Üldse ei tasu muretseda. Tee aga rahulikult oma traktorit edasi ja asjad lahenevad edaspidi kas ise-enesest või väikese abiga. Kui lähebki nihu,saad parandada ja muuta niipalju kui tahad. See ongi omatehtud asjade puhul kõige meeldivam asi.
(31-03-2015, 09:41 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Üldse ei tasu muretseda. Tee aga rahulikult oma traktorit edasi ja asjad lahenevad edaspidi kas ise-enesest või väikese abiga. Kui lähebki nihu,saad parandada ja muuta niipalju kui tahad. See ongi omatehtud asjade puhul kõige meeldivam asi.
+1
Eks ma ehitan edasi muidugi
. Tänagi ehitasin, ja ma ei tea mis ma kokku keerasin. Keevitasin aisasid lühemaks ja lausa mitmest kokku. Siis said aga elektroodid lõpusirgel otsa ja kuna pooleli ei tahtnud ka jätta, siis avasin paki malmelektroode ja tegin proovi. Tahtsin näha ka, et mis saab. Tavalise elektroodiga on malmi keevitamise kogemus olemas- tatistab ja lärtsub ja kinni ei võtagi. Nüüd siis proovisin teistpidi ja minumeelest toimis. Sulatas paremini kui tavaline, ei jäänud peaaegu üldse šlakki ja ilusa sahinaga põleb ka. Küsimus on aga selles, et kas kinni ka jääb ????? Paluks spetsialistide prognoosi
.
Väga hästi peab. Õisu sovhoosi likvideerimisel ostsin 8 kasti 4 mm vene malmi ja siiamaale kõik rängemad tööd nendega. Muuseas kasti hind oli 5 EEK`i e üks pakk tuli sente maksma... Mõni kast sai ka kõvasulamit adrahõlmade jaoks võetud, vaat nendega pole küll nüüd midagi teha.
Mul on varutud ka veneaegseid elektroode,küpsetan neid vahel pliidi all torujupi sees ja keevitan kõiki asju mida vaja. Ei tea mina nende markidest ega midagi..... arvan,et kui kannatab keevitada siis lase aga edasi. Võid ju enda rahustuseks proovida mõnda väikest asja keevitada ja siis puruks murdes näed mis juhtub.
(31-03-2015, 23:24 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Väga hästi peab. Õisu sovhoosi likvideerimisel ostsin 8 kasti 4 mm vene malmi ja siiamaale kõik rängemad tööd nendega. Muuseas kasti hind oli 5 EEK`i e üks pakk tuli sente maksma...
Tore, siis mul süda rahul. Praegu on 5 euri vist ühe malmelektroodi hind
, aga mul olid need tasuta saadud ja õnneks ei ole need veel kaugeltki otsas.
Väga hästi peab. Õisu sovhoosi likvideerimisel ostsin 8 kasti 4 mm vene malmi ja siiamaale kõik rängemad tööd nendega tehtud. Muuseas kasti hind oli 5 EEK`i e üks pakk sente... Kõvasulamit sai ka paar kasti adrahõlma jaoks võetud. Vaat nendega pole nüüd küll midagi teha.
Täna hommikul kuuri alla minnes, avastasin, et suur õliloik Marta all maas. Uurisin siis asja ja lugu seline, et öösel kardaankäbi simmer külmaga kokku tõmmanud ja käigukasti õli läbi kardaanitoru tagasilda voolanud ja kuna seal punni ees pole, siis sealt ka välja
!
Mina olen tavaliselt kardaani rist(teele) stop-märgi ette pannud, õli sealt edasi reeglina ei tule. Võimalus oleks muidugi ka kardaanitorusse diood panna. See teatavasti juhib ainult ühes suunas. Ainult õiget pidi peab panema. Aga see variant on isiklikult proovimata.
Head esimest aprilli!
(01-04-2015, 23:06 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Mina olen tavaliselt kardaani rist(teele) stop-märgi ette pannud, õli sealt edasi reeglina ei tule. Võimalus oleks muidugi ka kardaanitorusse diood panna. See teatavasti juhib ainult ühes suunas. Ainult õiget pidi peab panema. Aga see variant on isiklikult proovimata.
Head esimest aprilli!
