(10-06-2023, 06:35 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (09-06-2023, 18:35 PM)mopple Kirjutas: [ -> ]Kõik on tore, eriti tore oleks veel kui seda paganama energia jäävuse seadust jalus poleks. ...arvestades et täna juba Ionity kuni 300 kW laadijates laadimine on iga kohaliku elektriauto omaniku õudusunenägu.
Üldiselt nõus, et tasuta lõunaid ei ole, aga miks 300 kW võimsusega laadimine kohalike jaoks on õudusunenägu? Oled kindel, et need võimsad laadijad pannakse sama karva otsa, kus kogu ülejäänud vald taga?
Selle üle, et väga suure võimsusega laadijatele ei piisa ainult võrguotsast, vaid need vajavad ka kohalikku kiirsalvestust, on juba aastaid räägitud ja ka toimetatud, selles on ksf! aavul õigus.
Esmalt tahan öelda, et mul ei ole midagi elektriautonduse vastu. Küll aga häirib mind see, et üldsus ja ka meie maailmajao poliitikate kujundajad tunduvad kohati olevat liiga roosade prillidega.
Õudusunenäo puhul pidasin silmas puhtalt hinda. Ionity 79 s/kWh ilma kuutasulise lisapaketita on lihtsalt kallis.
Jah, ongi kallis, kuid energia ei peagi odav olema. Üldiselt mulle väga meeldib Leo Kunnase "Gort Ashryni" raamatute põhimõte, et energia ongi raha. Veel teine nüanss asja juures on see, et üle 250 kW laadimisvõimsuste saavutamiseks peab auto akupinge olema 800V aga täna on see saadaval valdavalt autodel hinnaga alates 60 kEUR.
Olles ise tööalaselt akusalvestusega natuke seotud, siis tegelikult on kogu see maailma alles mähkmetes. Peamine mure on, et veel ei ole välja kujunenud standardeid kogu vajalikule ahelale kokku. Selles teemas on ilmselt kõige kaugemal hetkel Tesla, kuna nad teevad ise nii akud kui ka inverterid ja muu vajaliku.
(09-06-2023, 22:07 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]6 minutiga 1000 km laadida oleks võibolla aku jaoks pisut harjumatu meie kogemusest lähtudes. Aga pole mitte võimatu kondensaatori puhul. Kas neil seal on tegu akuga või kondensaatoriga selgub hiljem kui tõlkevead on parandatud.
Kui laadimisjaama kondekat laetakse ka sel ajal kui klient alles sõidab laadija suunas, astub autost välja, otsib taskust maksekaardi, sisestab kliendinumbri ja pin koodi, küsib veel naiselt ununenud pin-i, jõuab lõpuks pistiku autoga ühendada. Siis laadimisjaama kondekast auto kondekasse läheb kasutatavate ülijuhtidega (oli kirjas) tõesti ainult 6 min 1000 km.
Järelikult võib laadimisjaama sisenev toide olla tunduvalt väiksema võimsusega kui meie siin mõtleme.
Olen kunagi kuulnud eestis aretatud superkondensaatoritest. Ehk on hiinlased need kasutusele võtnud.
Mõne aasta taguse Skeletoni spetside inteka järgi ei olnud need kondekad mitte aku asendajad vaid abistajad. Just pidurdamis energia (veel) paremaks ära kasutamiseks, aku ei suutvat laaduda pea hetkelise impulsiga kuid kondekas suudab. Hiljem laetakse siis mõistliku tempoga kondekas akusse tühjaks.
Googli rusikareeglina võtvat elektriauto 0,2kw/km, ehk siis 6 minutiga tuleks laadida akusse 200 kw/h. Ning kui tolle laadija võrguvõimsus oleks 200kW saaks käia tunnis üks "tankija". Ja laadimiskaabel ning pesad/pistikud peaks kannatama 6 minutit 2000 kW.
Tesla V4 laadija on juba 1 MW võimsuse jaoks disainitud. Cybertrucki ja Semi jaoks.
