(08-08-2023, 23:17 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Käisin ka just kiire tiiru Balatonis ujumas, paar tundi tagasi jõudsin kodumaa pinnale. Kilod watid, eurod, zlotit rehkendan kokku paari päeva pärast. Aga lõpptulemus auto arvates oli nii.
![[Pilt: IMG_20230808_193916.jpg]](https://www.upload.ee/image/15551612/IMG_20230808_193916.jpg)
Kui kedagi huvitab, siis raha kulus elektri molekulide peale 235 kohaliku ühikut. Ei ole kallis, ega odav. Bensuga vist gramm kallim ja diisliga suht sama hind.
(09-08-2023, 12:44 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]EMP löögi vastu peab KOGU elektrisüsteem olema varjestatud ja maandatud.
Mul on olemas üks sõjaväe EMP kindlalt soomukilt pärit starteri toitekaabel, see on kogupikkuses väljast (isolatsiooni pealt) vaskvõrguga varjestatud.
Ei oska ette kujutada, mida see EMP pauk endast kujutab, aga selle maanduse koha pealt midagi nagu meenus. Kui paralleele vedada tuumaplahvatusega, mida olen oma tagumikuga pidanud paaril korral kogema, siis võin kinnitada, et Gaz66 koos selles sisalduva arvutuskeskuse ja mansaga teeb tuumalaksu ajal päris kõrge kaarega elegantse õhulennu. Kuidas sellises olukorras asju maandatakse ja kas sellest tolku on, ei oska arvata. Küll aga võin kinnitada, et kõik "orbiidil ära käinud" (ja ratastele maandunud) tehnika käivitus võtmest ja töötas minu meelest paremini kui enne. Võimalik ka, et hoopis sohvril oli suurem tahtmine sealt nahh tõmmata.
Tuumaplahvatuse käigus toimub erinevaid huvitavaid effekte, milledel on küll ühine põhjus, kuid siis lähevad nende teed lahku. Gaazikuid lennutab ilmselt primitiivne lööklaine. Sama mis tavaplahvatuse korralgi, lihtsalt suurem-võimsam. Kui gaazik mehaaniliselt terveks jääb peale hüpet, siis miks ta ei peaks edasi sõitma.
Elektromagnetimpulsi kohta ma pole pädev rääkima. Samas ma poleks liiga optimistlik erinevate asjad ellu jäämise osas, kuna lisaks nö tavalistele juhtmetele on ka elektrivõrgus, rääkimata sidevõrgust, programeeritavad kontrollerid jms juhtimisseadmed. Kui need katki lähevad, tuleb minna üle käsijuhtimisele, kuid see võib tuumasõja tingimustes olla pehmelt öeldes raskendatud. See oleks arvatavasti keeruline isegi rahuajal. Sidevõrgu kontekstis pole käsijuhtimine olemuslikult võimalik. Klassikalises mõttes telefonivõrku (releede ja kommutaatoritega, devushkaga keskjaamas jne) ei eksisteeri, hääl kantakse üle andmesidevõrgu kaudu. Lisaks peame arvestama, et sidevõrgud on meil aluseks igasuguse tsiviiltaristu toimimisele. Kasvõi kõiksugused tarneahelad kolivad automatiseeritud andmevahetusele.
Sõjaolukorras on vedelkütust võimalik hajusalt säilitada ja jagada. Elektriga nii teha ei saa. Mis elektritranspordile ülemineku järgselt tähendab seda, et asjatundlik löökide jada elektrivõrgule halvab enamuse vähemalt tsiviiltranspordist. Mis omakorda vähendab tugevalt vastupanuvõimet.
Ja see emp rünnaku võimalus on milline reaalselt ?
Vaadates tänast ainukest tõelist sõda ja neid osapooli
siis kui üldse kuskil oleks seda kasutatud siis nüüd ja praegu Ukrainas.
Aga mida pole seda pole.
Pigem mitte ei tehta emp rünnakut vaid lastakse lihtsalt elektitaristu raketiga vms. ära.
(10-08-2023, 12:57 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]Ja see emp rünnaku võimalus on milline reaalselt ?
Kunagi räägiti mingist päikeseloitest või miskist. Pidi maa pealt palju asju ära hävitama kaasa arvatud elektrivõrgud. See kera pool, mis parajasti varjus, pidi enamvähem korda jääma. No igasugu kiibimajandus on ju el. võrgu kõrval tühi-tähi hävitada. Kui see pauk peaks juhtuma ja meil on öö, siis interneti juhtimine pidavat käima teispoolt ookeani ja see kaob üleilma ära. Ei saa enam meile lugeda ega videosid vaadata ja automotos käia.
