Ei vaeva enam oma pead selliste liitmikega. Lõikan vahelt välja ja kui ei ulatu siis uus koos pikendusjupiga vahele. Kui hakkad edasi-tagasi nikutama on 100% kindel et vasakult või paremalt järgmisest kiitekohast hakkab stutsi vahelt lekkima, seda eriti pressliitmike puhul. Aeg maksab rohkem kui uued stutsid.
Hea, kui saab vahelt välja lõigata. Pressid siis torule iga kord uue otsa või? Kas sul on otsikud ja pressimise vahendid kodus olemas kõik?
Ma freesisin murtud keermejupile otslihvijaga 3 pikisoont 120 kraadiste vahedega sisse, toksisin viiliotsa vahele ja murdsin katki. Selles mõttes hea, et see pehme s.tt on teisipidi ka hästi töödeldav. Toruotsa keere sai kannatada, aga pakkisin pärast korralikult lina ja teibiga kokku, jäi hästi pidama.
(27-05-2019, 13:40 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Kuda tehakse lahti tänapäevaseid majas sees asuvaid pronksilaadsest metallist veetoru liitmikke?
...
(27-05-2019, 16:23 PM)Meelis2 Kirjutas: [ -> ]Ei vaeva enam oma pead selliste liitmikega. Lõikan vahelt välja ja kui ei ulatu siis uus koos pikendusjupiga vahele. Kui hakkad edasi-tagasi nikutama on 100% kindel et vasakult või paremalt järgmisest kiitekohast hakkab stutsi vahelt lekkima, seda eriti pressliitmike puhul. Aeg maksab rohkem kui uued stutsid.
Jagan arvamust. Sügisel panin kütet sisse, alul üritasin kasutada "second hand" fitinguid. Kuulkraanid mis kahest osast koos, tulid lahti sealt, kust ei olnud vaja kolmikud jm murdusid, aga järgi ei andnud. Isegi uued jupid, mida korra lahti võetud, kas ei jäänud enam pidama, või poolestusid. Lõppeks olid käigus ainult malm-teras liitmikud. Tihenduseks unipak pasta ja kiud. Eraldi kategooria veel pressitav alupex, sama tootja toru ja liitmikud. Peale esimest kuuma andmist lekkisid 2/10-st. Keeratavaid ühendusi pidi nädala jooksul pool pööret juurde pingutama ja hiljem veel kord.
Toru ja liitmik võivad samad olla aga press oli õige ? Töövõtted ? Ise tihti ei tee aga ei teki ka.
(27-05-2019, 13:40 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Kuda tehakse lahti tänapäevaseid majas sees asuvaid pronksilaadsest metallist veetoru liitmikke?
.....
Väga tänamatu ettevõtmine ja üldse selliste liitmike kasutamine väga suure riskiastmega. Eriti kui vee temperatuur kõigub siis paisutab selle pronksliite ebatihedaks. Päästab kui on vahele mässitud linaluud või mõnda muud mayerjali mis töötab amortisaatorina.
Kindlapeale minek ikka joodetav liide. Tina ja tuli on 100% kindel pauk.
(27-05-2019, 18:01 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ] (27-05-2019, 13:40 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Kuda tehakse lahti tänapäevaseid majas sees asuvaid pronksilaadsest metallist veetoru liitmikke?
...
(27-05-2019, 16:23 PM)Meelis2 Kirjutas: [ -> ]Ei vaeva enam oma pead selliste liitmikega. Lõikan vahelt välja ja kui ei ulatu siis uus koos pikendusjupiga vahele. Kui hakkad edasi-tagasi nikutama on 100% kindel et vasakult või paremalt järgmisest kiitekohast hakkab stutsi vahelt lekkima, seda eriti pressliitmike puhul. Aeg maksab rohkem kui uued stutsid.
Jagan arvamust. Sügisel panin kütet sisse, alul üritasin kasutada "second hand" fitinguid. Kuulkraanid mis kahest osast koos, tulid lahti sealt, kust ei olnud vaja kolmikud jm murdusid, aga järgi ei andnud. Isegi uued jupid, mida korra lahti võetud, kas ei jäänud enam pidama, või poolestusid. Lõppeks olid käigus ainult malm-teras liitmikud. Tihenduseks unipak pasta ja kiud. Eraldi kategooria veel pressitav alupex, sama tootja toru ja liitmikud. Peale esimest kuuma andmist lekkisid 2/10-st. Keeratavaid ühendusi pidi nädala jooksul pool pööret juurde pingutama ja hiljem veel kord.
Kui aluplex ei pea on praak (hiina) jupid või valed töövõtted. Kunagi bauhof müüs, toru oli selle naiste suguelundi karva jagu peenem. 15 aasta jooksul pole ükski press ühendus lekkinud. 100 % kindel ühendus on ka loctite keermenöör. Tuleb ainult õige kogus vahele keerata.
