automoto.ee foorumid

(14-12-2021, 10:29 AM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]Vastuolu tegelikult ei ole. CO-nullemissioon ja tarbimise suurenemine võib tulla ka tuumaenergia pealt.

Tead või usud? Seda oled lugenud: https://roheline.ee/uudised-uudis-2020-1...riskidest/? "Positiivse näitena on Saksamaa otsustanud kõik oma tuumaelektrijaamad 2022. aastaks sulgeda."

Prantsusmaa hakkas jälle tuumajaamu juurde ehitama.  Valikute küsimus.
Ja see postimehe "artikkel" kubiseb faktivigadest, raske on sellist jampsi isegi kommenteerida

(14-12-2021, 10:53 AM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]

(14-12-2021, 10:29 AM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]Vastuolu tegelikult ei ole. CO-nullemissioon ja tarbimise suurenemine võib tulla ka tuumaenergia pealt.

Tead või usud? Seda oled lugenud: https://roheline.ee/uudised-uudis-2020-1...riskidest/? "Positiivse näitena on Saksamaa otsustanud kõik oma tuumaelektrijaamad 2022. aastaks sulgeda."

No ütleme nii, et see allikas on "veidi kallutatud".
Ja toodud positiivne näide on esiteks tingitud sellest, et Muttil oli valitsusse rohelisi vaja, samuti ehmus ta Fukushima juhtumist. (Saksamaal on tõesti iga jumala päev maavärisemine ja kord nädalas tsunami). Selle positiivse näite tulemus on aga see, et Saksamaa hakkab elektrit ostma. Eeskätt Prantsusmaalt, kus seda suures osas just tuumajaamades toodetakse. Peale selle saavad nad elektrit loomulikult ka vene gaasi abil hõõruda. Ilgelt roheline ja julgeolekuliselt ohutu.

Tuumajaamadega kaasnevate ohtude (õigemini nende ülespuhumise) üle on mõnusalt irvitanud Otto Frisch oma laastus "Söel töötavate energiajaamade realiseeritavusest" (loetav näiteks siin: )
https://www.mpoweruk.com/coal.htm

Mul ka tuumaenergiaga seoses küsimus. Kusagil pole selgitust. Kas reaktorite poolt toodetud energia lisandumine maa soojusbilanssi on "roheline" või "mitteroheline". Võrreldune selle energiaga, mida maapõues leiduvad radioaktiivsed elemendid nagunii kogu aeg toodavad ja jäävad tootma. Sest nad ju lagunevad kusagil, kuigi hajutatult, aga ikkagi. Siinkohal ei mõtle ma reaktorile tehtud kulutusi enne tema käikulaskmist ja pärast sulgemist.

(14-12-2021, 12:36 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Mul ka tuumaenergiaga seoses küsimus. Kusagil pole selgitust. Kas reaktorite poolt toodetud energia lisandumine maa soojusbilanssi on "roheline" või "mitteroheline". Võrreldune selle energiaga, mida maapõues leiduvad radioaktiivsed elemendid nagunii kogu aeg toodavad ja jäävad tootma. Sest nad ju lagunevad kusagil, kuigi hajutatult, aga ikkagi. Siinkohal ei mõtle ma reaktorile tehtud kulutusi enne tema käikulaskmist ja pärast sulgemist.

Soojusbilanss ei ole tuumaenergia puhul probleem, sest see soojus on köömes võrreldes sellega, mis kasvuhoonegaaside tõttu meie atmosfääri jääb.

Tsitaat:Soojusbilanss ei ole tuumaenergia puhul probleem, sest see soojus on köömes võrreldes sellega, mis kasvuhoonegaaside tõttu meie atmosfääri jääb.

Kui võrrelda päikesepaneelide ja tuulikutega võib olla võrreldav. Paneelide ja tuulikute toodetud energia maanduks nagunii maakeral päikesekiirgusena, järelikult on mõju bilansile täpselt null. Küsimus ikka selles, et kui asendada kivisüsi, nafta ja gaas reaktoritest saadavaga, kas siis oleksime rohepöörde sooritanud või mitte. Toodaksime ju samaväärse koguse soojust nagu seni.

(14-12-2021, 08:10 AM)ivoalaska Kirjutas: [ -> ]Noori ei huvita autod täpselt senikaua, kui tekib pere, paar last, koer jne. Siis enam auto nii paha ei ole ja elektritõuks jääb üha rohkem seisma.

Asjakohane tähelepanek

Allolevat ei peaks siis lugema inimesed, kelle arvates on võimalikud lihtsad lahendused. Ärge raisake oma aega, liikuge edasi. See on lihtsalt üks mõttearendus, mis ei pretendeeri ei tõele ega nõustumisele.

