(05-03-2024, 09:19 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas tõesti peab tehnikafoorumis meelde tuletama nii elementaarset asja, nagu seda on veojõu tekkimine rattas?
Rehvi ja tee kokkupuutepunktis saab veojõud mõjuda alles siis, kui pöörlev rehv hakkab teed enda all edasi või tagasi nihutama. Selle käigus rehv deformeerub. Mille tulemusena erinevad mustri osad liiguvad erineval viisil ja ulatuses. Ehk mikroskoopiline libisemine toimub alati, kui rehv pöörleb mingigi horisontaaljõu mõjudes (kiirendus, pidurdus, liikumine kaart mööda). Mida suurem jõud, seda hullem on libisemine. Seda libisemist mõjutavad ka rehvi ja tee omadused, kõige enam rehvirõhk.
Tänapäevased pehmed rehvid saavutavad maksimaalse haardumise kuskil 3-5% libisemise juures. Sealtmaalt hakkavad abisüsteemid rehvile mõjuvaid jõudusid vähendama (ABS, ETC jt). Inimene hakkab nägema umbes 7% pealt, mõni teravsilma ehk varem. Aga edasi-tagasi libisemisest enam kulutab rehvi külgsuunaline läbilibisemine, mis juhtub järsemal pöördel alati. Mida raskem on auto ja mida kiiremini pööret tehakse, seda rohkem libiseb. Inimesele tajutavat läbivajumist kutsutakse ka alajuhitavuseks.
Kuivõrd paadunud liiklushuligaanina olen juba arvel, siis julgen ka tunnistada, et võimas ja hästi juhitav auto kutsub sõitma kiiremini ja hoogsamalt. Mille tulemusena kuluvad rehvid paratamatult kiiremini. Millest tekib rehvitolmu ja aeglasemate kaasliiklejate pahameel. Ning elektriauto kui (enamasti) nauditavalt täpset veojõu doseerimist pakkuv liikumisvahend seda kõike võimaldab. Hoogsat sõitu isegi alamõõdulise veomootoriga isendiga soodustab madal raskuskese, mille tõttu auto kaldumised on harjumuspärasest väiksemad ja seegi kiirendab rehvide kulumist.
Omaette dilemma on veel rehvitööstuse alaline vastuolu: hea pidamisega rehv kulub kiiresti, sest ainult nii saavutatakse hea haardumine kõval siledal pinnal. Hea kulumiskindlusega rehv jälle ei pea ja kipub mürisema ka. Siin ei ole midagi tegemist paratamatu kaasneva sissetuleku suurenemisega rehvide tihedama väljavahetamise arvelt 
Olles kunagi mässanud veojõukontrolli süsteemiga autospordi tarbeks siis tehase filosoofia on alati lasta pisut ratast ringi enne selle rakendamist ja see on igati loogiline teguviis.
Kui seda mitte teha on tulemus eriliselt uimane start kui hakata pidamise piiri otsima veojõudu suurendades.
Niisama on rakendumisele alati sisse kirjutatud viivitus ja jõu piiramise kõver sest kohe reageerides hakkaks sõiduk jõnksutama.
Lisaks on vaja rataste läbilibisemise tuvastada ja selleks peavad rattad libisema mingi aja et ABS andurist vähemalt 5 impulssi tuleks mille põhjal järeldusi teha.
Esimese impulsi põhjal seda teha ei saa sest mingilt andurilt tuleb ta alati esimesena ja see ei pruugi olla see ratas mida mõeldi mõõta.
Seda alguse kaapimist pehmendab sisepõlemise puhul mootori pöörete langemine stardil ja automaatkasti puhul pöörete tõusmise inerts.
Paljudel manuaalkastiga asjadel on siduri õlitorus piirajaklapp mis ei lase sidurit liiga järsult lahti lasta aga elektrimootori puhul neid tegureid pole ja seal on tarkvaral hästi suur roll kes kuipalju on mingi toimingu viimistlemisega vaeva näinud.
(04-03-2024, 18:47 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]Kusjuures, kas see kord nädalas mõni minut auto kõrval seista ja oodata kuni paak täis jookseb, on tõesti mugavam kui nt igal õhtul eramaja seinalt juhe trumlist auto külge tõmmata ja hommikul tagasi joosta lasta?