Alupex 20 mm toruga on küll seinapaksuste erinevuste teemad erinevate tootjate vahel, teiste mõõtudega pole ernevusi kohanud. 20 mm toru on levinud kas 2,00 paksusega või 2,25 mm paksusega. Olenevalt liitmiku tüübist võib probleem kohe välja tulla või ka mitte kohe. Ise olen üldse kasutanud 3 tüüpi liitmikke: pressitavad, mutriga/sõrmusega, sisse lükatavad (toru tuleb sinna ainult sisse lükata, muud ei midagi). Sisse lükatavatega tuleb 2,00 vs. 2,25 probleem kohe välja, mutriga ühendusel nägin ka lekke kohe ära. Pressitavate kohta ei oska täpselt öelda, aga arvan et võib pidama jääda, võibolla mingil ajal temperatuuride ja rõhkude mõjul hakkab lekkima. Samas on nähtud ka sellist pressliitmikku, mis ilma pressimata aastaid ilma lekkimata kenasti töötas.
Mul kaks maja aluplexi peale üles ehitatud pluss töökoja surveõhk, liitmikud vast mingi 500 ligi ja pole veel ükski neist lekkinud... Käsipressi tegin küll natuke ümber ja hiljem viskasin üldse minema. Elektriga uponori pressiga pole väga pettuma pidanud veel.
(27-05-2019, 17:00 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Hea, kui saab vahelt välja lõigata. Pressid siis torule iga kord uue otsa või? Kas sul on otsikud ja pressimise vahendid kodus olemas kõik?
Ma freesisin murtud keermejupile otslihvijaga 3 pikisoont 120 kraadiste vahedega sisse, toksisin viiliotsa vahele ja murdsin katki. Selles mõttes hea, et see pehme s.tt on teisipidi ka hästi töödeldav. Toruotsa keere sai kannatada, aga pakkisin pärast korralikult lina ja teibiga kokku, jäi hästi pidama.
Pressi pole aga santehnika kastis ikka suur peotäis liitmikke ja käänakuid on paarist paigaldusest ülejääkidena kogunenud, PS: neid keeratavaid liitmikke.
Millegipärast ei armasta eriti neid pressitavaid, olen neid näinud piisavalt palju lekkima hakkamas kui keegi on lapi toru peale kuivama riputanud või koristaja svabraga radika alt suure hooga pühkinud või on lihtsalt vaja korraks toru painutada nt karbiku paigaldamiseks.
Alles sai ämm korterisse kolitud ja vaatasin ka et vannitoas oli eelmise omaniku poolt seoses pesumasinaga mingi ämblikupesa tekitatud. Nii kui käe pressliitmiku külge panin hakkas jälle soojaveetoru nii vasakult kui paremalt lekkima.....mis muud kui uus jupp keeratavate liitmikega vahele.
Aga kas press või keeratav- kellele ema, kellele tütar
(27-05-2019, 21:29 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Alupex 20 mm toruga on küll seinapaksuste erinevuste teemad erinevate tootjate vahel, teiste mõõtudega pole ernevusi kohanud. 20 mm toru on levinud kas 2,00 paksusega või 2,25 mm paksusega. Olenevalt liitmiku tüübist võib probleem kohe välja tulla või ka mitte kohe. Ise olen üldse kasutanud 3 tüüpi liitmikke: pressitavad, mutriga/sõrmusega, sisse lükatavad (toru tuleb sinna ainult sisse lükata, muud ei midagi). Sisse lükatavatega tuleb 2,00 vs. 2,25 probleem kohe välja, mutriga ühendusel nägin ka lekke kohe ära. Pressitavate kohta ei oska täpselt öelda, aga arvan et võib pidama jääda, võibolla mingil ajal temperatuuride ja rõhkude mõjul hakkab lekkima. Samas on nähtud ka sellist pressliitmikku, mis ilma pressimata aastaid ilma lekkimata kenasti töötas.
Seal see kala siis ehk oligi. Liitmikud mitu aastat oodanud, toru sai uus, aga mõlemad samast poest. Presstangid laenutusest. Mutri-sõrmusega ühenduse kohta ütles müüja, et ollagi normaalne kui mõne aja pärast pingutada vaja.
(27-05-2019, 22:35 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ] (27-05-2019, 21:29 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Alupex 20 mm toruga on küll seinapaksuste erinevuste teemad erinevate tootjate vahel, teiste mõõtudega pole ernevusi kohanud. 20 mm toru on levinud kas 2,00 paksusega või 2,25 mm paksusega. Olenevalt liitmiku tüübist võib probleem kohe välja tulla või ka mitte kohe. Ise olen üldse kasutanud 3 tüüpi liitmikke: pressitavad, mutriga/sõrmusega, sisse lükatavad (toru tuleb sinna ainult sisse lükata, muud ei midagi). Sisse lükatavatega tuleb 2,00 vs. 2,25 probleem kohe välja, mutriga ühendusel nägin ka lekke kohe ära. Pressitavate kohta ei oska täpselt öelda, aga arvan et võib pidama jääda, võibolla mingil ajal temperatuuride ja rõhkude mõjul hakkab lekkima. Samas on nähtud ka sellist pressliitmikku, mis ilma pressimata aastaid ilma lekkimata kenasti töötas.
