Kui nad suudaks käru vedada (täna vist suudavad ainult mõned suuremast otsast), võiks sarnaselt nutiseadmete akupankadele ehitada järelkäru-akupanga, mida pikemaks reisiks rentida ja postijaamades vahetada. See oleks margist sõltumatu, vool auto laadimispistikusse ja sõidad nagu juhe seinas. Või hädajuhtumiteks sisepõlemis-gene sappa võtta.
Tsitaat:On ju autod kõik ka erinevad nagu ka eelpool kõnelejad väljendanud.
Praegu istub traktori aku kadillaki peale ja keegi ei nurise. No piltlikult öeldes. Kadilaki inimene ei tunne alaväärsust ega traktorist uhkust.
Mul oli sodiläkil aastaid suisa traktori genekas.
A mul kodus aega laadida küll, jummala suva kas võtab 6 minutit või 18 tundi.
Ikka väga erinevad on need aku asjad.
(17-12-2021, 23:06 PM)Peeter2 Kirjutas: [ -> ]Aga mida soovitada inimestele, kellel pole luksust elada oma majas ja seega ka laadimisvõimalust? Selliseid inimesi on suur enamus.
...
Miks peaks sellisel inimesel, kes elab tiheasustusalal, üldse olema oma auto? OK, ma tean tegelikult häid vastuseid ka
Korteriinimene laeb siis, kui tekib võimalus. Mitte kõik kiirlaadijad ei ole kogu aeg hõivatud. Küll ta leiab koha, kui vajadus on. Kui vajadust tegelikult ei ole, siis leiab alati ettekäände...
Ma arvan, et hübriidauto aku vahetuse video sobib siia paremini, kui õppevideote alla:
Umbes säärased on ka elektriautode akud seestpoolt vaadates.
Nüüd hr.Võsa paneb natuke mööda. Ma siin Viimsi ühe laadimiskoha juures juba vist kaks korda olen näinud sõnelust särtsu nõudjate vahel. Head tuttavad euroopas kirjeldavad seda laadimist ikka väga hapudes toonides linnades. Õnneks või õnnetuseks on kortermajade elanikke oluliselt rohkem kui eramajade omanikke. Jah,uusarendustel on nüüd vist nõue,et peab olema parkimiskohal särtsuvalmidus. Ja linnas on inimesel samuti autot vaja.
Inimene elab Pirital ja käib tööl Õismäel United Motorsi lähistel. Mingi vaidluse käigus tal kellegagi sündis mõte teha proov auto versus ühistransport. Marsruut oli nädala jooksul täpselt sama. See hõlmas nii tööle minekut,päevaseid toimetusi linnas,lapse ära toomist,poes käimist ning koju tulemist. Samad poed/kohad jne. Iga päev kaotas reaalselt ligi 2h. Kõige suurem ajakadu tuli päevastelt asjatoimetustelt. Sellele järgnes koju ja tööle sõit. Kuna seda pidi tegema mitme erineva transpordivahendiga,siis tekivad kiirelt mõttetud ooteajad.
Päris halb video. Põhimõtteliselt kõiki ohutusnõudeid on eiratud ja sellise töö juures võiks neid jälgida. Eestis veel juhtumeid ei tea aga põdramaal jäi üks tehnik käelabadest ilma sedasi HV akut näppides.
(19-12-2021, 23:51 PM)ivoalaska Kirjutas: [ -> ]Päris halb video. Põhimõtteliselt kõiki ohutusnõudeid on eiratud ja sellise töö juures võiks neid jälgida. Eestis veel juhtumeid ei tea aga põdramaal jäi üks tehnik käelabadest ilma sedasi HV akut näppides.
Väga hea video. Harvanähtavalt konkreetne ja selge. Kui see töö on vaja ette võtta, siis selle video järgi ta tehtud saab.
(19-12-2021, 23:23 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (17-12-2021, 23:06 PM)Peeter2 Kirjutas: [ -> ]Aga mida soovitada inimestele, kellel pole luksust elada oma majas ja seega ka laadimisvõimalust? Selliseid inimesi on suur enamus.
...
Miks peaks sellisel inimesel, kes elab tiheasustusalal, üldse olema oma auto? OK, ma tea tegelikult häid vastuseid ka
Korteriinimene laeb siis, kui tekib võimalus. Mitte kõik kiirlaadijad ei ole kogu aeg hõivatud. Küll ta leiab koha, kui vajadus on. Kui vajadust tegelikult ei ole, siis leiab alati ettekäände...
Põhimõtteliselt saab ka hobuse ja vankriga Tallinna äärelinnast kesklinna tööle käia. Rendid kusagile talli - vast leiab ikka umbes sama lähedale kui lähim elektriauto laadimispunkt - ja ostad hobuse, vankri ja muu juurdekuuluva. See on samas suurusjärgus argument ning umbes sama mõttekas teguviis. Isegi parem, sest oled oma aja peremees - kuigi seda aega kulub niivõiteisiti palju - ja ei pea laadija järjekorras ootama.
(29-12-2021, 19:08 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Saivad kaugel põhjas oma esimese akutüki valmis - https://northvolt.com/articles/first-cell/
Hea uudis, rootslasi tasub tõsiselt võtta, nende argumendid on läbimõeldud ja keskkonnasõbralikkuse poolest käivad teistest kohati ees.
Mõni päriselust pilt ka vahelduseks. Meie toredas jõmmipealinnas liikus vahepeal ringi selline molotovi veoauto ja jalgratta elektriline ristsugutis:
Palju sel aparaadil nii kitsukeste ja mustrita rehvidega vihmas või teekattemärgistusel ka pidamist on? Ilmselt mitte eriti. Edasi rebivad sellised aga üsna käredalt.
Pidamist? Ilmselt sama palju kui neljal jalgratta rattal kokku. Jalgratas ta oma olemuselt ka oli.
Jalgrattal paneb juhi jõud piirid ise peale. Üldiselt mida raskem, seda aeglasema hoo saad üles (kui just hullult allamäge ei lähe). Särtsuga see piirang puudub. Kas seal pildil üldse väntadest mingi vedu rattasse läheb? Pildi peal ei paista kuskil keti jaoks kohta olema.
Krt, ma ei viitsi ega oska jahuda mingite hüpoteetiliste suuruste osas juhuslikult nähtud elektriliikuriga seoses
. A la veojõud, pidamine, külgkiirendus, g- force, downforce jne.
Meie kandi ilmakuulus innovaatiline ettevõte soetas omale sellise. Jumal teab, mis eesmärkidel. Kärutas sellega natuke ettevõtte lähiümbruses ringi. Justkui
saksa värk peaks olema. Mina lihtsa inimese ja kõrvaltvaatajana küsisin lihtsalt luba kiibitsemiseks ja mõne pildi klõpsamiseks. Ah jaa, kett oli ka.
Sa ära pahanda, eks uus asi tekitab ikka rumalaid mõtteid ja küsimusi.
Ega ma ei pahandagi, selle va emotikoni panin ju ka
Lisada võin ainult nii palju, et asi oli tegelikult veel õblukesem kui ta pildi peal välja näeb. Varbaga vähe vajutasin sinna keskele raami peale, vajus nagu natuke looka teine. Aga omamoodi vigur ikka. Siuke halearmas ja natuke kodukootud moega.