Aitähh
! See i... - dioodivärk vääriks katsetamist
Nonii, kardaani sisse on diood pandud, ja üht-teist veel tehtud
. Rippsüsteemile on jäänud ainult pingutid parajaks teha:
[
attachment=53064][
attachment=53065]
Õnnestus saada ka üks imelik kahest balloonist koosnev süsteem, mis peaks olema tuletõrjuja hapnikuballoon millega suitsu sisse minnakse. Teen sellest- ühest õli-, ja teisest naftapaagi. Vahetorud lõikan lahti, keevitan augu kinni ja siis uuesti kokku. Mõnele saab selline näiliselt ühendatud nafta ja hüdropaagi kompunn peavaluks
. Loomulikult tuleb sinna veel torusid ja korke külge keevitada. Sõbraga juba kaup tehtud. Ise ei saa teha, sest materjaliks on roostevaba ja materjal elektroodi jaoks natuke ehk õhuke ka. Küsimus on nüüd aga selles, et kas panna need balloonid püsti või külili. Külili sobivad nad sinna muidugi paremini, aga kas ei või olla, et külili pannes hüdroõli voolamine pumba pealevoolu on kuidagi kahtlane? Tõmbab keerisega pealt õhku või ma ei kujuta ette mis veel ???
[
attachment=53066][
attachment=53067]
Ka see minu jaoks oma laagripukaga ja ajamisüsteemiga palju peavalu tekitanud hüdropump leidis õnnelikult oma koha. Sai sirgelt ja tundub ka väga tummine olevat. Igatahes saab sellest hoides tervet põkat raputada, nii, et ise ei liigu ta muffigi
:
[
attachment=53068][
attachment=53069][
attachment=53070]
Püstasendis mõjutab loksumine vähem tühjavõitu paagist kraami kättesaamist. Vaevalt seal vaheseinu sees on.
Mõlemast paagist teed väljavõtted ju ikka põhjast, seega õhku tõmmata ei saa. Kui ülalt imema paned, siis keera nurgiti, et paagipõhjast kättesaamist kindlustada.
Tee korgid erinevad ja ongi leemede sassiajamine välditud.
Kui palju Martal alumiste veolattide kinnitus keskmise tõmmitsa omast eespool on? Pildilt paistab, et riistad hakkavad tõstmisel märkimisväärselt "ninuli" keerama. Kontrolli mõõtudes skeemiga üle.
Silindri, tõstekoba ja tõstehoobade asend on hea - maksimaalne jõud on silindri käigu keskel.
Tõstehoobade ja püsttõmmitsate ühenduspoldid käivad originaalis seest välja, kuna poldipeade otsa kinnituvad veokonksu tõstetõmmitsad.
(08-04-2015, 08:39 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Püstasendis mõjutab loksumine vähem tühjavõitu paagist kraami kättesaamist. Vaevalt seal vaheseinu sees on.
Mõlemast paagist teed väljavõtted ju ikka põhjast, seega õhku tõmmata ei saa. Kui ülalt imema paned, siis keera nurgiti, et paagipõhjast kättesaamist kindlustada.
Tee korgid erinevad ja ongi leemede sassiajamine välditud.
Kui palju Martal alumiste veolattide kinnitus keskmise tõmmitsa omast eespool on? Pildilt paistab, et riistad hakkavad tõstmisel märkimisväärselt "ninuli" keerama. Kontrolli mõõtudes skeemiga üle.
Silindri, tõstekoba ja tõstehoobade asend on hea - maksimaalne jõud on silindri käigu keskel.
Tõstehoobade ja püsttõmmitsate ühenduspoldid käivad originaalis seest välja, kuna poldipeade otsa kinnituvad veokonksu tõstetõmmitsad.
Leemede sassiajamisest niipalju, et kunagi õnnestus mul mootorsaele leemed valedesse paakidesse valada. Õlipaak sai muidugi palju puhtamaks, aga et mujalt õli valja saada, viisin siiski sae sepetsialisti juurde. Muidugi piinlik oli ka ja eks ma seal siis kokutasin, et näe- tükk aega metsas tööl oldud ja nii loll viga ja et nagu algaja jne..... Mees siis muigas ja ütles, et ok, sina oled metsamees ja sul läksid paagid sassi, aga mina olen saemehhaanik ja mul ........krt, on ka läinud
.
Selle rinnuli tõstmise kontrollimiseks sai tehtud selline puust haar, mis keskelt naelaga nikki löödud ja mille kaks otsa siis vastavalt aiste otsa ja kepsu kinnituse kohta sai kinnitaud. Mingi anomaalia tagajärjel tõuseb siis selle haara püstine pulk mis aiste otsast alguse saab, täiesti sirgelt üles- no päris ülemises asendis tekib õrn kalle tahapoole.
