automoto.ee foorumid

Selle tahhomeetriga pole ka asi nii lihtne. Taolise süsteemiga tahhomeeter on sisuliselt sagedusmõõtja, mis töötab generaatori vahelduvkomponendi andmetel. Nagu eespool mainiti, sõltub sagedus pooluste arvust. Lisaks sellele veel rihmaseibide ülekannete suhetest. Tehases on arvutatud välja, mitu vahelduvvoolu faasimuutust ühe väntvõlli pöörde puhul klemmilt W väljub ning vastavalt sellele on konstrueeritud/häälestatud ka osutiga mõõduriist. Kui me algandmetes miskit muudame, läheb näit armatuuril kohe metsa. Seega võttes mingi teise masina samasuguse tööpõhimõttega tahhomeetri kella, on õige näidu saamine sihuke paras loterii. Võib trehvata, võib ka mitte. Pigem mitte. Kes, kas ja kuidas neid ümber saaks häälestada/ehitada, pole aimugi.

(22-04-2015, 09:52 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]Et asi generaatoriga ikka täitsa selge oleks:
Alternaatori ühendused
Kui sa leiaks oma kütusepumba mudeli numbri või tähistuse, siis vahest leiaksime ka selle kohta inffi.

Inglise keelt ikka "duuješ", eks ju? See me "maakeel", eks ju  ...

Ai duu ofkoos ! Aga sellest poel kasu, sest su ling andis sellise tulemuse: Forbidden

Pumbaga peaks ju ka asi nagu selge olema, aga kui sa juba küsid, siis mark on selline:  BOSCH VE4/9F2400R125

(22-04-2015, 10:12 AM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Seega võttes mingi teise masina samasuguse tööpõhimõttega tahhomeetri kella, on õige näidu saamine sihuke paras loterii. Võib trehvata, võib ka mitte. Pigem mitte. Kes, kas ja kuidas neid ümber saaks häälestada/ehitada, pole aimugi.

Sellega olen ma arvestanud, et näit ei pruugi õige olla, aga abiks oleks see asi ka vale näiduga, nimelt oleks mingi näit millest orjenteeruda näiteks niitmisel, kündmisel jne. Kui lihtsalt mingite pööretega on hea tulemus, siis neid pöördeid tuleb hoidagi, kas need aga ka õiged on, ei ole niiväga oluline. Igasugu riistu saab sedasi jvv-i külge sättida kui teed enne kindlaks, et mis näiduga hästi toimib ja siis saab kohe nn "pöörded" paika panna järgmine kord . Ega õige näidikuga ju ka ei tea mis pöörded mingiks tööks parimad on kui ei proovi ja eks kõrvaga ju kuuleb ka mis mootor teeb, et mitte liiale minna ja mitte ka aeglaste pööretega vägistada.

Tegelikult, kui tahhokas petab, siis saab tahhomeetri tegeliku näidu ka teada kui mingi püsiva tahhoka näidu juures ratta pöörded minutis ära lugeda ja ülekandearvuga korrutada .

Sedasorti tahhomeetri installimisel ükskõik mis mootori külge, ei ole vast probleemi:
http://www.autostuudio.ee/tooted/detail/...l?sef=hcfp

Kas kellelgi on head ideed või kogemust, et kuidas mootorile hammasrihma katet teha. Selle Escorti 1.6D puhul ei ole mõtet otsima hakatagi, ei lammaritest ega ka internetist. Ehk annab mõne teise margi oma lõikuda ja keevitada?

(23-04-2015, 17:11 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kas kellelgi on head ideed või kogemust, et kuidas mootorile hammasrihma katet teha. Selle Escorti 1.6D puhul ei ole mõtet otsima hakatagi, ei lammaritest ega ka internetist. Ehk annab mõne teise margi oma lõikuda ja keevitada?

Tuu kate on tavaliselt plastmassist. Vahest katseta pleki või alumiiniumiga.
 Too ülevalpool mainitud link avaneb minul pildina. Aga ega see poldki nii oluline  .

Kõigevägevam on vist mu palveid kuulda võtnud ja mul tõenoliselt õnnestub see kate saada

Hirmus isu oleks käima panna...- aga ei saa rsk ! Et käima panna, on vaja juhtmed paika panna ja ei taha neid ajutiselt, ainult proovimsie jaoks kuidagimoodi venitama hakata. Ja et juhtmed paika panna, on vaja armatuur valmis teha ja viimane ei ole enne mõeldav, kui mootorikate on paigas. Samuti ei taha ma hakata sinna kütte jaoks ganistrit tali külge leiutama ja kui juba, siis peaks hüdro ka enne ära lõpetama- nii et vägisi kipub sinnakanti minema, et enne ei saagi proovida kui ongi valmis. Selles on muidugi oma võlu ja risk ka muidugi. Aga kui peale esimest kävitust ka kohe sõita saab, siis ju ka õnnis tunne- tükk aega ju vaeva ka nähtud .

Õrn lootus on siis Maikuu teisel nädalal massin liikuma saada ja kui õnne, siis ei ole veel  hilja künda ka. Tagumine pool on, võib öelda et valmis, poritiibade peal võib tantsu lüüa juba ja rippsüsteemile on vaja ainult pingutite pikkus parajaks teha. Täna sai veel hüdrojagaja kangidega kaan teistpidi keeratud. Minu oma mõistusega oleks need otsad allapoole hakanud vaatama ja sealt oleks ma siis suured ussid ülespoole väänanud. Õnneks aga astus Ksf Metsnik läbi ja kallas mu kupli alla natuke know-how  -d juurde . Tema tähelepaneliku juhtimise all ma siis täna selle jagaja lahti katkusingi ja kangid said omale loogilise suuna.