(10-08-2023, 12:57 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]... kui üldse kuskil oleks seda kasutatud siis nüüd ja praegu Ukrainas.
...
Piisava võimsusega elektromagnetpulsi tekitamiseks on vaja lõhata tuumapomm. Seepärast seda polegi Ukrainas ega mujal siiani kasutatud.
(Nojah, põhimõtteliselt saab ka teisi energiaalikaid kasutada, aga sellised relvad on kallid ja piiratud tegevusraadiusega).
Tegelikult on mingisugused EMPi tekitavad relvad ka katsejärgus? olemas. Nagu ka relvad, mis lõhkekeha välja laskmiseks püssirohu asemel elektromagnetit kasutavad jne.
Kui ukrainat vaadta, siis pole kummalgi pool liiga high-tech võimalusi.
Aga ilmselgelt kõige lihtsam ja odavam võimalus on võimalikult karukannis, kaugel ja/või raskesti ligipääsetavas kohas, mastid maha lasta tavarelvadega. Ulatusliku jama jaoks peab lihtsalt mitu liini korraga maha saama, et võimalikud ümberlülitusvõimalused ära kaotada.
Neid särtsu swappe on juba ikka päris üksjagu tehtud ja ARK -i jaoks vahet pole kas teed masuudipressist bensuka või särtsuka. Kui telgede kaalud lõhki ei lähe on kõik tips tops. Kui hakkab lõhki minema,saad loobuda näiteks tagaistujate mõttetust kaasavedamisest
(24-08-2023, 16:31 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]Miks ei peaks?
Äkki sama mis CNG'ga? Tegu siiski väga suurte pingete ja ampritega ehk pädevustunnistused, sertifikaadid ja muud jutud? Isegi mingi loogikaalge oleks olemas. Su elumajas pole poolt seda mis autos aga täna ei või enam enamusi asju ise teha. Nüüd äkki võid autot särtsutada - kõlab ju loogikaveana? Reaalselt surugaaas ja moodne kõrgepingeline alalisvoolu elekter on tegelikult paras peavalu küll. Mõlemad erakordselt plahvatusohtlikud kui VÄHEGI on midagi valesti ehitatud.
ja jälle pannakse näpp ja see teine, ilma küüneta ihuliige kõrvuti...
(25-08-2023, 00:45 AM)Telc Kirjutas: [ -> ]ja jälle pannakse näpp ja see teine, ilma küüneta ihuliige kõrvuti...
Selles suhtes on eelkirjutajal õigus, et kui nt. igal isehakanud meistrimehel lasta ise kodus traadi ja teibiga elektriautosid ja nende komponente (nt. akusid) remontida ja/või "paremaks tuunida", siis on elektritulekahju tõenäosus palju-palju suurem kui analoogse teguviisi puhul bensiini- või diiselautoga. Lisaks on liitiumakude tulekahju tavaliste kustutite ja/või veega sisuliselt kustutamatu. Otseloomuliult enda vara (ja iseennast) võib igaüks soovi korral maha põletada, kuid pahatihti võib kaasneda sellega ka varaline ja/või tervisekahju süütutele kõrvalseisjatele.
Haakub ka käesoleva teema ja tuleohutusega, et hiljuti olin tunnistajaks ühele KÜ üldkoosolekule, kus kohal olnud liikmed arutasid tõsimeeli elukorraldust, et kui tulevikus on elumaja aluses parklas kõik elektriautod, siis hakatakse pikendusjuhtmete ja "baraban"idega nendele laadimisvoolu võtma üksikutest parkimiskorruse ühispistikutest mitmed autod korraga kuna elektriauto on ju sisuliselt üks suur akutrell. Seejärel proovisin vastulauseks uurida, et kas ja kuidas on elektriautode laadimine praegu Eestis reguleeritud, aga selgus, et juba olmesolevates parklates ja garaažides otseselt mingeid eeskirju polegi ning sisuliselt ühenda erinevate pikendustega niipalju autosid ühe seinapistiku taha kui ise tahad. Seega tulevikus eriti elumaja alustes ja/või kinnistes ühisgaraažides vajaks elektriautode laadimine kindlasti ka mingil määral reguleerimist kasvõi juba tuleõnnetuse korral kindlustuskaitse säilimiseks.