Isiklikult olen korduvalt korraga tankinud suurusjärgus 5 liitrit vedelat sellepärast et on rõvedalt külm ja tuuline ja sajab horisontaalvihma ja ei viitsi tankuri kõrval lõdiseda ja pärast läbiligunenud teksadega autosse maanduda.
Jah, ma tean, et autole on tervislik paak täis hoida ja paagitäis kestab kaua jne... Aga just mugavuse kohta küsin.
Erijuht muidugi veel kui loosid endale sellise tankimispüstoli, mis ei fikseeru. Ukrainareisidega korduvalt juhtunud, et ülejäänud konvoi juhid ajavad kuskil kobaras juttu kuni küts voolab, aga Telc pigustab oma tankuri kõrval püstolit 
sul on vildakas eeldus, et igaühel on eramaja...
Aga vastus su küsimusele on, et jah, on küll mugavam. Tankida sisuliselt igal pool kus meeldib, mitte seal kus saab.
Ainult kodus tankimisega ei pruugi välja mängida.
Mina talumaja elanikuna ütlen ka, et on küll mugavam kord nädalas tanklas tankida või tegelikult isegi kord kuus tanklas ka kõik kankud täis võtta ja siis kodus kallata juurde, kui aega ja ilma on. See juhtme otsa panek on tüütu tegevus ...
tean kuna mul kõik autod plokisoojendusega ja on ikka tüütu küll iga õhtu meeles pidada poekraami autost väljavedamise järel ka käia veel juhet auto külge pistmas ning mõnikord hommikul (nii ca 1 kord aastas) on nii kiire, et unustad juhtme välja võtta ning tagajärjed on teadagi ... kõigil autodel on pistikupesad lahti tõmmatud juhtmete poolt, kinnituskohad iluvõre küljes puru. Aga pean külmkäivituse vältimist mootori tervise seisukohast niivõrd oluliseks teguriks, et olen selle ebamugavusega leppinud.
(05-03-2024, 11:34 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ] See juhtme otsa panek on tüütu tegevus ...
tean kuna mul kõik autod plokisoojendusega ja on ikka tüütu küll iga õhtu meeles pidada poekraami autost väljavedamise järel ka käia veel juhet auto külge pistmas ning mõnikord hommikul (nii ca 1 kord aastas) on nii kiire, et unustad juhtme välja võtta ning tagajärjed on teadagi ... kõigil autodel on pistikupesad lahti tõmmatud juhtmete poolt, kinnituskohad iluvõre küljes puru. Aga pean külmkäivituse vältimist mootori tervise seisukohast niivõrd oluliseks teguriks, et olen selle ebamugavusega leppinud.
Puhas harjumus tegelikult. Mul istuvad kõik diislid sügisest-kevadeni juhtme otsas, viimased kolm aastat garaazis. Pistiku panek on see aeg olnud käsikaudu, õues oli vähemalt näha. Mitte kunagi pole unustanud külge, aga paar aastat pensini veel aega kah eelkõnelejast jupp noorem. Juhtimine läbi telefoni ja siis, kui tahan sõita(kodune inimene), "triikrauda" veel ei raatsi osta.
(04-03-2024, 18:47 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]Kusjuures, kas see kord nädalas mõni minut auto kõrval seista ja oodata kuni paak täis jookseb, on tõesti mugavam kui nt igal õhtul eramaja seinalt juhe trumlist auto külge tõmmata ja hommikul tagasi joosta lasta?
Selle postituse loogiline eeldus on, et sul on see pistik kodus. Ja, et sa oled kodus. Aga kui ei ole kodus siis läheb see loogika natuke lappama. Läksid külla, suusamäele, firma üritusele, ringreis ja hotell, tööreisile ja auto jäi kontorisse ootama jne jne. Kus iganes peale oma kodu.
Ja siis hakkab pihta.
1. Planeerimine kus saab kas saab
2. Ootamine tanklas.
No on ebamugavam sellel juhul ju küll.
Ei maailm ei kuku kokku aga viide oli, et on ebamugavam.