(10-06-2023, 17:16 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Tesla V4 laadija on juba 1 MW võimsuse jaoks disainitud. Cybertrucki ja Semi jaoks.
Huvitav oleks selle alalisvoolu kaabli jooksva meetri kaalu teada. Kahtlustan, et kaabli normaalseks opereerimiseks on vaja mingit poomilahendus.
ABB kuni 350 kW laadimispostidel, mida ise olen tööle seadnud, on posti ülaosas "jo-jo" mis tõstab kaablit keskpaigast peenikese trossiga, et see mööda maad ei lohiseks.
Kempoweri/(Kemppi) laadimispostidel on kaablid vedruga ülessepoole toestatud nagu tundlad.
(09-06-2023, 21:08 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Hiina minutid on pikemad ja kilomeetrid lühemad.
Õnneks saab end lohutada mõttega, et ajaleht ei peagi tõtt rääkima.
Nii on.
Rolleri lubatud laadimis aeg max 1,5h on reaalsuses 6-8 tundi. Samas sõidu kilomeetrid on lubatu 30-ne asemel 50-60km.
Kuigi need esimesed kolmkümmend on minek tunduvalt parem kui teisel.
Aga ei häiri. Mul poodi 1,5km. 20 korda käib vabalt ära ?
upitaks vähe teemat.
Olen siin peroioodiliselt ikka Tesla MS-e piilunud ja võiks kokkuvõtteks lisada, et kasutatud kauba hind hakkab kuhugi keskmisele kodanikule käegakatsutavasse kaugusesse jõudma, sinna 20-30 tuhande peale siis. Ise vaatan rohkem faceliftitud masinaid ja neid on siis alates 25-st pakkumisel. Meile pole antud laine veel massiliselt jõudnud, aga kapitalistlikes maades küll. Eriti Hollandis on hakanud ilmselt liisingust tagasi tulema ja siis ka loogiliselt võttes teisele ringile suunduma. Aga mis kõige selle õnne juures vähe häirib, on kohapeal väga piiratud hoolduvõimekuse ehk konkurentsi olemasolu. Üks firma üldse otsinguga välja tuli ja nende poolt tehtud ettepanek ühepoolseks suguühteks(klassikaliselt "pluss käibemaks") võtab nõutult kukalt kratsima. Ma ei tea muidugi, mis on esinduse hinnad Soomes, seega liiga kaugele oma järeldustega kohe ei läheks. Nähtu võib ju lihtsalt minu vähese teadlikkuse viga olla ja võib ka olla, et kõik vähegi pädevad kohad ongi oma hindu kõvasti ülespoole kohendanud. Kui kedagi huvitab, siis Service Mode otsingusse ja näeb ise ka, mis seal toimub.
Niisiis, kas peale antud ettevõtmise meil siin pealinna ligidal keegi veel selle automargiga tegeleb ja kui, siis kus täpsemalt? Antud juhul huvitaks rohkem mõni tubli teslafännist kodanik, kes raha ja rikastumist mõnusa nokitsemise kõrval päris esmakohale pole sättinud ja oskaks alustuseks kasvõi head ostunõu anda - mida kindlasti välistada või mis võiks ka kindla peale minek olla jne. Kuigi kunagi mõtlesin, et ei osta elu sees autot, mille kindalaeka avamiseks pead näpuga ekraani kraapima, siis siin me nüüd oleme. Natuke isegi häbi on. Aga oleks võinud ju veel hullemini minna.
Oled sa kindel, et see üldse mingit regulaarset esindusehooldust vajab? Ma olen nii aru saanud, et rehve, piduriklotse jms vahetatakse suvalistes tavatöökodades (ja Tesla lubab ning lausa soosib seda, st garantii ei katke ka tutika autoga) ning esinduses (lähim Helsinkis) käiakse ainult siis, kui auto ise seda nõuab. Nõudmise sagedus sõltub tugevalt aastakäigust, esimese otsa omad on parajad poolfabrikaadid...