Eks rohepööre on ka usuküsimus: mõned on maailmalõpuusuku, mõned kannavad rohe-rohelisi viigriprille. Looduses on enamasti küll nii, et elujõuline on vahepealne tee, mõlemad äärmused kaovad ajapikku. Ma ei näe ühtegi põhjust, kuidas senise arutu raiskamise või täieliku askeesi tee suudaksid olla pikas perspektiivis võimalikud. Ühel juhul keerame paari inimpõlvega maakera lihtsalt tuksi (eeldusel, et me oma arutus reisikihus kuskilt maailma pärapõrgust midagi reaalselt tapvat varem üles ei korja) ja teist vaba maailma tingimustes juhtuda ei lasta. See saaks juhtuda Põhja-Korea stiilis elukorralduse puhul, aga nii tuksis asjad veel ei ole. Kuigi - vaadates inimeste arutut toimetamist uue tehnoloogia kriitikavabal kasutuselevõtmisel pole seda kuigi keeruline teha. Ise anname infot oma toimetamiste kohta, ise usume meile ettesöödetud kallutatud materjali ja ise levitame seda oma kõlakojas. Vaatame või vaktsineerimise ümber keerlevat tralli ja eriti vaktsineerimisvastase võitluse ülihead koordineeritust. On, millest eeskuju võtta...
Muide, seda teen praegu ka mina siin teiega. Olete hoiatatud! 

Olgu siin kohe öeldud, et elektriautot pean ma heaks asjaks Juba elektrimootori vahetu ja võimeka kõvera poolest, mida ei anna võrreldagi traditsioonilise kolbmootori "kaameliküüruga" on elektriajam "tavamootorist" üle, rääkimata olematust hooldusvajadusest. Ning aku, milles on sees elekter. See  pole kuidagi võluvits hetkeprobleemide (ületarbimine ja sellest tingitud asjatu saastamine) lahendamiseks, aga annab mitmeid lisavõimalusi. See ei tähenda, et ma meie praegust transpordi jõuga elektrifitseerimist kuidagi mõistlikuks peaksin või ise pangale kuuluvat elektriautot tarwitaksin. Ei, ma olen endiselt "koledate, mürisevate ja tossavate" kasutatud autode õnnelik kasutaja. Tõsi, autopargis on mitu isendit, mis ühel hetkel võivadki saada uue südame mõnelt taaskasutust ootavalt elektriautolt.

Elektriautode vastaste pidevalt esiletoodav "tavaautode" tootmisest erinevate materjalide kaevandamisega kaasnev saastamine on tõesti olemas. Samas ei ületa see suurusjärgu mõttes senise tehnika tootmiseks vajalikku saastamist. Eelkõige just kütuse tootmisega kaasnevat arulagedat läbustamist. Küll väheneb elektriauto mõistlikul kasutamisel kaudne kulu: elektriautosid (täpsemalt küll nende akupakke ja laadimisjaamu) saab kasutada ka siis, kui need ei sõida. Kui ühe elektriauto umbes poolsada kWh akut on elektrivõrgu mõttes olematu maht, siis maailma tänane elektriautopark on juba hoopis teine tera. Kuidas see idee aga eluvõimeliseks muuta tänases turuolukorras (rääkimata äärmiselt ebameeldivast geopoliitilisest kliimast), ei suuda välja mõelda. Ilmselt on siin võtmeks inimeste ahnus - ehk kuniks riik üritab jõu ja seadusega igasuguseid arenguid eest vedada, see ebaõnnestub. Aga kui elektriauto omanikule hakatakse ühel hetkel pakkuma võimalust muutuda elektri tarbijast elektri "vaheladustajaks" ja see muutub rahaliselt mõttekaks, siis pilt muutub. Samas eeldab see kindlasti ka muutust mõtlemises: auto kasutaja (just kasutaja, mitte omanik) peab suutma ja tahtma oma toimetamisi planeerida ette muu hulgas ka elektrihinna ja -saadavuse alusel. Mis on väga suur muutus meie tänase isekuse (MINA PEAN nüidsama ja kohemaid SEDA saama!) juures. Kui peab, siis peab - sellise elukorralduse juurde sobib eelmise põlve turbodiisel (ilma AdBlueta) endiselt kõige paremini