NB! Käesolev kirjutis ei proovi kuidagi vihjata sellele, et teemaks olnud elektri-mersu oleks ohtlikult ehitatud. Pigem võib isegi olla toodud elektri-mersu puhul tegu teispidise eeskujulike erandiga, et asju saab ka kodus omalkäel õigesti ja ohutult teha.
Seda olen isegi siin varem öelnud, et hetkel on olukord selline, et meeletu särtsuautode propageerimine käib, kuid pole vähemalt kuulda olnud, et ohutute ja võimekate laadimisvõimaluste tekitamine sama aktiivselt käiks. Kui midagi üldse toimub, siis ikkagi suure tõenäosusega Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Põlengutest rääkides- vist on viimasel ajal omajagu elektrikaid põlema läinud ja seda olukorras, kus neid nii väga massiliselt ikkagi ei ole, kui võrrelda rahvaarvuga.
Eile juhtusin uudistest kuulma, et Eesti inimesed näevad end ikkagi elektriautot ostmas alles ca 10 aasta pärast ning seda juhul, kui auto hind söödav oleks ning ka selle pidamine sisepõlemismootoriga autoga võrreldes soodsam on. Kui paljude ja millise piirkonna inimeste arvamuse põhjal see statistika tekkis, ei oska küll öelda.
Trehvasin nägema juutuubi viidikut, kus näidati elektrivurride laadijaid us ja a-s. Ma ei mäleta millises osariigis, või millises getos, aga olukord oli võrreldav meie nõuka aegsete telefoni putkadega, kus 5 putkat reas ja sellest funkkab ainult üks. Tulenevalt tarbijate oskamatusest või jänkide üldisest pohhuismist, või tont teab millest, aga pikast laadijate reast 1/3 olid "out of order".
Tsitaat:Põlengutest rääkides- vist on viimasel ajal omajagu elektrikaid põlema läinud ja seda olukorras, kus neid nii väga massiliselt ikkagi ei ole, kui võrrelda rahvaarvuga.
Kas keegi tooks välja võrdluse - põlenud el. autode arv suhtes el. autode üldarv. Huvitav oleks võrrelda kolhoosiaegsete teraviljakombainipõlengute arvu kombainide üldarvuga. Meenub et need põlengud toimusid igal sügisel. Kumb ohtlikum?
(25-08-2023, 14:00 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Tsitaat:Põlengutest rääkides- vist on viimasel ajal omajagu elektrikaid põlema läinud ja seda olukorras, kus neid nii väga massiliselt ikkagi ei ole, kui võrrelda rahvaarvuga.
Kas keegi tooks välja võrdluse - põlenud el. autode arv suhtes el. autode üldarv. Huvitav oleks võrrelda kolhoosiaegsete teraviljakombainipõlengute arvu kombainide üldarvuga. Meenub et need põlengud toimusid igal sügisel. Kumb ohtlikum?
Korras ja nõuetekohase elektriauto laadimise ja kasutamise korral ei ole statistika järgi liigse põlemasüttimise probleemi:
Viide
Küll aga võib tavainimene pahaaimamatult ennast ohtu seada olukorraga, kus läheb maakoju, suvilasse või ka võõrasse kohta külla, kus on näiteks amortiseerunud või küsitava ehituskvaliteediga juhtmestik (eeldavavasti ka kaitsejuhita nagu vanasti tehti) ning hakkab seal oma autot laadima.
Viide
Ma kujutan ette, et tegelikult on piisavalt suur osa Eesti elektrijuhtmestikust küsitava kvaliteediga ja aegunud, et elektriauto väga kõne alla ei tuleks. Lisaks sellele on need vanad juhtmestikud piirkondades, kus mingi 40K maksev elektriauto NAGUNII päevakorral ei ole.
PS. Siinkohal pööran tähelepanu ikkagi sellele, et ma ei otsi põhjuseid elektrikaid maha teha- mida keegi teine ostab, ei ole nagunii minu asi, lihtsalt minu visioonidesse need ei mahu.
Ksf aavu- ohtlikkus on nõukaaegsete kombainide ja praegusaja elektriautode puhul erinev, eriti arvestades viimaste kontsentreerumist tiheasustusega aladele- kas läheb kombaini ümbert mõni hektar põlema või läheb ühe elektriauto kõrvalt (mõni) majapidamine lisaks.
Volvo hübriid laeb tavaseinapistikust 2400w ja ainult N ja L laadima ei hakka on vaja lisamaandust ,ehk siis tänapäevast pistikut. Nii ,et oht vanadele majadele puudub ,kuna auto ei hakkagi laadima.