Mootorikate on veel aga lahti ja homme asun selle kallale ja hakin oma gaziku jäänuste küljest ka armatuuritüki välja, et see kuidagi Marta külge istutada. Siis pole muud kui juhtmed ja jahutusvoolikud paika ja... ----keerata süütevõtit ja siis,... kas käsi kullas või p....e mullas !

[attachment=53314][attachment=53315][attachment=53316]

Aa- ja üks asi veel, avastasin täna, et see korsten ei mahu uksest välja- palju nalja jäi sellepärast ära, et igaks juhuks üle mõõtsin .

Kena lugulau, ma ütleks! Lugupeetud ksf. Talupoeg Taluja ütles kord hääd sõnad:" Tee enne valmis ja siis kire!"   Eks ta tõsi ole. Jagaja all o sul üks klots pandud, vahest peaks sinna alla niipalju ruumi järma, et äkki saaks mõne vooliku sealt alt läbi lasta ja .. ah, lihtsalt mõte. Mudu nääb kena ja päris välla! Paagid o puudu veel.. 
Kui sul esimesel korral käivitamine ei õnnestu...tead, mis siis juhtub? Siis kõrvaldad puudujäägi ja käivitad uuesti. Nii see käib, ei mingit kulda ega mulda ! 
 Kas summuteid liiga palju ei ole? Hääled muutuvad sedasi olematuks, ikka peaks kena traktori hääl olema  . Sädemepüüdja on ka väga asjalik!

(27-04-2015, 22:11 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Jagaja all o sul üks klots pandud, vahest peaks sinna alla niipalju ruumi järma, et äkki saaks mõne vooliku sealt alt läbi lasta ja .. ah, lihtsalt mõte.   Hääled muutuvad sedasi olematuks, ikka peaks kena traktori hääl olema  . Sädemepüüdja on ka väga asjalik!

Raami sisse mahub voolikuid ja mida iganes veel niimis kulub . Kui hääl liiga leebeks läheb, eks  siis võtan sõelad välja (nali), aga ainult selle 16- mne sumbsist jääks ka väheks vast. Sädmeepüüdjast on asi kaugel, see on Kama pumba kuppel ja niisama pontu pärast sinna pistetud, aga ei ole võimatu, et sellest saabki kunagi sädemepüüdja . Eks seal on veel neid silma riivavaid asju ka palju, aga neid saan ma ka töötava põka puhul ükshaaval korda teha, nägu näiteks ei hakka ma veel tulede jaoks juhtmeid vedama, poritiibu värvima ja istmekatet uuendama jne- pärast aega küll.

Ja jagaja keskmisel sektsioonil on nüüd 4 edasi ja 1 tagasi käik 

(27-04-2015, 23:07 PM)metsnik Kirjutas: [ -> ]Ja jagaja keskmisel sektsioonil on nüüd 4 edasi ja 1 tagasi käik 

Igatahes kogu vastutus võimalike anomaaliate pärast langeb nüüd sinule !

Ootaks arvamusi Marta jõulisuse kohta kui tema liikumiskiirus esimese käiguga 2000 p/min juures on 4.2 km/h ja mootori võimsus on siis 40 KW .

(28-04-2015, 08:57 AM)maitus Kirjutas: [ -> ]Ootaks arvamusi Marta jõulisuse kohta kui tema liikumiskiirus esimese käiguga 2000 p/min juures on 4.2 km/h ja mootori võimsus on siis 40 KW .

Piisavalt, et praeguste rehvidega igal pinnasel end sisse kaevata.

Kui tagasillale tonnist enam langema hakkab, võib haardumine mootorist üle käima hakata Väga Hea Pidamisega pinnal.

Praegust rehvidega vast ei kaeva küll kusagil sisse, pigem lihtsalt silub maapinda .  Eks ma pean kettida ja uute rehvide peale mõtlema, aga hetkel vara veel. Mulle endale tundub et äkki on ülekanne natuke väike- 87x hetkel ja alla 2000 p/min pööretega kaob jõud. Neli km/h aga metsas mätaste otsas on vahest siiski liiga kiire?

(24-04-2015, 18:35 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Kõigevägevam on vist mu palveid kuulda võtnud ja mul tõenoliselt õnnestub see kate saada

Täna on rõõmupäev- kõigevägevam võttiski mu palveid kuulda ja saatis oma ingli, kes oli maiselt kehastunud ksf Agaa-ks, minu juurde, kaasas Ford Escorti hammasrihma kaan ja uued sussid Martale . Veelkord suur tänu !!!

[attachment=53327][attachment=53328]

Nüüd aga tuleb Martale leida veel uued põllutehnika 13 tollised pikitriibuga esirehvid, millel kõrgust sinna 75 cm kanti. Tore kui keegi annaks vihje kuskohast selliseid asju otsida.

Kas jalgpiduri nurk veidi ebamugav pole opereerida. Arvestades seda, et võib ette tulla ka äkkpidurdust vahepeal.

(28-04-2015, 21:31 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Kas jalgpiduri nurk veidi ebamugav pole opereerida. Arvestades seda, et võib ette tulla ka äkkpidurdust vahepeal.

Ei ole. Kartsin tehes seda ka ise, aga tulemus on üllatavalt mugav pidurivajutamine. Marta on ju tegelikult üsna kitsas. (sale )

Need "uued" tagapapud on ju veel suuremad, kui algsed?Marta hakkab siis veel kiiremini astuma :O !? Ma mõtlesin, et vahest oleks sinna sobinud sama mõõt, aga teine suurem laius...näiteks?