(04-03-2024, 11:22 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Tegu on ilmselgelt vigaselt väljastatud arvega ning küllap see ka ära parandati pärast mainimist. Olen ka K-rautast ja Selverist vigast arvet saanud. Samuti näiteks Telia esitas mulle (isiklik kogemus) ükskord üle 7000-eurose arve teenuse eest mida ma polnud tarbinud. Kas nüüd tuleks mobiiltelefon kõigilt inimestelt ära korjata? Eesti Energia esitas ka ülemöödunud kuu eest suurema arve kui oleks pidanud ja vabandas alles mitu nädalat pärast seda kui olin nende tähelepanu sellele juhtinud. Järelikult elekter on halb?? Või mida Sa üldse siin tõestada üritad?
Mina ei ürita midagi tõestada siin sest polegi see koht kus peaks midagi tõestama.
Tegu TUNDUB olema pealkirja järgi teemaga, kus arutletakse kas ostaksid omale elektriauto ja võin käe südamele panna, et pole see kes on kõige rohkem teemast mööda kirjutanud.
Viitasin võimalusele, et teatud juhtudel ON võimalik saada harjumuspärasest erinevaid arveid ja neid näiteid võib leida ilmavõrgust.
Kas need enne või pärast tühistatakse pole nii konkreetset fakti välja toodud ning mina ei võta küll välja hõigata, et laadige julgelt hinda vaatamata, see on igaljuhul soodne.
Eks proovin enam mitte kirjutada sel teemal ning tõesti ei osanud ette naha, et see ongi see peavoolu harujõgi kus vastuvoolu sõudjatel korjataksegi aerud käest ära.
imelik, tuli hetkel loll küsimus,
mida enamat pakub elektriauto võrreldes fossiilse autoga peale sõitmise hetkel erituvate kahjulike gaaside puudumise ?
mida on elektriaoutos mida fossiilses ei ole ?
ok tuleb tõdeda, et kiirendusest tulenev sõidunauding on ehk üks asi - aga kui see ei ole sul enam tähtis punkt auto valikul.
sõidumüra ? linnas teeb elektrikas ka häält ja mitte eriti vähem kui bensukas, maanteel noh fossilses saab ka karjumata kaasreisijaga rääkida
tuulemüha on ju mõlamal,
"tankida" saad ka peale tanklate kus iganes voolu jagatakse - noh täna antakse sõbralikult niisama erinevates kohtades aga kas ka edaspidi ? ma usun et ühel hetkel kui tööandja parklas on 50 "tankivat" autot hakatakse mõtlema, kui käid iga nädalavahetus sõbral külas ja saunas hakatakse ka vihjama et näe elekter kalliks läinud, hotellid, motellid jms. samuti jne.
mida veel mis õigustaks selle tarbimise ebamugavuse ja kallima hinna ?
läbitava kilomeetri hind on odavam ? noh hetkel nagu näiliselt on nii aga siin saab ka pikalt arutleda.
isiklikult põhiliseks autoks mulle/meile ei sobiks aga teiseks autoks kindlasti väga sobiks.
samas pole see mõte mulle ikka nii kinni juurdunud, et ma sihilikult otsiks
vahest tekib mõte, hakkad otsima, vaatad hindasid, mõtled kasutuse peale ja loobun
Miks mina elektriautot (tegelikult pigem elektriajamit, praegused autod on liiga kallid või linnamehe mänguasjad) heaks pean:
- pöördemoment on saadaval nullist ilma hõõrdkatteid libistamata või õli pumpamata;
- elektrilisi tarviteid saab sööta auto lähedal (eeldab väljavõtuvõimekust), piisab V2L võimalusest;
- elektrijaama heitgaaside töötlus on oluliselt tõhusam, kui sisepõlemismootoritel, sh. kogu heitmekontrolliseadmestiku mass, maht ja maksumus (=~materjalide vajadus);
- võimalus tankida (sobivates oludes) põhivõrgust sõltumatult toodetud särtsu;
- särts ei leki maha, ei aura ära (ning ei moodusta selle käigus plahvatusohtlikku segu)
- puudub sisepõlemismootoriga seotud hooldusvajadus (õlide ja filtrite vahetus, küünlad, pihustid)
- on vaiksem, sest puudub vajadus summutada sisepõlemismootori silindris toimuvaid plahvatusi
Mingil hetkel oli
Škoda Enyaq isegi teemaks, aga siis hakkas rahast kahju.
