automoto.ee foorumid

Natuke nalja ja mõistatamist ka vahepeale. Tegu on küll korduvate pildidega, aga neid tuleb kõrvuti vaadata, tegu siis ühe ja sama kohaga, ainult, et üks pildistatud küljelt, teine pealt diagonaalis. Külje pealt on näha, et raamil on ettepoole ainult tõus, ja nii see ka on:



Pealtvaates aga võiks mürki võtta, et raamil läheb mõni koht allapoole :

[attachment=52811]

Vot selline silmamoondus

[attachment=52812]

Kas mõni kena mees seletaks mulle ära kuidas töötab paisupaagi süsteem?

(20-03-2015, 21:04 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kas mõni kena mees seletaks mulle ära kuidas töötab paisupaagi süsteem?

Paisupaagis on vedeliku tase tavaliselt kindlaks määratud. Vedeliku soojenedes see paisub ja surutakse paisupaaki. Paisupaagi kork on sätitud selliselt, et seal sees asuv klappide süsteem avaneb teatud surve juures..erinevatel masinatel erinevalt, piisab suht pisikesest surves - see klapp laseb õhu paagist välja ja asemele mahutub siis jahutusvedelik.
Kui see vedelik nüüd jahtuma hakkab, siis on selge, et paisupaagist imetakse puuduolev vedelik mootorisse tagasi. Et tavaliselt plastmassist paak lömmi ei läheks siis selleks laseb seesama kork ka puuduoleva õhu paaki sisse. Krt, pole enne eriti loengid pidand...

(20-03-2015, 21:16 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]

(20-03-2015, 21:04 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kas mõni kena mees seletaks mulle ära kuidas töötab paisupaagi süsteem?

Paisupaagis on vedeliku tase tavaliselt kindlaks määratud. Vedeliku soojenedes see paisub ja surutakse paisupaaki. Paisupaagi kork on sätitud selliselt, et seal sees asuv klappide süsteem avaneb teatud surve juures..erinevatel masinatel erinevalt, piisab suht pisikesest surves - see klapp laseb õhu paagist välja ja asemele mahutub siis jahutusvedelik.
Kui see vedelik nüüd jahtuma hakkab, siis on selge, et paisupaagist imetakse puuduolev vedelik mootorisse tagasi. Et tavaliselt plastmassist paak lömmi ei läheks siis selleks laseb seesama kork ka puuduoleva õhu paaki sisse. Krt, pole enne eriti loengid pidand...

Aga võiks, sul tuleb see hästi väjla .... Ühesõnaga kõlbab paisupaagiks ükskõik mis auto paisupaak, ja selle kõrgus radika suhtes ei ole ouline? Kas saan õigesti aru, et külma mootoriga ei ole siis jahutussüsteemis mingit rõhku- pigem vaakum hoopis? Õigemini ikka alarõhk . Radika punnil on ju ka rõhuklapp. Loogiline oleks, et suurema rõhu jaoks kui paisupaagi kork. Miks siis keema minnes hakkab aur tulema läbi radika punni, mitte läbi paisupaagi?

Eiei, kui on radikal rõhuhoidmis kork, siis paisupaagil ei ole, ja kui radikal pole korki, siis teeb radikakorgi töö ära paisupaagi kork. Sellist situatsiooni pole veel kohanud, kus mõlemal oleks "rõhukork".

Klapiga radikakorgi puhul võetakse paisupaagi voolik radikakorgi juurest, ülemise tihendi ja klapi vahelt. Kõrgus ei oma tõesti tähtsust, peaasi et paisupaagi sisseviik oleks põhjast.

Kui sul on vaz radikas koos korgiga (on olemas ka ilma korgita), siis võta lihtsalt ka vaz-i paisupaak koos korgiga. Milleks pead vaevata. Paigaldaks paisupaagi siiski enam-vähem radikast nats kõrgemale, noh, et tasapind paisupaagis oleks radika laega ühel tasapinnal.