Kehva ilmaga ma pigem istun autosse tagasi kui ootan õues.
Mitu päeva aastas seda tankimist horisontaalses vihmas ette tuleb ?
(05-03-2024, 11:34 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]... See juhtme otsa panek on tüütu tegevus ...
tean kuna mul kõik autod plokisoojendusega ja on ikka tüütu küll iga õhtu meeles pidada poekraami autost väljavedamise järel ka käia veel juhet auto külge pistmas ning mõnikord hommikul (nii ca 1 kord aastas) on nii kiire, et unustad juhtme välja võtta ning tagajärjed on teadagi ... kõigil autodel on pistikupesad lahti tõmmatud juhtmete poolt, kinnituskohad iluvõre küljes puru...
Siin läks näpu ja selle teise asja võrdlemiseks. Suurema jublakaga ja kõrgemal asuvasse ühenduskohta auto võrgutamine on tunduvalt mugavam, kui pisikese eelsoojenduskaabliga jändamine. Kogemusi on mõlemast valdkonnast ja vähemalt nii tundub.
Samuti enne poekottide sissetassimist ja järjekordset ohkamist, kui sügaval tagapalges see riik omadega ikkagi on, võiks juhtme ju külge panna
Nii on lihtsam
Loomulikult võiks tavakasutuses olla ka juhtmeta laadijad, ms end auto all teatud määral paika oskaks sättida, kuid ilmselt pole tehnoloogia hinna ja kasuteguri mõttes veel nii küpseks saanud, et igamees selle omale koju võiks paigaldada.
(05-03-2024, 11:34 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Mina talumaja elanikuna ütlen ka, et on küll mugavam kord nädalas tanklas tankida või tegelikult isegi kord kuus tanklas ka kõik kankud täis võtta ja siis kodus kallata juurde, kui aega ja ilma on. See juhtme otsa panek on tüütu tegevus ...
tean kuna mul kõik autod plokisoojendusega ja on ikka tüütu küll iga õhtu meeles pidada poekraami autost väljavedamise järel ka käia veel juhet auto külge pistmas ning mõnikord hommikul (nii ca 1 kord aastas) on nii kiire, et unustad juhtme välja võtta ning tagajärjed on teadagi ... kõigil autodel on pistikupesad lahti tõmmatud juhtmete poolt, kinnituskohad iluvõre küljes puru. Aga pean külmkäivituse vältimist mootori tervise seisukohast niivõrd oluliseks teguriks, et olen selle ebamugavusega leppinud.
Mul sõber ka hajameelne ja unustas teinekord eelsoojenduse pistiku ära võtta aga siis panin talle sellise lambi autosse armatuuri alla mis põrandat valgustab ja mille toide on võetud eelsoojenduse 220V pistiku juhtmete vahelt.
Peale seda on kohe päris mitu aastat see unustamise asi ära jäänud.
See väike paarivatine leed ei võta voolu ka midagi ja ei maksa ka praktiliselt miskit.
Raske uskuda, et ükski elektrikas laseb juhet lahti ühendamata sõitma hakata.
(05-03-2024, 10:49 AM)Peeter2 Kirjutas: [ -> ] (04-03-2024, 18:47 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]Kusjuures, kas see kord nädalas mõni minut auto kõrval seista ja oodata kuni paak täis jookseb, on tõesti mugavam kui nt igal õhtul eramaja seinalt juhe trumlist auto külge tõmmata ja hommikul tagasi joosta lasta?
sul on vildakas eeldus, et igaühel on eramaja...
Igaks petteks mainin, sest siin on varem rõhutud sellel, et jätad autol uksed lahti maja ees või pistad juhtme seina.
Ca 70% inimestest elab korteris või ridakas, Eestis. See on ikka väga suur hulk inimesi, kes ei pane mingit juhet kuskile seina iga öö. Nende jaoks on see vahe päris suur.
Ridakas ikkagi paned küll, kui tahad, enamusel on ju privaatsissepääs.
Kortermajas väiksematel majadel maal ripuvad ka praegu plokisooja privaatpistikud siin ja seal, aga kui kultuurselt teha tahta, siis tuleks korteriühistuga kooskõlastada. Aga parkimiskoha juurde sobilik kilp panna....jõuad 40-60k auto eest maksta jõuad selle kaabli ka vedada.