(04-03-2024, 14:17 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Miks mina elektriautot heaks pean:
- pöördemoment on saadaval nullist ilma hõõrdkatteid libistamata või õli pumpamata;
- elektrilisi tarviteid saab sööta auto lähedal (eeldab väljavõtuvõimekust);
- elektrijaama heitgaaside töötlus on oluliselt tõhusam, kui sisepõlemismootoritel, sh. kogu heitmekontrolliseadmestiku mass, maht ja maksumus (=~materjalide vajadus);
- võimalus tankida (sobivates oludes) põhivõrgust sõltumatult toodetud särtsu;
- särts ei leki maha, ei aura ära (ning ei moodusta selle käigus plahvatusohtlikku segu)
- puudub sisepõlemismootoriga seotud hooldusvajadus (õlide ja filtrite vahetus, küünlad, pihustid)
- on vaiksem, sest puudub vajadus summutada sisepõlemismootori silindris toimuvaid plahvatusi
1 - nõus, aga selle elektronide liigutamise taga on ka omad "libistamised" tegelikult. jahutust vajab nii mootor kui aku.
alles oli pilt siin ühest kapotialusest ja noh ei erine see fossiilsest visuaalselt ju - ja see kõik ka ju kulub tegelikult.
2 - jah see jäi mul varem mainimata, et osadel autodel on selline võimalus, et kasutada neid akupangana kindlasti ei ole see kõikide autode standard featuur,
3 - jah korsten suitseb kaugemal ja vist ka puhtamalt (tahaks loota) aga nõudluse kasvades elektrivõrgu arendamine ei ole ka üldse mitte odav ja saasteteta lugu
4 - jah kui on oma paneel põllu peal ja sulle see elukorraldus sobib siis jah. aga see pole kindlasti väga suure enamuse privileeg, eks biometaani ja prügidiislit tehakse kah
5 - särts "lekib" päris hästi, akud on kuramuse ohtlikud oma olemuselt ja võivad ka plahvatada - ja kui siis ise ei kustuta ühegi valemiga, mis muidugi teisel juhul on täitsa tehtav.
6 - jah mootoriga seotud hooldus puudub aga kulub ka see elektrimootor ju, samas ka veermik kulub samamoodi ja ehk rohkemgi kuna auto on raskem.
alles aasta lõpus levis saksa TÜV testi raport kus Tesla oli enim ülevaatusel läbipõruv auto
7 - sellest ma ennegi mainisin, linnas pole elektrika ja bensuka müra vahe suur seda siis jalakäia vaatest, maanteel sõites on autos tuulemüra sama lisandub jah nüüd olenevalt mis klassist on auto ka müratase mootorist mis premium klassi masinatel on ju ka päris madal.
Õli ja jauhutsvedelikku ja pidurivedelikku peab ikka vahetama, sellest ei pääse. Pihusteid ega kolvirõngaid ei pea tõesti vahetama, selle asemel võtad iga 200k tagant uue mootori nüüdseks vähemalt Tesla näitel.
Iga 200k tagant saab samas selle raha eest uue Blueprint mootori
Ega see korrasioongi seisma jää kuhugi pimedasse nurka, ikka käib siit ja sealt katsumas erinevaid liikuvaid ja mitteliikuvaid osasid.
Kasuteguri poolest aga tõesti ületamatu kooslus võrreldes vetikapõletajatega.