01-l oli paisupaaki minev voolik ühendatud radika korgi ülemise (eraldas süsteemi väliskeskkonnast ja alumise klapi vahele jäävasse üliväiksesse ruumikesse. Alumine töötas kahtpidi e edasi-tagasi). Paisupaagil tihend sulges kogu ava, keskel õhku läbilaskev pragu.
http://www.autodux.ru/lcars/vaz/odvv.html

(20-03-2015, 22:04 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]01-l oli paisupaaki minev voolik ühendatud radika korgi ülemise (eraldas süsteemi väliskeskkonnast ja alumise klapi vahele jäävasse üliväiksesse ruumikesse. Alumine töötas kahtpidi e edasi-tagasi). Paisupaagil tihend sulges kogu ava, keskel õhku läbilaskev pragu.
http://www.autodux.ru/lcars/vaz/odvv.html

Seda linki vaadates, hakkab mulle tunduma, et mul ei olegi üldse Žiguli radikas. Sellel torujupil, mille külge radika punn käib, ei ole ühtegi voolikukohta küljes ja vannid on olnud külgedel, seega ribid horisontaalselt. Kuna radikas laiupidi traktori mootorikatte vahele ei mahu, siis tinutasin seal osa asju ümber, nii, et vannid on nüüd üleval ja all ja ühesõnaga ribid on vertikaalselt.


Pildil on siis see asi mis suure tinutamise tulemusena valmis sai . Radika punni koht oli ennem paremas ülemises nurgas , avaga paremale (pildil on see nüüd vasakul üleval, avaga ülespoole). Ühesõnaga, radika parem äär oli originaalis radika ülemine äär. Üleval vasakul nurgas olev torujupp, tõenoliselt siis paisupaagi vooliku joks, oli ennem diagonaalis all paremas surgas ja selle asemel oli enne väljalaskeava- need kaks siis vahetasid lihtsalt kohad :

[attachment=52826][attachment=52827]

Äkki on mingi moskvitšiline? Igatahes on mul seda punni ikkagi vaja, aga enne tuleks radikas tuvastada. Kui see punn ka ilma klappideta on (ja ju ta peabki ilma nendeta olema), siis ongi sinna lihtsam leida selline paisupaak, millel see rõhupunn küljes on.

(20-03-2015, 22:01 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Kui sul on vaz radikas koos korgiga (on olemas ka ilma korgita), siis võta lihtsalt ka vaz-i paisupaak koos korgiga. Milleks pead vaevata. Paigaldaks paisupaagi siiski enam-vähem radikast nats kõrgemale, noh, et tasapind paisupaagis oleks radika laega ühel tasapinnal.

Korralikku vaz-i paisupaaki on lihtsalt sada korda keerulisem kuskilt romulast leida kui mingi suvalise uuema oma . Mul vist on isegi mingi olemas.

Vasakpoolne pilt, seal, kus radikas püstises asendis, paistab nagu mingi peenem toru moodi asjandus (vasak ülemine nurk)? Kui oli silmapete, pole ka hullu. Sul on vaja lõdviku vahele ühte kolmikut, sealt saab ühenduse paisupaagiga. Paisupaagi ülemine serv on enamasti kohakuti radikaga. 
Üks pilt ka, ei ole otseselt seotud autodega.

Asi on sellelt lehelt, seal juttu ka.
http://www.hot.ee/neemevaino/Radikas/Radikas.htm

(21-03-2015, 11:52 AM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Vasakpoolne pilt, seal, kus radikas püstises asendis, paistab nagu mingi peenem toru moodi asjandus (vasak ülemine nurk)? Kui oli silmapete, pole ka hullu.

Ei ole silmapete, seal on peenike toru täitsa olemas ja sinna saab ka paisupaagi panna. Paagi punnid korgid on kõik ümber tehtud, ainult lõdvikud jäid sinna kus nad on ja radikas on külili keeratud. Küsimus on aga selles, et mille radikas see ikkagi on, .. ja sinna on siis radikakorki vaja- tõenäoliselt siis ilma rõhuklapita.