Ideaalses maailmas, kus kõik maailma elektrivõrgud on ühendatud, on jõukamal rahval võimalik tõesti saada energiat parasjagu päikese poole pööratud maakera osalt, aga reaalses maailmas seda minu silmad ei näe. Liiga suur on rahvastevaheline "mina olen parem" ärplemine. Nagu ei näe ka energia ülekannet orbiidilt,  kuigi sel on väga suur potentsiaal. Aga me ei suuda reaalses maailmas isegi piirijoont idanaabriga nii maha saada, et me ei peaks endale laskma vaseliinita täismenetlust teha läände kummardades

Ülalolev ei täheda kuskilt otsast, et ma pooldaksin elektribörsi selle tänasel kujul või EL poolt ette võetud kiirtempos rohepööramist. Need bürokraatlikud ja eluvõõrad üksiklahendused ei toimi avatud looduses (loe: üksteisega ühendatud elektrivõrkudes). Me võime küll öelda, et linnastunud elukeskkond ei oma mingit kokkupuudet lioodusega, kuid paraku loodusseadused kehtivad ka seal. Ehk igal otsusel on tagajärg, mõisteti seda siis otsuse tegemise hetkel või mitte. Ning kuniks me ise valime (ka otsustades "kättemaksuks" mitte valima minna) end riigina juhtima reaalselt tööd mitteteinud noorparteilased, siis esialgu lootust targemate otsuste saamiseks ka ei paista.

Mul ei ole head lahendust pakkuda, erimnevalt mitmest resoluutsest ksf!. Parim võimalik stsenaarium on jääda lääneriikide sekka, kuid mitte üritada olla paavstist püham (ehk mitte rakendada rangemaid piiranguid Suure Paari reeglitest). Kõigi aktsiiside langetamine EL keskmisele oleks hea algus Mis omakorda tähendab, et me peame kusagilt nii pool miljardit eurot kokku hoidma. Mis saab olema väga valus arutelu.

Kas meil peab olema igas linnas riigi rahakotil toimiv teater?

Kas meil peab olema uus kontserdimaja?

Kas me peame kasvatama kõrgharitud spetsialiste teistele riikidele meie oma riigi raha eest?

Küsimused, küsimused...

Minu ainus lootus on, et järgmise põlvkonna mehged-naised, kes oma esimesed idufirmad on miljonite eest maha müünud, peatselt igavust tundma hakkavad ning neil (pikalt välismaal elanuna ja sealset elu selle ilus ja valus kogenuna) päriselt on kodu- ja vastutustunne säilinud. Neil on lihtsam küsida, MIKS?

Kui mind mingi helge elektrise tuleviku resoluutse vastasena silmas peeti- siis ei, ma pole kindlasti mingi inimtekkelise maakera kliima persekeeramise eitaja ja ammugi mitte innovatsiooni eitaja. Lihtsalt asjade käigu jaburus ja püüe mingeid etappe vahele jättes mittepädevate otsustajate juhtimisel loodusseadusi püüda muuta tekitab tuska. Vihmavarjurit ei saa panna peaenergeetikuks. Tulem võib lõpuks sama olla või veel hullem kui alles mõnikümmend aastat tagasi, kui üks imeerium üritas otse feodalismist kommunismi purjetada.
 Täna, olles oma fossiilkütuseõgijaga esmases õlivahetuses, vaatasin ooteruumis ajaviiteks seda va rahvus- tv hommiku TV-d. Keegi hästi targa näoga naine, Mondo logoga särk seljas, (dramaatiliselt) seletas, et eestlase CO2 jalajälg on 3 korda suurem keenialase omast. Krt., aga äkki ongi see täitsa loogiline. See keenialane ei küta ahju või radikaid, ei sumpa lumes vatijopega ega ukerda oma vana passatiga lörtsi sees. Sarjast- "süüdi" ikka jälle Eestlane on süüdi

(14-12-2021, 13:27 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] Küll väheneb elektriauto mõistlikul kasutamisel kaudne kulu: elektriautosid (täpsemalt küll nende akupakke ja laadimisjaamu) saab kasutada ka siis, kui need ei sõida. Kui ühe elektriauto umbes poolsada kWh akut on elektrivõrgu mõttes olematu maht, siis maailma tänane elektriautopark on juba hoopis teine tera. Kuidas see idee aga eluvõimeliseks muuta tänases turuolukorras (rääkimata äärmiselt ebameeldivast geopoliitilisest kliimast), ei suuda välja mõelda. Ilmselt on siin võtmeks inimeste ahnus - ehk kuniks riik üritab jõu ja seadusega igasuguseid arenguid eest vedada, see ebaõnnestub. Aga kui elektriauto omanikule hakatakse ühel hetkel pakkuma võimalust muutuda elektri tarbijast elektri "vaheladustajaks" ja see muutub rahaliselt mõttekaks, siis pilt muutub. Samas eeldab see kindlasti ka muutust mõtlemises: auto kasutaja (just kasutaja, mitte omanik) peab suutma ja tahtma oma toimetamisi planeerida ette muu hulgas ka elektrihinna ja -saadavuse alusel. 