(04-03-2024, 14:39 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]2 - jah see jäi mul varem mainimata, et osadel autodel on selline võimalus, et kasutada neid akupangana kindlasti ei ole see kõikide autode standard featuur
See featuur on hetkel standardiks saamas, isegi odava otsa uutel (loe: 2024+) mudelitel on see olemas.
(04-03-2024, 15:16 PM)Etsike Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 14:39 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]2 - jah see jäi mul varem mainimata, et osadel autodel on selline võimalus, et kasutada neid akupangana kindlasti ei ole see kõikide autode standard featuur
See featuur on hetkel standardiks saamas, isegi odava otsa uutel (loe: 2024+) mudelitel on see olemas.
muidugi on küsimus mis osas ?
kas V2L (vehicle to load), V2H
(vehicle to house) või V2G ?
(vehicle to grid)
maakeeli siis kas vastavalt kas: autost tarbijale, majasse või võrku
siingi foorumis kuulsust nautinud Dacia Spring uue mudeli tehnilistes oli jah V2L olemas aga nt V2H või V2G ei olnud.
"V2L" saab läbi inverteri ikka vist igasse autosse teha ja on mul omalgi 3-s hetkel kasutatvas diiselautos nii tehtud
muidugi jah ei ole see päris nii äge kui päris elektrikatel tuleb tõdeda.
Miks ma loobusin isegi elektriauto poole vaatamisest?
Põhjusel, et iga pisemgi vigastus akul nõuab aku väljavahetamist.
Pole harjunud sõitma "ringrada", kus pole auke kaikaid ja lumevalle ära külmunud värava ees. Kuni seda meie teed ei võimalda....
Kusjuures, kas see
kord nädalas mõni minut auto kõrval seista ja oodata kuni paak täis jookseb, on tõesti mugavam kui nt
igal õhtul eramaja seinalt juhe trumlist auto külge tõmmata ja hommikul tagasi joosta lasta?
Isiklikult olen korduvalt korraga tankinud suurusjärgus 5 liitrit vedelat sellepärast et on rõvedalt külm ja tuuline ja sajab horisontaalvihma ja ei viitsi tankuri kõrval lõdiseda ja pärast läbiligunenud teksadega autosse maanduda.
Jah, ma tean, et autole on tervislik paak täis hoida ja paagitäis kestab kaua jne... Aga just mugavuse kohta küsin.
Erijuht muidugi veel kui loosid endale sellise tankimispüstoli, mis ei fikseeru. Ukrainareisidega korduvalt juhtunud, et ülejäänud konvoi juhid ajavad kuskil kobaras juttu kuni küts voolab, aga Telc pigustab oma tankuri kõrval püstolit
(04-03-2024, 14:17 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Miks mina elektriautot (tegelikult pigem elektriajamit, praegused autod on liiga kallid või linnamehe mänguasjad) heaks pean:
- pöördemoment on saadaval nullist ilma hõõrdkatteid libistamata või õli pumpamata;
- elektrilisi tarviteid saab sööta auto lähedal (eeldab väljavõtuvõimekust), piisab V2L võimalusest;
- elektrijaama heitgaaside töötlus on oluliselt tõhusam, kui sisepõlemismootoritel, sh. kogu heitmekontrolliseadmestiku mass, maht ja maksumus (=~materjalide vajadus);
- võimalus tankida (sobivates oludes) põhivõrgust sõltumatult toodetud särtsu;
- särts ei leki maha, ei aura ära (ning ei moodusta selle käigus plahvatusohtlikku segu)
- puudub sisepõlemismootoriga seotud hooldusvajadus (õlide ja filtrite vahetus, küünlad, pihustid)
- on vaiksem, sest puudub vajadus summutada sisepõlemismootori silindris toimuvaid plahvatusi
Mingil hetkel oli Škoda Enyaq isegi teemaks, aga siis hakkas rahast kahju.
Mõned märkused.