Linnas kortermajades käivad kohati peenemates kohtades juba praegu prokektid "laadimistaristu parklasse välja ehitamine". Üldjuhul kaabel on mõistlik igale poole ära vedada korraga, vajalikud otspunktid pannakse vajaduspõhiselt ja selline, nagu konkreetne auto vajab. Kõik muidugi eeldusel, et majas ampreid jagub.
(05-03-2024, 13:27 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Raske uskuda, et ükski elektrikas laseb juhet lahti ühendamata sõitma hakata.
Peeti vist silmas põletaja eelsoojenduse juhet. Ükski elektrikas ei lase sellist tempu teha.
Ma küll täpselt ei tea aga vaadates elektritööde hindu siis eeldusel et kaevata vaja pole ja projekti teeb mõni tuttav ning ampreid jagub võiks suurusjärk 5000 eur tulla kilbi paigaldus elektriautode laadimiseks.
Kui tahta sellist peenemat kilpi kus ampreid mitme auto laadimiseks ja igaüks saab oma pistiku isikliku võtmega sisse lülitada siis rohkem 6000-7000 eur.
Niisama elektriku näoga jorsid kogunevad, maja üldvoolust juhtme veavad ja kähku lõiget teevad saab ka 500 hakkama aga ükski ühistu ei tohiks lubada rajada ilma projektita elektripaigaldist mille kohta dokumentatsioon puudub.
Kui seal pärast midagi juhtub süttima või mõni näpud pistikusse topib siis kindlustus võib kehtimise lõpetada ja ka kedagi võidakse vastutusele võtta.
Maja trepikodade valgustus ja seinale paar lampi mis parkivaid autosid valgustavad läks majas kus proua elab juba paartuhat maksma kõik kokku...
(05-03-2024, 19:01 PM)Etsike Kirjutas: [ -> ] (05-03-2024, 13:27 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Raske uskuda, et ükski elektrikas laseb juhet lahti ühendamata sõitma hakata.
Peeti vist silmas põletaja eelsoojenduse juhet. Ükski elektrikas ei lase sellist tempu teha.
Ma mõtlesin jah mootorisoojenduse pistiku unustamist.
Teisi ei tea aga Vw Idee 3 tahab laadimiseks käsipiduri toimimist et auto teaks et ta ära ei veere.
Tean seda sellest, et see idee 3 kuidagi laadima polnud nõus ilma käsipidurita aga käsipiduril oli miski andur lolliks läinud ja käis kohe teeninduses seepärast.
(05-03-2024, 19:57 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ma küll täpselt ei tea aga vaadates elektritööde hindu siis eeldusel et kaevata vaja pole ja projekti teeb mõni tuttav ning ampreid jagub võiks suurusjärk 5000 eur tulla kilbi paigaldus elektriautode laadimiseks.
Kui tahta sellist peenemat kilpi kus ampreid mitme auto laadimiseks ja igaüks saab oma pistiku isikliku võtmega sisse lülitada siis rohkem 6000-7000 eur.
No aga üks peenem kilp 6000 eest tundub mulle odavam, kui kolm lihtsat ükshaaval tekitada 15 000 eest
Eriti kui per kärss arvutada.
Selle kilbimajandusega on see probleem ka, et ühte hästi suurt ei õnnestu veneaegsele majale olemasoleva süsteemiga tekitada sest ampreid ei jätku.
Õigemini jätkub aga liitumised on trepikodade kaupa ja ükski korter ei tahaks päris vooluta jääda kui autosid laetakse...
Uus liitumine välja ehitada on lahendus kui energiafirmal on üldse sinna ampreid müüa.
Isegi kui ampreid saab juurde osta teeb see ürituse märkimisväärselt kalliks.
Eesti energia müüb amprit praegu ilma käibeta 226 eur/A.
Kui ühe auto kohta piirduda 15 ampriga saab tagasihoidliku summa 10 170 eurot pluss projekt ja ehitamine.
Ütleme, et projekt ja teostus maksab 5000 eur siis ühe koha kohta tuleb olematu summa 5056 eurot.
