammitsad ikka õigest materjalist tehtud. Mingi vintlatt oleks mitte ainult et keermest puhas olnud vaid ka teise profiiliga. Tulemus siis selline:

[attachment=52801]

Rippsüsteemi toel on omaarust tugevust piisavalt ja esimene ja peamine rippsüsteemi vidin sai ka külge. Üle mõõtes selgus, et see asi on 1 cm vasakule saanud, aga tühja temaga, sellest ei saa silmaga aru ja vaevalt, et ka ekspuatatsioonis tunda annab. Pingutitega on ka selline jama, et ei lähe keskelt otsa- tagasilla kobakas jääb ette. Mõõtsin, et kui pingutite otstel mõlemalt poolt sent maha võtta ja võll ka lühemaks lõigeta, siis peaks otsa minema- mis hirmsat jõudu seal ikka on, et natuke kitsamad ei tohiks olla..

[attachment=52802][attachment=52803]

 

Kuidas selle hüdropumba ja rihmaseibiga nüüd on? Kas rihmaseib käib otse pumba võllile? Vene pumbad sellist lahendust pikkalt ei talunud. Võimalik, et olen midagi maha maganud. Mitmes teemas oleks nagu jutuks olnud laagri või laagriga vahetüki vajadusest. Kolbpumbale võib hammasratta või rihmaseibi otse võllile kinnitada.

Ei tahtnud nüüd su indu ja kombineerimist mitte ära rikkuda.

(19-03-2015, 01:11 AM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Kuidas selle hüdropumba ja rihmaseibiga nüüd on? Kas rihmaseib käib otse pumba võllile? Vene pumbad sellist lahendust pikkalt ei talunud. Võimalik, et olen midagi maha maganud. Mitmes teemas oleks nagu jutuks olnud laagri või laagriga vahetüki vajadusest. Kolbpumbale võib hammasratta või rihmaseibi otse võllile kinnitada.

Ei tahtnud nüüd su indu ja kombineerimist mitte ära rikkuda.

Õige tähelepanek . Kui seda rihmaratast vaadata, kuhu pump külge käib, siis on näha, et rihmaratas on hammasratta otsa istutatud ja võlli teises otsas on nuut pumbale. Ei lhakanud neid hambaid maha treima, ei näinud mõtet, pealegi istub hammaste otsas see rihmaratas ka tsentris. Sinna vahele käib aga suht õhuke kahe laagriga pukk- vist oli T-25-e oma. Originaalis on see pukk lahtiste laagritega ja saab õlituse kas mootorist või käimakastist, täpselt ei teagi, aga mul on sinna pandud kinnised laagrid- või õigemini, mul on need olemas, aga veel panemata . Enne tuleb rihmaratta ja puka vahele kronstein teha. 

 Indu tuleb tegelikult järjest juurde, mida rokem põka moodi välja hakkab nägema,  siis seda rohkem. Kui veel hääle ka ära kuuleks, siis ...-tegelikult hakkabki juba selline rambipalaviku moodi tunne tekkima .....  eks kahtlused ja kõhklused on ikka ka hinges, et kuidas see samkompunn ikka tööle hakkab ja kas üldse hakkabki. Kõige rohkem teeb muret, see treiali poolt pe-se keeratud originaalhooratas, mis välja sai vahetatud. Uus läks küll otsa, aga mingi väikese ümmaruguse seibi lükkas otsast välja. Silmaga ju midagi aru ei saa, kõik nagu töötaks, kui pöörded peale saab, eks siis on näha. Üks hooratas on tegalikult veel samahästi kui olemas, aga kui selle vahetuseks läheb, siis hoian treialid sellest eemal ja panen sinna selle laagri ise sisse . Hooratta vahetus ei ole tegelikult kuigi hull töö.