1. Võimsus on küll koheselt saadaval, aga rehvid kuluvad ka sellevõrra palju kiiremini.
2. Igati nõus ja PEAB saama standardiks.
3. See on iga rohelise unistus, aga ei olnud minu eesmärk autot ostes.
4. Nõus ja veelkord nõus.
5. Päris täis ega tühja akuga ei tohi e-autot pikalt seisma jätta. Kui aku kord juba süttib, siis ma ta ka põleb.
6. Nõus, hooldus on kordi odavam. Lisaks kuluvad ka piduri detailid vähem.
7. Salongi müra on maanteel mitte preemium autoga võrdne. Rehvid, tuul, katuseraamid...
(04-03-2024, 19:51 PM)rocker Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 14:17 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Miks mina elektriautot (tegelikult pigem elektriajamit, praegused autod on liiga kallid või linnamehe mänguasjad) heaks pean:
- pöördemoment on saadaval nullist ilma hõõrdkatteid libistamata või õli pumpamata;
- elektrilisi tarviteid saab sööta auto lähedal (eeldab väljavõtuvõimekust), piisab V2L võimalusest;
- elektrijaama heitgaaside töötlus on oluliselt tõhusam, kui sisepõlemismootoritel, sh. kogu heitmekontrolliseadmestiku mass, maht ja maksumus (=~materjalide vajadus);
- võimalus tankida (sobivates oludes) põhivõrgust sõltumatult toodetud särtsu;
- särts ei leki maha, ei aura ära (ning ei moodusta selle käigus plahvatusohtlikku segu)
- puudub sisepõlemismootoriga seotud hooldusvajadus (õlide ja filtrite vahetus, küünlad, pihustid)
- on vaiksem, sest puudub vajadus summutada sisepõlemismootori silindris toimuvaid plahvatusi
Mingil hetkel oli Škoda Enyaq isegi teemaks, aga siis hakkas rahast kahju.
Mõned märkused.
1. Võimsus on küll koheselt saadaval, aga rehvid kuluvad ka sellevõrra palju kiiremini.
2. Igati nõus ja PEAB saama standardiks.
3. See on iga rohelise unistus, aga ei olnud minu eesmärk autot ostes.
4. Nõus ja veelkord nõus.
5. Päris täis ega tühja akuga ei tohi e-autot pikalt seisma jätta. Kui aku kord juba süttib, siis ma ta ka põleb.
6. Nõus, hooldus on kordi odavam. Lisaks kuluvad ka piduri detailid vähem.
7. Salongi müra on maanteel mitte preemium autoga võrdne. Rehvid, tuul, katuseraamid...
Palun tõlgi punkt ühte-kudas rehvid kuluvad kui ratast ringi ei lubata.
Kiirendus algab üldiselt alates 30.
Räägid või oled katsetanud mõnda?
(04-03-2024, 21:06 PM)rocker Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 20:31 PM)vwt2 Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 19:51 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]1. Võimsus on küll koheselt saadaval, aga rehvid kuluvad ka sellevõrra palju kiiremini.
2. Igati nõus ja PEAB saama standardiks.
3. See on iga rohelise unistus, aga ei olnud minu eesmärk autot ostes.
4. Nõus ja veelkord nõus.
5. Päris täis ega tühja akuga ei tohi e-autot pikalt seisma jätta. Kui aku kord juba süttib, siis ma ta ka põleb.
6. Nõus, hooldus on kordi odavam. Lisaks kuluvad ka piduri detailid vähem.
7. Salongi müra on maanteel mitte preemium autoga võrdne. Rehvid, tuul, katuseraamid...
Palun tõlgi punkt ühte-kudas rehvid kuluvad kui ratast ringi ei lubata.
Kiirendus algab üldiselt alates 30.
Räägid või oled katsetanud mõnda?
Kui fooritaga pedaal vastu maad lajatada tõmbab enne korralikult ringi, kui "juhiabi" sekkuda jõuab.
Märja asfaltiga 50 või 70 km/h tunnis pedlaal põhja, teeb ka enne korralikult kaapsu, kui kõikvõimas abi sekkuda jõuab.