Aa-need ühenduspoldid- need on sinna nii sisse pistetud kuidas mugavam olli, pole mõeldudki, et nii jääb. Tõstesilindri tagumises kinnitusaugus on hetkel hoopis pisike karvane maalrirull
.
Paagid ma paneksin siis ikkagi külili kui arvad, et see õlivõttu ei häiri.
Ehk avaldab keegi veel arvamust ?
Küll see õli peale voolab, ega tavotti sinna ju sisse ei kalla. Kui paak juba kolmveerandi peale täidetud siis peaks igast asendist peale pressima. Ülemise paagi võid siis igaks juhuks hüdrole jätta et pumbale pealevool sujuvam oleks. Ja kui kuskil külili olles jääbki pump kuivale ei juhtu ka mitte kui midagi.
(08-04-2015, 10:17 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Küll see õli peale voolab, ega tavotti sinna ju sisse ei kalla. Kui paak juba kolmveerandi peale täidetud siis peaks igast asendist peale pressima. Ülemise paagi võid siis igaks juhuks hüdrole jätta et pumbale pealevool sujuvam oleks. Ja kui kuskil külili olles jääbki pump kuivale ei juhtu ka mitte kui midagi.
Tänan vastamast! Ega õlitoru ei pea ju paagist just kusagilt nurgast väjla tulema- võib ju ka paagi keskelt, siis ei tohiks ka küliliolek toruotsa kuivaks jätta.
Järgmisena tuleb mul leida lahendus õlifiltrile- asi, millest ma midagi suurt ei tea ja seega ka palju midagi välja mõelda ei oska. Selge on see, et see filter peab olema paagiväline ja ei tohi ka väga suur olla.
Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud
!!!
(08-04-2015, 12:56 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Järgmisena tuleb mul leida lahendus õlifiltrile- asi, millest ma midagi suurt ei tea ja seega ka palju midagi välja mõelda ei oska. Selge on see, et see filter peab olema paagiväline ja ei tohi ka väga suur olla.
Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud !!!
Huvitav mõte - enamus loobivad "mittevajaliku" ikka vahelt ära
Kuigi vahetatav pappelement on odav, siis mõistlik on panna mõni levinud elemendiga asi. Kogenumad rasketehnikud ehk oskavad puusalt tulistada sobivat mudelit.
Filter pane tagasivoolu, pääsed kavitatsiooniohust pumbas.
Filter muidugi tagasivoolule, ise olen filtri korpuseid veoka lammarist ikka toomas käinud, küsin tavaliselt kõige soodsamat tükki millele Baldwin'i filter külge läheb... Hiljem filtrit vahetades ei pea end ogaraks maksma... Aga see juba dela tehniki, kellele meeldib elementi vahetada, kellele element koos korpusega jne..
Õlipaak seljataga siis talvel hea istmesoojendus omast käest võtta.
Aga ära püsti küll pane kui tahad näha ka mis taga toimub.
(08-04-2015, 17:21 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Filter muidugi tagasivoolule, ise olen filtri korpuseid veoka lammarist ikka toomas käinud, küsin tavaliselt kõige soodsamat tükki millele Baldwin'i filter külge läheb... Hiljem filtrit vahetades ei pea end ogaraks maksma... Aga see juba dela tehniki, kellele meeldib elementi vahetada, kellele element koos korpusega jne..
Kas need veokate õlifiltrid, mida ma saan aru, et kastutad hüdrosüsteemis, on tegelikult mootoriõli filtrid? Ja mis veokate omad sel juhul sobiksid?
Ühesõnaga paagid tulevad külili, et tagumik näha oleks ja filter tagasivoolule, et kvatitatsiooni vältida
. Filtri asi on aga ikka veel segane. Kas mitte päris traktoritel ei ole sellel filtril ka mingisugune klapp, mis filtri ummistamisel õli otse läbi laseb? Mõte, et see filtri korpus ära laguneb ja kogu õli vastu taevat lendab, ei ole just meeldiv.
Meli666 pakutud variant, et panna filter pealevoolule on muidugi selles suhtes ahvatlev, et see kindlustab puhta õli sattumise pumpa, aga kui ise peoga liiva paaki ei viska, siis ei peaks tegelikult see sodi sinna paaki ka kuidagi saama ja sisuliselt on ju filter süsteemis ikkagi sees- jagaja ja pumba vahele jääb see filter ju nii või teisiti, olgu siis enne või pärast paaki. Seda enam, et minu roostevaba paak ka ei roosteta, aga ega õlipaak vast ei roosteta seestpoolt niikuini.