automoto.ee foorumid

Paistab nagu oleks VAG grupi autode hammasrihma pingutusrull,elusaid rulle on kastis mitu,aga meil asukoht ei klapi.Neid igas romulas olemas.

(23-03-2015, 22:16 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Ühe siiski leidsin. Mis sellise ratta kaubaartikli nimetus võiks olla ? Ehk on kellelgi pakkuda sellist?

Kui pakutavaid on vähe, ei sobi või puuduvad üldse, siis on selle, täpselt vajamineva, valmistamine "eriliselt peadmurdev" ülesanne  .

Mul ka täitsa olemas sihuke rull,küll kastatud.Asukoht ka peaks klappima.

(24-03-2015, 11:57 AM)metsnik Kirjutas: [ -> ]Mul ka täitsa olemas sihuke rull,küll kastatud.Asukoht ka peaks klappima.

Tore, ja kus sa asud ? Ja palju maksab? B-profiili kiilrihma selg ikka mahub rattale?

Mis see b laius oli, 17 mm vist,peab homme ää mõõtma.
Asun peaaegu Kilingi-Nõmmes

(25-03-2015, 00:36 AM)metsnik Kirjutas: [ -> ]Mis see b laius oli, 17 mm vist,peab homme ää mõõtma.
Asun peaaegu Kilingi-Nõmmes

Ahsoo, ei teadnudki, et mõni foorumlane mulle lausa nii lähedal asub ... eks ootan siis homset.

Hea on ju lubada küll,aga ei leidnudki sellist randiga rulli üles.
Aga selline sile rull täitsa olemas,laius 27 mm.

erinevaid saadavaid pinguteid


http://www.autoladu.ee/varuosa/6421/14964/

http://www.autoladu.ee/varuosa/6110/15566/

http://www.autoladu.ee/varuosa/3956/14971/

(25-03-2015, 18:02 PM)metsnik Kirjutas: [ -> ]Hea on ju lubada küll,aga ei leidnudki sellist randiga rulli üles.
Aga selline sile rull täitsa olemas,laius 27 mm.

Selline peaks sobima väga hästi, aga siin on üks aga ... kui vahetatakse hammasrihma, siis vahtatakse ka see pinguti ära. Kui selline asi on kusagilt üle jäänud, kas siis ei võiks arvata, et see on omajagu tööd teinud ja et selle kasutamine on natuke kahtlane? Või on see korralik?

(25-03-2015, 19:02 PM)hundu77 Kirjutas: [ -> ]erinevaid saadavaid pinguteid


http://www.autoladu.ee/varuosa/6421/14964/

http://www.autoladu.ee/varuosa/6110/15566/

http://www.autoladu.ee/varuosa/3956/14971/

Tänan viitamast ! Hinnad ei ole tapvad ...

Mul ikke kasutatud,aga saaksid asja näpu vahel hoida ja kaeda kuis sobib.
Ega ma sest vidinast midagi saada tahagi,lihtsalt sportlik huvi liikuvat masinat näha.
Ja kuna ühekandi mehed,saaks äkki tere tuttavaks

ps uute asjade hind tõesti olematu.

Huvitav kas Jumzi kolmesektsioonilise jagaja puhul on ka vahe, et kas panna ta tööle kõhuli, selili, külili või pea alaspidi? Ma tahaks ta selili panna, nii, et ühendused taevapoole on....

(30-03-2015, 22:33 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Huvitav kas Jumzi kolmesektsioonilise jagaja puhul on ka vahe, et kas panna ta tööle kõhuli, selili, külili või pea alaspidi? Ma tahaks ta selili panna, nii, et ühendused taevapoole on....

Selles pole küll vahet,et mis asendis jagaja on. Pane nii kuis vaja panna on ja kuidas sobib.

(30-03-2015, 22:47 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]

(30-03-2015, 22:33 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Huvitav kas Jumzi kolmesektsioonilise jagaja puhul on ka vahe, et kas panna ta tööle kõhuli, selili, külili või pea alaspidi? Ma tahaks ta selili panna, nii, et ühendused taevapoole on....

Selles pole küll vahet,et mis asendis jagaja on. Pane nii kuis vaja panna on ja kuidas sobib.

Selge.. tänan !

No kui juba lobisemiseks läks siis suure saladuskatte all pean ütlema,et vaatasin preili Marta üle ka oma silmaga.   Autorile suuri etteheiteid ei teinud ja üldiselt olin asjade olukorraga rahul.   Paar asja oli mille kallal norida aga üllatavalt hästi oli lahendatud kõik olukorrad. Kõik mis tehtud on tugev ja peaks kestma. Ka tehase tööde kallal on ju ikkagi noritud ja ei ole ka õppinud inseneride töö olnud praktikas alati õnnestunud.  Nii et  selles asjas oleme asjad sirgeks rääkinud....    Aga jätka samas vaimus! Loodan,et kevadkülv ikka õnnestub! Edu ja õnnestumisi!