Kogemust tänaseks kaks tiiru ümber maamuna.
Mis autost räägid oma kahel tiirul ümber maaamuna -mõne elektrikaga ka kunagi sõitnud oled? Mina olen 300 kw proovinud ja ei tööta.
Kas mul on õigus, aga elektriautost ei saagi kunagi hobisõidukit, kuna tühjalt seisev aku rikneb ja muutub kasutuskõlbmatuks?
Siis me tulevikus vist ei näegi Youtubes videosid "Electric car cold start after years"
Aga ma nägin eile videot bensiinimootoriga Teslast. Tehti trollimiseks video ja viidi töökotta õlivahetusse. Hiljem mindi tanklasse ja rahvas vaatas huvitavate emotsioonidega pealt
Elektrika juures kindlast imeeldiks et pole neid adblue ja tahmaka jurasi.Üks ei saa aru kui teda paaki juurde lisati ja teine ei suuda end põletada.
Vaikselt teemal silma peal hoidnud erinevates kohtades ja kui hind peaks sobivamaks minema võtan kindlasti elektrika praeguse lpg pilli asemele.
Ennem on siin mainitud aku vigastusest ja selle vahetamisest,olen aru saanud et on võimalik vahetada ka jupi kaupa,kas kõigil ei tea.
Kindlalt meeldiks talvine hommikune startimine,poleks vaja enne sõitu nii palju oodata.
Põhimõtteliselt ei ostaks kommude valmistatud autot ja sellist millel pole eestis esindust.
(04-03-2024, 21:11 PM)vwt2 Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 21:06 PM)rocker Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 20:31 PM)vwt2 Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 19:51 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]1. Võimsus on küll koheselt saadaval, aga rehvid kuluvad ka sellevõrra palju kiiremini.
2. Igati nõus ja PEAB saama standardiks.
3. See on iga rohelise unistus, aga ei olnud minu eesmärk autot ostes.
4. Nõus ja veelkord nõus.
5. Päris täis ega tühja akuga ei tohi e-autot pikalt seisma jätta. Kui aku kord juba süttib, siis ma ta ka põleb.
6. Nõus, hooldus on kordi odavam. Lisaks kuluvad ka piduri detailid vähem.
7. Salongi müra on maanteel mitte preemium autoga võrdne. Rehvid, tuul, katuseraamid...
Palun tõlgi punkt ühte-kudas rehvid kuluvad kui ratast ringi ei lubata.
Kiirendus algab üldiselt alates 30.
Räägid või oled katsetanud mõnda?
Kui fooritaga pedaal vastu maad lajatada tõmbab enne korralikult ringi, kui "juhiabi" sekkuda jõuab.
Märja asfaltiga 50 või 70 km/h tunnis pedlaal põhja, teeb ka enne korralikult kaapsu, kui kõikvõimas abi sekkuda jõuab.
Kogemust tänaseks kaks tiiru ümber maamuna.
Mis autost räägid oma kahel tiirul ümber maaamuna -mõne elektrikaga ka kunagi sõitnud oled? Mina olen 300 kw proovinud ja ei tööta.
Kia e-niro. Läbisõt kohe 85000. Ise roolitaga olnud 80000. Ja palju Sinul kilomeetreid e autoga?
Ma olen ka elus ühtteist proovinud. N**grinaist proovisn, asiaati, naabrinaisele läksin näpu otsaga pihta, kui õnne soovisin. Oma naist natuke rohkem... Aga vähemalt proovisin.
Ilmselgelt ma ei võtaks siin sõna, kui kasutajakogemus puuduks...
Kuskil sada lehekülge tagasi sai vist antud videole viidatud. Vaatasin täna üle ja soovitan ka teistele unetutele.
Mida graatsilist tehnoballetti suudavad kaks ülekeskealist meest küll korda saata, lihtsalt hämmastav.