Et ühistu saab kokkuleppele sellise projekti teostamiseks tundub olema selline... väiksevõitu.
Seda kõike poolikuna ka mõtet teha pole et korraga saab laadida paar autot ja selle eest maksab terve majatäis rahvast, kes ei saaks seda reaalselt kasutada kui vaja on.
Kokkuvõtteks, et kui ampreid pole, kilpi pole ja kohta kuhu see panna jääb kortermaja juures laadimisvõimalus ära.
Kellel aga päikesepaneelid või piisav liitumisvõimsus käepärast ning oma kinnistu kus võib ise juhtme vedada ja pistiku panna siis miks mitte?
Eriti kui sõitmist vähem ja need sõidud lõpevad korra ööpäevas kodus.
Kui ühistu peaks endale bensiinijaama ehitama oleks ka keeruline ja kallis. See laadimise taristu on ühe bensiinijaama ehitusega võrreldes kukesupp.
Eks see koduse elektriga sõitmine on umbes samasugune kaasus, kui sinise või siis ise pruulitud küttega tänaval sõitmine oli - liiklemas käid, aga aktsiisi ei maksa. Elektri puhul pole seda veel kriminaliseeritud - liiga uus asi.
Ohjah.
Millal need kortermajade amprid kinni keerati?
Mõttes, et mitte väga ammu hõõgusid hõõgniidid, huugasid kineskooptelekad ja vähe suurema tarbimisega kodumasinad kui täna. Kehva keskkütet ja hõredat akent aidati järele elektriradikatega... Vanematekodus keerati 90-tel soe vesi nii kinni, et 95 korteris oli 95 elektriboilerit järgmised 15 aastat...
Jagus ampreid, ei põlenud juhtmed.
(06-03-2024, 00:41 AM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Kui ühistu peaks endale bensiinijaama ehitama oleks ka keeruline ja kallis. See laadimise taristu on ühe bensiinijaama ehitusega võrreldes kukesupp.
Eks see koduse elektriga sõitmine on umbes samasugune kaasus, kui sinise või siis ise pruulitud küttega tänaval sõitmine oli - liiklemas käid, aga aktsiisi ei maksa. Elektri puhul pole seda veel kriminaliseeritud - liiga uus asi.
See on selge, et kunagi hakatakse ka elektriautodelt aktsiise ja teekasutustasusid võtma sest kütuseaktsiisi laekumine väheneb ja sõidavad teedel ka elektriautod.
Kui aga kodus laadimise võimalused massidesse ei levi ei levi ka elektriautod.
Kui keskmise sisepõlemisega auto tankimine võtab umbes 15 minutit siis elektriautol isegi kui see tunni võtab siis kujutage ette mis tanklates juhtub kui juba praegu on vaja oodata tipptunnil järjekorras.
See saaks päris karm olema mis siis juhtub ka elektrivõrguga kui peale tööd tahavad inimesed elektrit saada...
Bensiinijaama tankuri rajamise hind vast ei tulegi nii kõrge kui 300 A laadija liitumistasu 68 000 ja sellele lisandub igakuine ampritasu.
(06-03-2024, 00:51 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kui keskmise sisepõlemisega auto tankimine võtab umbes 15 minutit
Kas keskmise auto paak on 200 liitrit?
ma oma 70 liitrit ei tangi küll üle 5 minuti...
(06-03-2024, 09:57 AM)Peeter2 Kirjutas: [ -> ] (06-03-2024, 00:51 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kui keskmise sisepõlemisega auto tankimine võtab umbes 15 minutit
Kas keskmise auto paak on 200 liitrit? ma oma 70 liitrit ei tangi küll üle 5 minuti...
Kindlasti tankimine ise ei võta 15 minutit vaid teinekord on tankur kinni, paned kaardi või koodi valesti või on järjekord.
Kui veel midagi kaasa haarata ja tihedama liiklusega kohast sisse-välja keerata võib tulla küll selline boksipeatuse aeg keskmine ja nii väitis Alexela mingi pealinna tankla keskmine olema.
On nagu meelde jäänud kuskilt TV uudistest see aeg ja viidata ei oska.