See meeldiks ka mulle. Seisab mul auto lahtise katuse all (3x40A sealsamas) ja nädalas teen paar poeskäiku a 5-10 km. Paari kuu tagant pikema reisu nii 300+ km. Kõik need on pikalt ette planeeritud, sest leib ei lõpe äkki, see on eile teada ja pikemad sõidud juba nädal- kaks ettevalmistatud. Kui ainult see el-sõiduk oleks alla 20 tonni saadaval.

Pole ma küll mingi rohepööraja, puukummardaja ega muu ökosmöko patrioot, aga minu järgmine auto hakkab küll elektri jõul sõitma. 
Plõks käis ära suvel, kui tegin ühe tabeli kuus kuluvale kütusele, liisingule, kaskole, hooldusele ja remondile. Tulid päris hullud numbrid. Selle peale käiski see "plõks" ja bensiinijoodik läks müüki. 
Kuna tööl käin mitte valge inimese kombel vaid tiba meeldivama graafikuga paar päeva nädalas ja tööl oleku aeg on "seinast tulev kütus" tasuta käes, siis miks mitte proovida. Lubatakse siin ju paljudel mudelitel ca 500 km millest Eesti mõistes enam kui piisab. Saaks hakkama juba 400-gagi. Aga elame näeme. Eks materdage nüüd terviseks.

Kõik oleneb valulävest aga Dacia Spring on alates 17 tuhandest saadaval. 

(14-12-2021, 16:02 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]... aga minu järgmine auto hakkab küll elektri jõul sõitma. 
Plõks käis ära suvel, kui tegin ühe tabeli kuus kuluvale kütusele, liisingule, kaskole, hooldusele ja remondile. Tulid päris hullud numbrid. ...

töö juures seisab poolpiduste akudega seesamune Leaf, nii 50-70 km sõidab laadimata ja lühemaid otsi (nt Võrus või Põlvas käia mingeid asju toomas) võiks ju temaga teha aga olles paar korda proovinud siis mulle ei istu see masin mitte. Kui "päris autot" tööandjal anda ei ole, siis ennem sõidan omaauto ja kuluga sellised kuni 50 km otsad kui vaevan end nihukese imeliku asjaga. Samas noor kolleeg sõidab temaga ja justkui mõnuga ...

Ilmselgelt see läbisõit alla 100 km mind tõesti seda ostma ei paneks. Aga 350 ja rohkem on juba täitsa arvestav number.

(14-12-2021, 16:02 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Pole ma küll mingi rohepööraja, puukummardaja ega muu ökosmöko patrioot, aga minu järgmine auto hakkab küll elektri jõul sõitma. 
Plõks käis ära suvel, kui tegin ühe tabeli kuus kuluvale kütusele, liisingule, kaskole, hooldusele ja remondile. Tulid päris hullud numbrid. Selle peale käiski see "plõks" ja bensiinijoodik läks müüki. 
Kuna tööl käin mitte valge inimese kombel vaid tiba meeldivama graafikuga paar päeva nädalas ja tööl oleku aeg on "seinast tulev kütus" tasuta käes, siis miks mitte proovida. Lubatakse siin ju paljudel mudelitel ca 500 km millest Eesti mõistes enam kui piisab. Saaks hakkama juba 400-gagi. Aga elame näeme. Eks materdage nüüd terviseks.

Ka särtsuautodel on kulud ''kütusele'', liisingule, kindlustusele, vajavad needki hooldust ja remonti. Parkimine jah tasuta. Mõnel mida saakski autoks nimetada pole üldse siinmail esindustki. Kui tööandja tagant ei saa seinast ''kütust'' virutada vaid pead seda näiteks 800V -st laadimisjaamast ammutama, siis maksab see elekter ikka päris arvestatavalt. Kuskilt jäi kõrva et el. auto hankides pead sõlmima sellise el. paketi mis garanteeriks su auto laadimise ainult rohelise elektriga - kas see vastab tõele ei tea. Uut särtsukat liisides on igakuine makse pangale ikka märkimisväärselt suurem kui lihtsureliku liikuril, kuna liikur, mis vääriks auto nime ning millega saab ka sõita maksab ka päris palju. Pikemaid sõite peab praegu ikka planeerima arvestades laadimisjaamade asukohti Eestis. Näiteks käin ise tööasjus Narvas ning praegusega võrreldes muutuks el. autol selline tripp mitmepäevaseks.
Isiklikult pole elektriautode vastu midagi aga kas selle maailma päästab just praegu pakutav akuelektriauto või on tulevikul midagi vingemat plaanis/pakkuda eks seda näitab aeg.
Aga ootame siis edaspidi reaalseid kasutus- ja kulukogemusi teistelegi mõtlemiseks-arutamiseks.