Ei tohiks väga keeruline küsimus olla sinna see kork leida - väta see radikas teinekord kaasa, et saaks kohapeal proovida, ükskõik, kust sa selle korgi siis hangid.
 Ma arvan, et sa mõtled "korraliku paisupaagi" all säänset asja, mis töötab ja seda vahest ikka leiab.

Paisupaagi kõrgus on oluline vaid täitmise jaoks. Kui süsteemi täidetakse otse radikasse, siis võib olla suvalisel kõrgusel. Endale on lihtsam, kui paisupaak on süsteemi kõrgeim punkt.

Nüüd korkidest. Paisupaagi korgil peab olema üle- ja alarõhuklapp. Radikakorgil piisab tihendist täiteava ülaservas. Paisupaagi korgil peavad olema tihedad nii surveklapp (see toetub alumisele kraele avas) kui paagikraele kinnituv ülemine tihend. Esimene võimaldab liigsel rõhul ohutult lahkuda, teine sunnib lahkunud kauba drenaaži kasutama. Seetõttu on erinevate korkide kombineerimisel oluline jälgida, et surveklapp kindlasti enne põhja toetuks, kui tihend ülevalt kandma hakkab. Muidu ei pruugi tekkida vajalikku ülerõhku.

Alarõhuklapp on reeglina radikakorgi surveklapi sees.

Ülerõhk suurusjärgus 0,15-0,2 bar, alarõhk mitte üle 0,05 bar. Ehk survet võib olla, vaakumit mitte.

Paisupaak pole mudelispetsiifiline vidin, Sinu jaoks on olulised paagi kinnitused ja maht. Mahu rusikareegel on 10% süsteemi mahtuvusest. Japsid harrastasid rippuvat kinnitust ülaservast ja ristkülikukujulist paaki. Millel paraku on lihtne, klappideta kork. Eurooplastel on klappidega korgid paisupaakidel, kuid neil kipuvad jälle olema paagid eridisainiga, mida ei pruugi olla kuigi mugav kuhugi mujale toppida. Ilmselt tuleb Sul võtta mõni mõõt Marta särgi alt, astuda romulast läbi ja valida paslik

Ehk: Sinu radika korral ma otsiks tihendalt ava sulgeva korgi ja eemaldaks sellelt alarõhuklapi. Ning otsiks umbes liitrise mahuga paisupaagi, millel klappidega kork peal. Paisupaagi (ja lõdvikud-torud) sätiks nii, et paisupaagi min-märk oleks süsteemi kõrgeim punkt.

Aga on ka teised variandid, vastavalt Sinu soovidele ja võimalustele.

Ja ikkagi, ... mille radikas see on? Selle toru, mille peale punn käib, välisserva randi diameeter on 45 mm. Selle randi sees on siis veel loomulikult sisselõiked punni stopperite jaoks. Millisel vanemal vene autol oli selline radikas, millel ilma klappideta punn peal oli ja paisupaak eraldi?

Äkki mõni vihje, miks sa arvad, et see üldse vene tehnika küljest on? Ja kui vene, siis äkki mitte auto, vaid mõne statsionaari küljest? Sest radika kuju vaadates peaks ta olema suht ebatavalise paigutusega auto küljest, kus mootor ja radiaator ei ole mitte järjestikku, vaid kõrvuti a la B2 passat 2,2 vms.

Eespool on kirjas, et kõik need toruühendused peale lõdvikute on ümber tehtud- muidu ikka tavalises asendis....
Mis parameetrid siia üles peaks panema, et lihtsam ära oleks arvata ???
Ei pruugi jah vene auto olla, aga vanem asi on see kindlasti

Käsipiduri kangist sai täna difriluku kang. Difrilukk töötab nagu kellavärk !

[attachment=52879]

(16-03-2015, 00:11 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Pumba rihma pingutus? Pumba liigutamisega või lisaratas?

See lisaratas hakkab mulle hea ideena tunduma ! Ma ei suuda ühtegi sellise süsteemi pilti leida ... ?

Ühe siiski leidsin. Mis sellise ratta kaubaartikli nimetus võiks olla ? Ehk on kellelgi pakkuda sellist?

[attachment=52884]