Esteks sellest tagatüki paigaldusest - see tükk on sul kõik üks tervik. Filigraanne töö, peaks ütlema. Mõni kõks suurema haamriga käib ikka asja juurde  . Rippsistemi tükid võib sinna südamerahuga külge krudida ja unustada - see on päris hea tugevusvaruga tehtud. Masina tagaots näeb välja nagu tank - värise, Putin, rsk!Mulgimaa mehed sõidavad oma kätega tehtud massinatega Kremli siledaks !
 Treimistöödest rääkides - see pink peaks sul ikke endal olema. Saaks oma asjad tehtud ja teistelegi jätkuks...   .
Hüdropumba vahetükk - selle kinnised laagrid tee enne paigaldust tasakesi ühe külje pealt lahti ja lisa kergelt määret juurde. Korduvad elujuhtumid tõestavad, et see on vajalik.
 Nüüd, kui see tagaplaat on paikas, on paras aeg hakata vaatama, kuidas diffriluku hoovastikuga lood on. Pean sulle ütlema, et ära sa seda plaati veel päris kinni tõmba, sest vahest on tarvis see veel korraks maha võtta, et difriluku juhtimisvidinad paika saada. Ei või iial teada  . Rattapoolsete kammitsamutrite alla lähevad veel tagaporikate kinnitusplaadid vms?

Tummine on see rippsüsteemi kinnitusplaat küll Tõenäoliselt pole vaja muretseda saba äratuleku pärast. Igaks petteks võid ju lisada paar läbivat ava raamitalasse, et vältida sillakammitsate läbilõikamist lolli pea (see xxx ju peab välja tulema!)  ja halbade asjaolude (lõtvunud kammitsamutrid) kokkusattumisel. Paar M14 polti kummalegi poole pea kahekordistab kinnihoidva ristlõikepindala. Mida on tegelikult ka praegu piisavalt, kuid varutegur pole kunagi liiga suur...

Jäta siis meelde, palju on kõrguste vahe ülemise tõmmitsa ja aiste alumise telje vahel. Selle vahemaaga mängides saad muuta tööriistade tõstegeomeetriat.

Kaalu plaadile tõsise veosilma keevitamist tagasilla telje kõrgusele. Nii saad lohistada/pukseerida raskeid asju ilma, et peaksid kartma "seliliheitmist".

Kui kõrgele tuleb istmepadi?

(19-03-2015, 09:36 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Masina tagaots näeb välja nagu tank - värise, Putin, rsk!Mulgimaa mehed sõidavad oma kätega tehtud massinatega Kremli siledaks !
Hüdropumba vahetükk - selle kinnised laagrid tee enne paigaldust tasakesi ühe külje pealt lahti ja lisa kergelt määret juurde. Korduvad elujuhtumid tõestavad, et see on vajalik.
 Nüüd, kui see tagaplaat on paikas, on paras aeg hakata vaatama, kuidas diffriluku hoovastikuga lood on. Pean sulle ütlema, et ära sa seda plaati veel päris kinni tõmba, sest vahest on tarvis see veel korraks maha võtta, et difriluku juhtimisvidinad paika saada. Ei või iial teada  . Rattapoolsete kammitsamutrite alla lähevad veel tagaporikate kinnitusplaadid vms?