Pisike miinus on veel see, et väidetavalt Soome esindus pidi üks paras peavalu olema. Kui lõustaraamat olemas, siis seal elektriautode grupis infot külluses.
Jesper, ei ole kindel, et vajab. Ja esimeste aastate ikaldused välistan puht esteetilisel põhjusel. Midagi oskaks arvatavasti ka ise seal ära teha ja tegelikult tahakski rohkem elektriasjandust lähemalt tundma õppida. Ühtteist tarkust selle margi kohta on kogunenud ju juutuubi ja nii. Aga sealt servise mode lehelt lugesin jällegi sellist teksti ja tekkiski küsimus - kas tõesti peab seda kõike nii tiheda intervalliga tegema? Eriti kolme viimati mainitud lõigukese puhul. Arvestades isesõitmisvõimekust siis kokkujooksud ja rehvid ja käiguosa regulaarselt üle vaadata, seda veel mõistan.
Vastavalt reglemendile on hooldus vajalik iga 20 000 km järel. Hooldus hõlmab:
Rataste joondamist;
Rehvirõhu kontrolli;
Rehvide ülevaatust ja kokkujooksu kontrolli;
Käiguosa (vedrustuse) kontrolli;
Salongifiltri vahetust;
Kojameeste harjade vahetus;
Patarei vahetust võtmepuldis;
Pidurivedeliku vahetust;
Konditsioneeri hooldust;
Aku jahutusvedeliku vahetust.
Nende hinnakirjas näpuga järge ajades ütleks et selline iga kolmveerand aasta järgi(minu läbisõidu puhul) toimuv väike ülevaatus läheks maksma u.1000 pluss raha, loomulikult veel pluss km. Mida tundubki arusaamatult ohtralt olema. Et kus kohast siis elektrika omamisest kokkuhoid võiks tulla, kui laiemalt vaadata?
See võib sulle üllatusena tulla aga tavapärasemast natukene sportlikuma Nissaniga peab neid asju tegema iga 7000 tagant, loen aku jahutusvedeliku hetkel tavaliseks õlivahetuseks enda V8'l antud kontekstis. Tehase regulatsiooni järgi, mitte mu enda välja mõeldud luulud. Ütleme nii, et Tesla puhul on minu silmis see 15k isegi ilus venitus.
Mina ei usu eluilmas, et näiteks neid piduriklotse nii palju kulub, isegi tavalisel autol on välp kordades suurem ja Teslal ju regen aitab. Pigem see konkreetne putka on lihtsalt lüpsmise peale üles ehitatudki, kuna inimesed eeldavad, et kui on Tesla, siis peab ka hooldusasutus olema kuidagi otsapidi Tesla.
Konditsioneeris nad vahetavad mingit udupeent filtrit seal iga paari aasta tagant ja jahutusvedeliku olukorda jälgib auto ise miljoni anduriga, kuna see on töökindluse seisukohalt väga oluline sõlm.
Aga jah, kuna sa otsid pigem inimest kui arvamusi, siis ilmselt see elektriautode grupp facebookis on kõige õigem vastus.
Ahjaa, see on ka oluline, et poleks matsu pannud, kindlustuse poolt maha kantud ja esinduseväliselt taastatud auto - kuna Tesla ei taha nendega mingit tegemist teha, siis lüüakse elektrooniliselt Superchargeri kasutamine kinni ja uuendusi enam ei saa jne.
Elektriautod ikka tulevad ja levivad järjest jõudsamalt, seega on lähitulevikus positiivse poole pealt oodata ka järelturu elavnemist ja rohkem konkurentsi/valikuvõimalusi. "
Juunis müüdi Euroopas esmakordselt rohkem uusi täiselektriautosid kui diiselautosid, teatas Euroopa Autotootjate Liit."
https://majandus.postimees.ee/7817902/el...selautosid
Teslal väidetavalt kaskokindlustus suht kirves esinduse puudumise tõttu. Et tasub uurida seda. Niiöelda vana maailma elektrikatel on kasko mõistlik.