Seekord ilma tüütu füüsikata -
puhas mehhaaniline ülemlaul inimvaimu leidlikkusele
Juhiabi sul rehvi põletada ehk ei võimalda, aga maksimaalse kiirenduse saamiseks peab ikkagi leidma selle läbilibisemise piiri ja siis veojõudu täpselt seal hoidma. Samamoodi pidurdamise ja keeramisega. Lisaks kõik see väntsutamine, mis rehvi teekonarustel tabab. Internet kurtmist täis, kuidas rehvid kestavad elektrika all vähem kui põletajal. Eks oma osa annab ka suurema kiirendusvõime igapäevane kasutamine.
Kas meie kliimas elektrikatel seda muret ei teki, et kuna pidureid kasutatakse vähe, siis nad kipuvad kinni jääma?
(05-03-2024, 02:18 AM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Kas meie kliimas elektrikatel seda muret ei teki, et kuna pidureid kasutatakse vähe, siis nad kipuvad kinni jääma?
Üldiselt mitte. Küllap see oleneb ka autost, aga enamasti on see tarkus tarkvarasse sisse kirjutatud, et vahepeal tavapidureid kasutada. Nagunii kasutatakse tavapidureid siis kui aku on täis (95+%) või kui aku on piisavalt külm. Aga ka pikalt 20-80% vahemikus olnud akuga autol püsivad kettad ilusti haljad.
Kas tõesti peab tehnikafoorumis meelde tuletama nii elementaarset asja, nagu seda on veojõu tekkimine rattas?
Rehvi ja tee kokkupuutepunktis saab veojõud mõjuda alles siis, kui pöörlev rehv hakkab teed enda all edasi või tagasi nihutama. Selle käigus rehv deformeerub. Mille tulemusena erinevad mustri osad liiguvad erineval viisil ja ulatuses. Ehk mikroskoopiline libisemine toimub alati, kui rehv pöörleb mingigi horisontaaljõu mõjudes (kiirendus, pidurdus, liikumine kaart mööda). Mida suurem jõud, seda hullem on libisemine. Seda libisemist mõjutavad ka rehvi ja tee omadused, kõige enam rehvirõhk.
Tänapäevased pehmed rehvid saavutavad maksimaalse haardumise kuskil 3-5% libisemise juures. Sealtmaalt hakkavad abisüsteemid rehvile mõjuvaid jõudusid vähendama (ABS, ETC jt). Inimene hakkab nägema umbes 7% pealt, mõni teravsilma ehk varem. Aga edasi-tagasi libisemisest enam kulutab rehvi külgsuunaline läbilibisemine, mis juhtub järsemal pöördel alati. Mida raskem on auto ja mida kiiremini pööret tehakse, seda rohkem libiseb. Inimesele tajutavat läbivajumist kutsutakse ka alajuhitavuseks.
Kuivõrd paadunud liiklushuligaanina olen juba arvel, siis julgen ka tunnistada, et võimas ja hästi juhitav auto kutsub sõitma kiiremini ja hoogsamalt. Mille tulemusena kuluvad rehvid paratamatult kiiremini. Millest tekib rehvitolmu ja aeglasemate kaasliiklejate pahameel. Ning elektriauto kui (enamasti) nauditavalt täpset veojõu doseerimist pakkuv liikumisvahend seda kõike võimaldab. Hoogsat sõitu isegi alamõõdulise veomootoriga isendiga soodustab madal raskuskese, mille tõttu auto kaldumised on harjumuspärasest väiksemad ja seegi kiirendab rehvide kulumist.
Omaette dilemma on veel rehvitööstuse alaline vastuolu: hea pidamisega rehv kulub kiiresti, sest ainult nii saavutatakse hea haardumine kõval siledal pinnal. Hea kulumiskindlusega rehv jälle ei pea ja kipub mürisema ka. Siin ei ole midagi tegemist paratamatu kaasneva sissetuleku suurenemisega rehvide tihedama väljavahetamise arvelt