Tänan komlimendi eest töö aadressil... tank on see tõepoolest , vähemalt soomuse mõttes . See laagrite ühepoolseks tegemine tundub hea mõte olevat. Selline mõte on mul omalgi läbi pea käinud- huvitav kui palju sinna kahe laagri vahele seda määret panna, kas niipalju kui mahub?
Plaat on veel igaks juhuks lahti jah, ma ei usu, et difrilukku vaja muuta on, aga igasugu asju võib veel selguda. Difriluku konstruktsooni selgituseks veel niipalju, et seal on selline "L" -tähe kujuline hoob. Selle nurgas on auk, mis käib altpoolt ühe võlli otsa, mis on selle tankiplaadi sees. Siis seib ja tift järgi. Ega seal palju jõudu vaja ei ole, difrilukk on kindlasti kergem liigutada kui käigukasti kahvleid, tegelikult ei olegi seal mingit jõudu vaja, sest seal ei ole stoppereid, on vaja lihtsalt liigutada . Mul tuleb kangisüsteemiga küll asi raskem, sest enne difriluku sisselülitamist oma hammastesse libisevad hambad vastamisi kuni leiavad teneteise vahel vahed.Selleks on mul sinna pandud vedru, mis kangi tõmbamisel vinnastub ja viskab difriluku siis laksuga sisse kui hambad kohakuti vahedega satuvad. Peale selle vedru on veel igaks juhuks ka teine vedru, mis difriluku hoova tagasi tõmbab, muidu võib hakata seal sees nalja saama kui pooles vinnas kiiruse pealt kokku lähevad .
Kammitsa poldid poritiibadelel ei sobi, on liiga vale koha peal ja lihtsam on teha poritiibade külge kronsteinid  ja need siis küljepealt raami külge kruvida. Aga midagi arvatavasi sinna kammitsate alla läheb küll. Võib-olla mingi raam jagajale. Kuna Marta hakkab palju tööd tagurpidi tegema, siis oleks hea kasutada kange nii, et need oleksid külje peal. Kuhu ja kuidas täpselt, see alles selgub.

(19-03-2015, 10:56 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Tummine on see rippsüsteemi kinnitusplaat küll Tõenäoliselt pole vaja muretseda saba äratuleku pärast. Igaks petteks võid ju lisada paar läbivat ava raamitalasse, et vältida sillakammitsate läbilõikamist lolli pea (see xxx ju peab välja tulema!)  ja halbade asjaolude (lõtvunud kammitsamutrid) kokkusattumisel. Paar M14 polti kummalegi poole pea kahekordistab kinnihoidva ristlõikepindala. Mida on tegelikult ka praegu piisavalt, kuid varutegur pole kunagi liiga suur...

Jäta siis meelde, palju on kõrguste vahe ülemise tõmmitsa ja aiste alumise telje vahel. Selle vahemaaga mängides saad muuta tööriistade tõstegeomeetriat.

Kaalu plaadile tõsise veosilma keevitamist tagasilla telje kõrgusele. Nii saad lohistada/pukseerida raskeid asju ilma, et peaksid kartma "seliliheitmist".

Kui kõrgele tuleb istmepadi?

Tummine sai jah, taliga pidin peale tõstma . Tegelikult on selle plaadi eespoolses otsas kummalgi pool ka kaks auku poltide jaoks ja need poldid on ka juba kinni keeratud, sest neid on lihtne lahti keerata ... . Need poldid on neljandal pildil näha ka. Ma pole küll neid tehes kartnud sinupoolt väljapakutud ohtu, kuna ma pole selle peale lihtsalt tulnud , aga mul on need sinna pandud eelkõige selleks, et raam paendumatu oleks, pole mul ju agregaatidel patju all. No ja imelik oleks iseeneset ka, kui selle plaadi esimene pool lahti oleks- ei oleks nagu kompaktne siis.
 Tõmmitsad tuleb loomulikult ümber teha, sest see vahe on mul seal nii nagu see välja kukkus ja kuidas ehitus dikteeris. Seda tõstegeomeetriat peaks saama regullida sellega, et kui lähedale aiste otstele need vahepingutid (või kuidas neid vertikaalseid kruvitavaid asju minetataskegi) panna. See aga sõltub omakorda silindri liikumisulatusest, mille järgi tuleks kõigepalt koma ja ülemiste tõmmitsate käik paika panna ja sealt siis edasi....
 Veosilma paigaldamist olen kaalunud, aga ma ei leidnud sel asjal  erilist mõtet. Ega see Marte mingit ülisuurt jõudu ikka ei ilmuta, selleks on tal ülekanne liiga nõrk ja mul ei ole ka nendesse pooltelgedesse väga palju usku. Mõtlesin mis ma siis mõtlesin, aga ma ei näinud mingit vahet, et kas on veosilm, või lasen rippsüsteemi haakeraua samale kõrgusele. Aiste kinnitused on mul ka allpool sillatelge ja peaaegu, et veel silla all ka, sellepärast ma ju neid paganama kammitsaid sisse ei saanudki .