(30-03-2015, 23:52 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]No kui juba lobisemiseks läks siis suure saladuskatte all pean ütlema,et vaatasin preili Marta üle ka oma silmaga.   Autorile suuri etteheiteid ei teinud ja üldiselt olin asjade olukorraga rahul.   Paar asja oli mille kallal norida aga üllatavalt hästi oli lahendatud kõik olukorrad. Kõik mis tehtud on tugev ja peaks kestma. Ka tehase tööde kallal on ju ikkagi noritud ja ei ole ka õppinud inseneride töö olnud praktikas alati õnnestunud.  Nii et  selles asjas oleme asjad sirgeks rääkinud....    Aga jätka samas vaimus! Loodan,et kevadkülv ikka õnnestub! Edu ja õnnestumisi!

No kui juba lobisemiseks läks, siis ma ütlen need paar asja ka kõigile välja !  Üks oli ikka see: "kas patjadel või ilma" küsimus, mille üle on siin teemas ka ägedalt vaieldud ja siinne seltskond jagunes selles suhtes oma arvamustega suht kaheks. Ühtepidi on selge, et patjadel selline lagunemise mure oleks tavalahenduse puhul välistatud. Mul on aga mootori ja käigukasti otsa pandud jäigalt veel igavene raske, gaz-66 -e vahekastist tehtud reduktor ja patjadega juhtuks tõenäoliselt just selline asi, et selle kombo rasked algus ja lõpp, hakkas teine-teistpidi värisema ja kõike, mis sinna vahele jääb, lõhkuma . Selle hirmuga võtsin ma siis šnitti tehase inseneridelt, kes on traktori nii teinud, et mootor, kämakast ja tagasild, moodustab ühe terviku ja ei mingit raami. Et aga tehase trakil kõik need asjad natuke tugevamini konstruitatud on, siis tugevadasin ma oma sarnase süsteemi tugeva raamiga- no nii- igaks juhuks . Aga eks aeg näitab.

Teine asi oli siis see, et Lp ksf-i meelest ei jõua B-profiiliga kiilrihm Nš-16 õlipumpa ringi ajada ja hakkab libisema. Sellelel väitele ei oska ma aga vastu vaielda. Jõudsime koos sellise lahenduseni, et kui hakkab libisemma, siis jääb mul see Nš-16 pump vakantseks ja sinna asemele hüppab Nš-10. Eile üks külamees, kel ka omatehtud põka, väitis aga, et tema 10-st pumpa ajab ringi A-proofiil ja ei mingit libisemist- nii, et eks ka aeg näitab .


Küsiks aga suurelt ringilt nõu veel ühe asja kohta.... Ma leidsin lõpuks sellise treiali, kes ka treida oskab- vanakooli mees muidugi. Too vanahärra on ka omale nii mõnegi põka ehitanud ja ta rääkis mulle sellisest probleemist, et sõduauto diislil on natuke teine hingeelu kui traktori diislil. Nimelt on küll KW-d samad, aga sõduauto mootoriga ei jõua "minna" kui koormuse peale saab- näiteks adra maasse lased.
Põhjus pidi olema selles, et erinevalt bensukast, kus küttesegu on raguleeritud karbussiga ja gaasile vajutades see ei muutu, ei reguleeru diislil seal gaasivajutamisega õhu juurdevool- see jääb samaks ja siis koormusega, kui pöörded ei kipu tõusma, saab ta liiga palju kütet kätte. Probeleemile pidi olema lihtne lahendus mingi vedru regulieerimine kõrgsurvepumbas. Eile tuli sellest ka ühe mehega juttu ja tema oli proovinud. Jõudu tuli muidugi juurde, aga tahmalondi viskas ka korstnast välja. Kas see on normaalne nähtus? Traktoritel viskab jah ka koormusega kena tahmalondi välja, aga kuidas selline asi mõjub mootori tervisele?

Tore kui keegi võtaks vaevaks kommenteerida ja oma arvamust avaldada selles suhtes !

(31-03-2015, 08:38 AM)maitus Kirjutas: [ -> ] Eile üks külamees, kel ka omatehtud põka, väitis aga, et tema 10-st pumpa ajab ringi A-proofiil ja ei mingit libisemist- nii, et eks ka aeg näitab .

Oleneb koormusest. Mul omatehtud puulõhkujal ka NŠ-10 ja hakatuseks üks A profiiliga rihm. Kui läheb punnitamiseks, siis võtab rihma libisema küll ja ei aita seal suurt pingutamine ega kampoli vahele viskamine. Lisaks tapab pidev "piiri peal" vedamine rihma kiirelt ää. Selleks suveks on pumba poolele paigaldamiseks hangitud teine rihmaseib, kus kaks A soont peal. Mootori otsas on mul niikuinii kahe soonega ratas, nii et lähevad topelt rihmad. Vaja vaid soojemat ilma et õues ehitada saaks. Uuel rattal nimelt teine ofset ja lihtsast ümberpoltimisest ei piisa, peab midagi nihutama.
Traktoril vast nii kanget ja pidevat koormust pumbale ei tule. Kui külamehe hüdraulika vaid rippriistu üles-alla liigutab, siis jah, võib talle ühest A profiilist pumbale jaguda küll.
Edit: Ah jaa, ülekandest oleneb muidugi ka. Kui pumba otsa suurem ratas panna, on vedu kergem ja rihma libisemise võimalus väiksem. See on siis kui kiirus pole oluline.
Ehk said sellest targutamisest veits abi... 