On asju, mida ette ei näe. Elu sees poleks sedagi uskunud, et pean hakkama facebooki kontot tegema, et targemaks saada : )
Aga ma vist ei tee seda. Ja tegelikult on pea aasta jagu otsutamiseks aega, mismoodi edasi kulgeme. Isutab jah ülemineku S-i järgi, aga kui kõik sellega seonduv sedavõrd kallis ja peavaluline on, nagu hetkel tundub, siis peab ilmselt veidi lihtsakoelisemate alternatiivide poole vaatama.
Oleks hinnad sõbralikumad, siis võtaks ühe id buzzi ligi küll, näiteks california mudeli. Sobiks mõnusaks igapäeva kulgemiseks ja ka reisidel käimiseks.
(20-07-2023, 19:22 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]Samas vw pole just õnnelik oma toodete müügiedu üle.
https://forte.delfi.ee/artikkel/12021816...otti-minna
Kui Eesti üle-eelmise kuu müügitabelit vaadata, mis kuskil teemas diagonaalselt läbi jooksis, siis esmapilgul tundub viis vw kirjadega lisandunud elektriautot tilgakesena ookeanis. Aga kui kõik samas tabelis figureerivad vwaagen groupi derivaadid kokku liita, tuli neid pealiskaudse lugemise järgi kuhugi kolmekümne ligi, mis börsifirmade arvestuses jällegi esimese või teise koha andis.
Asja lähemalt uurides sai küll antud firma toodang tulevase õueiluna kindlalt välistatud, sest kättesaadavad mudelid on nagu nad on koos oma tarkvaraliste probleemidega ja kallima otsa veidi muretumad masinad ei mahu mingit pidi eelarvesse.
Hetkel on ka Tesla huvi õnneks üle läinud.
Nüüd aga hakkas kuskil ajukurdude vahel krudistama üks eriti ilge idee. Impulss tekkis jällegi
siin kohatud elektrilisest null-kahest.
Patsiendiks näen Mondeo MK3 Estate, kui ühte viimast suurt universaalautot ja doonoriks eelistaks isiklikult Leafi asemel, mida on küll arvutul hulgal antud otstarbeks reprodutseeritud, hoopis esimese põlve Ioniqut. Eelis seisneks CCS laadimisvõimekuse olemasolus ja mahukamas akus, kui see õnnestuks kuidagi Fordi alla laiali laotada. Meil vabariigis arvatavasti sellise ümberehitamisvõimekusega üksused puuduvad. Või siiski? Kui keegi midagi teab, võiks koputada.
Eesmärk oleks saada tänavalegaalne sõiduk igapäeva kasutusse.
Kuid millest üldse nii mahukat projekti alustada?
Ilmselt siis eelarve koostamisest.
Kui sellega kuhugi kaugemale ka ei jõua, siis vastava arvutuse proovin siiski ära teha.
Patsient 2x(üks harjutamiseks, teine teostamiseks) - 500-1500
Doonor - kui silmad lahti hoida, võiks korras veo-osaga eksemplari kuskil 5000-10000-ga leida küll
Ümberehitus - ?
Riiklik asjaajamine - ?
Ettenägematud kulud - ?
Tehke nüüd idee maha või kiitke kaasa : )
See on väga vahva projekt. Aga igapäevaautoks on tehase toode kindlasti murevabam ja lõppkokkuvõttes soodsam. Parema edasimüügi võimalusega ka.
Olen isegi neid mõtteid mõlgutanud. Kõige suuremaks probleemiks saab akupaki paigaldamine, põhjaaluse paagi puhul osa põhja alla ja osa mootorisalongi. Eelarve pane alates 15k, mootor, juhtplokk pedaaliga, aku, elektriline konditsioneer, rooli võim elektri peale, vaakumpump. Rohkem peast ei tule hetkel.
Kuskil jooksis kunagi sari "Vintage Voltage". Kindlasti leiab huviline klassikute elektrifitseerimise teemalisi asjalikke õppevideosi kuni tesla mootori kasutamiseni neliveolise auto keskmootorina.