(14-12-2021, 16:45 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Ilmselgelt see läbisõit alla 100 km mind tõesti seda ostma ei paneks. Aga 350 ja rohkem on juba täitsa arvestav number.

kas see 350 on suvel kuiva ilmaga,või on arvestatud olusid, kui väljas on miinus 20 kraadi ja vaja ukerdada lume sees

(14-12-2021, 11:10 AM)olevtoom Kirjutas: [ -> ]...Tuumajaamadega kaasnevate ohtude (õigemini nende ülespuhumise) üle on mõnusalt irvitanud Otto Frisch oma laastus "Söel töötavate energiajaamade realiseeritavusest" (loetav näiteks siin: )
https://www.mpoweruk.com/coal.htm

Ma viskasin selle jutu eesti keelde:
http://valorem.ee/Kivisoejaamad.html

(14-12-2021, 16:45 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Ilmselgelt see läbisõit alla 100 km mind tõesti seda ostma ei paneks. Aga 350 ja rohkem on juba täitsa arvestav number.

Jutt ei olnud ju läbisõidust vaid sõidukogemusest, olles saanud seda proovida, siis vabatahtlikult ei võta Leafi tasuta ka (tööandja oma), ennem sõidan normaalse autoga ehk oma auto ja oma kütusega need väiksemad tööotsad ära.
Ehkki viimased autod, mis riigihankega on ostetud, on ka lihtsalt võimatud, mu eelmine Dacia Duster oli ka kordades mõnusam sõita.

(14-12-2021, 18:35 PM)olevtoom Kirjutas: [ -> ]

(14-12-2021, 11:10 AM)olevtoom Kirjutas: [ -> ]...Tuumajaamadega kaasnevate ohtude (õigemini nende ülespuhumise) üle on mõnusalt irvitanud Otto Frisch oma laastus "Söel töötavate energiajaamade realiseeritavusest" (loetav näiteks siin: )
https://www.mpoweruk.com/coal.htm

Ma viskasin selle jutu eesti keelde:
http://valorem.ee/Kivisoejaamad.html

Ohud ohtudeks, kuid minu teada pole olemas tuumajaamade ja tuumakütuse jääkide utiliseerimise tehnoloogiat, vaid mahamatmine erihoidlatesse, mille igikestvuses lubage küll kahelda. Tegelikult sama probleem on ka päikesepaneelide, liitiumakude jm uue ja rohelise tehnoloogia toodetega - nende tootmine saastab ja utiliseerimine võimatu, vana tehnoloogia asjad on enamasti taaskasutatavad.

(14-12-2021, 18:24 PM)sturmbannführer Kirjutas: [ -> ]

(14-12-2021, 16:45 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Ilmselgelt see läbisõit alla 100 km mind tõesti seda ostma ei paneks. Aga 350 ja rohkem on juba täitsa arvestav number.

kas see 350 on suvel kuiva ilmaga,või on arvestatud olusid, kui väljas on miinus 20 kraadi ja vaja ukerdada lume sees

Suvel ikkagi sinna 450+ ja linnas veel rohkem.

(14-12-2021, 18:46 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Ohud ohtudeks, kuid minu teada pole olemas tuumajaamade ja tuumakütuse jääkide utiliseerimise tehnoloogiat, vaid mahamatmine erihoidlatesse, mille igikestvuses lubage küll kahelda. Tegelikult sama probleem on ka päikesepaneelide, liitiumakude jm uue ja rohelise tehnoloogia toodetega - nende tootmine saastab ja utiliseerimine võimatu, vana tehnoloogia asjad on enamasti taaskasutatavad.

Tuumareaktori jäätmeid ei peagi igavesti hoidma. Põhilised lagunemisjäägid on tseesium-137 ja strontsium-90, mõlemad poolestusajaga umbes 30 aastat. See tähendab, et 300 aasta pärast on esialgsest radioaktiivsest kraamist säilinud 0,1 protsenti. Kolmsada aastat püsiva konstruktsiooniga peaksime hakkama saama... kui ei saa, võib Egiptusesse õppereisi korraldada.