(31-03-2015, 08:51 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]

(31-03-2015, 08:38 AM)maitus Kirjutas: [ -> ] Eile üks külamees, kel ka omatehtud põka, väitis aga, et tema 10-st pumpa ajab ringi A-proofiil ja ei mingit libisemist- nii, et eks ka aeg näitab .

Oleneb koormusest. Mul omatehtud puulõhkujal ka NŠ-10 ja hakatuseks üks A profiiliga rihm. Kui läheb punnitamiseks, siis võtab rihma libisema küll ja ei aita seal suurt pingutamine ega kampoli vahele viskamine. Lisaks tapab pidev "piiri peal" vedamine rihma kiirelt ää. Selleks suveks on pumba poolele paigaldamiseks hangitud teine rihmaseib, kus kaks A soont peal. Mootori otsas on mul niikuinii kahe soonega ratas, nii et lähevad topelt rihmad. Vaja vaid soojemat ilma et õues ehitada saaks. Uuel rattal nimelt teine ofset ja lihtsast ümberpoltimisest ei piisa, peab midagi nihutama.
Traktoril vast nii kanget ja pidevat koormust pumbale ei tule. Kui külamehe hüdraulika vaid rippriistu üles-alla liigutab, siis jah, võib talle ühest A profiilist pumbale jaguda küll.

Nii see võb olla küll, ei vaidlegi vasu. Ühe teise külamahe jutu põhjal pidi tugeva koormuse puhul isegi Belarussil Nš-32 hinge kinni tõmbama. Ma panustasin hüdropumba valikul sellisesse teadmisse, et hüdraulika puhul kehtib sama ülekandevalem kui hammasrataste puhulgi, et mida väiksem hammakas suuremat veab, seda vähem jõudu selleks vaja on, et suuremat jõudu tekitada, loomulikult kannatab selle all kiirus. Martal on igavene pirrrakas Jumzi originaalsilinder, mida originaalis see Nš-32 ringi ajabki. Nii ma siis lootsingi, et poole väiksema pumbaga ei tule mul see koormus nii suur. Kuna pööret on aga sõiduauto mootoril rohkem, siis litraaži peaks aga kätte saama.

"Lobisen" ka veitse. Hüdropump. Masinatel on selle suurus ja muud parameetrid valitud vastavalt vajadusele. Eks sa valisid rohkem kõhutunde järgi. Oluline asja juures on see, et mis asi pumba hinge kinni peaks võtma ja mis põhjusel see peaks üleüldse toimuma, kui ahelad on reguleeritud ülevooluklapiga/klappidega.  Kui juhtubki selline asi, et teatud surve juures ei jaksa süsteem toimida, siis tuleb midagi muuta, et takistus kõrvaldada. Kui ei jaksa, aga rihm ei libise - siis on kas töö liiga raske või mootor mannetu. Kui rihm libiseb, siis tuleb muuta rihma pingust, rihmarataste läbimõõtusid või reduktsiooniklappide avanemist jne. See iseehitamise võlu koosneb suuresti asjade kokkusobitamisest katse-eksituse meetodil  ..
 Mootorist. Üldiselt soovitan asja mitte ärevaks ajada enne õiget aega. Külamehi on karjade kaupa ja igalühel on omad kogemused erinevate masinatega. See "varda" või "vedru" keeramine võib lõppeda sellega, et "keerad" Marta südamele  . Saab teine veel isheemiatõve külge või midagi seesugust  ! Mootoril on kõik paigas - ka töötamine erinevatel reziimidel, küll sõiduauto jaoks, aga mina ei näe siin erilist vahet. Vahe on vaid pööretes ja momendis, mida teatud pöörete juures aretatakse. See, mida ta seejuures "sööb" on paika pandud.  Seepärast soovitangi sulle pidada pikka meelt ning ooodata ära liikuva Marta "iseloomukatsetamise" tulemused. Kipun arvama, et kui toetad temakese nina vastu midagi toekamat, siis ta lükkab selle toekama asja ümber, keerab end sõlme või kaevab oma ontliku taguotsa maasse. Võrdluseks - sõber veab metsast puid välja masinaga, millel on 8 hj mootor peal, taga umbes 2 x 3 m üheteljeline käru, taga all topeltrattad MTZ-ilt, koorem taevani, muda silmini. Ta istub seal sagedasti ka sees, aga mitte selle pärast, et mootor ei jõua, vaid rattad ei haaku enam  .  Aag see selleks.

Tänan, sõber Tift, ...rahustasid maha !