Seal see kala siis ehk oligi. Liitmikud mitu aastat oodanud, toru sai uus, aga mõlemad samast poest. Presstangid laenutusest. Mutri-sõrmusega ühenduse kohta ütles müüja, et ollagi normaalne kui mõne aja pärast pingutada vaja.
Mutri-sõrmusega ühenduse kohta, et endal juba umbes 15 aastat kasutusel ja pole mina neid veel pingutanud ja ükski ühendus pole veel siiani tilkuma hakkanud. Kasutatasin ka kallimat varjanti ehk siis 2 O rõngaga.
Nende puhul on tähtis, et tuleb kasutada kalibreerimis otsikut millega saab lõigata ka faasi, et kummist O rõngast ära ei rikku.
Samas olen näinud sõbra juures kus press tangidega paigaltatud ja tilkusid.
Mul üks tuttav torutöö tegija räägib et kui pressitavad ühendused, siis ainult uponori omad. Hiinakad küll kordades odavamad, aga kvaliteet on ääretult kõikuv. Tee nendega, kui hästi tahad, aga kuhugi kuklakarvade taha jääb siis alati teadmine x, mis tavaliselt realiseerub kõige ebamugavamal viisil. Aga teinekord libastub temagi, eriti kui mõne vähempakkumisega hasarti on läinud. Viimased katsetused sotsiaalmajas lõppesid päris viisaka uputusega : )
mul pandi kunagi torusid nii, et unustati mõned pressida. Ka pidasid päris pikka aega, enne kui immitsemine tekkis...
(29-05-2019, 07:00 AM)pannkook Kirjutas: [ -> ]mul pandi kunagi torusid nii, et unustati mõned pressida. Ka pidasid päris pikka aega, enne kui immitsemine tekkis...
Kinnipressimine hoiab tutsi toru otsas kinni, tihenduse annavad kummirõngad. Kui otsikul pikisuunas kuhugi liikuda ei ole ning toruots on õigesti lõigatud ning tööriistaga kalibreeritud siis võibki mitte lekkida.
(28-05-2019, 20:04 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ]Mutri-sõrmusega ühenduse kohta, et endal juba umbes 15 aastat kasutusel ja pole mina neid veel pingutanud ja ükski ühendus pole veel siiani tilkuma hakkanud. Kasutatasin ka kallimat varjanti ehk siis 2 O rõngaga.
Nende puhul on tähtis, et tuleb kasutada kalibreerimis otsikut millega saab lõigata ka faasi, et kummist O rõngast ära ei rikku.
See spets tööriist on üks kuramuse hea asi, tasub levinumate mõõtudega variandid endale osta. Saega toru tükeldades jääb toru siseserva krae, mis kipub O-rõngaid paigast ära lükkama või vigastama. Kääride sarnase torulõikaja kasutamisel muutub toru aga veidi lapikuks mis võib lekkeid põhjustada. Kalibreerimistööriist muudab toru otsa mõlemal juhul ideaalseks, kaasa arvatud otsaserva täisnurga all tasandamine kui oled kogemata viltu lõiganud. Mina olen liitmiku O-rõngad veel vedela seebiga kokku teinud et need sisenemisel vastu seina hõõrdudes paigast ei nihkuks. Kõik käib lips ja lops kokku ning siiani pole midagi lekkima hakanud.
(29-05-2019, 08:59 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ] (28-05-2019, 20:04 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ]...
Nende puhul on tähtis, et tuleb kasutada kalibreerimis otsikut millega saab lõigata ka faasi, et kummist O rõngast ära ei rikku.
See spets tööriist on üks kuramuse hea asi, tasub levinumate mõõtudega variandid endale osta.
...
Ilma ei lähe see paganama toru paikagi.
Pressimata ühendused peavad tõesti kenasti. keldris unustas meister 1 otsa muljumata. järgmisel päeval tulles kostus keldrist imelik rähni hääl... 2 meetrine jupp peksis vastu seina ja 36 tunniga sees jõudis ca 10 kandi veega basseini tekitada.
Millega töödelda kaua seisnud dermatiinist istmeid, et nad taas pehmeks ja elastseks saada? Praegu on nad väga heas korras, kuid kuna materjal on selgelt kõvaks ja krõbedaks tõmbunud, kardan et kasutusse võttes hakkaksid õmblused varsti rebenema.
Tavaline nahahooldusvahend sobib või on dermatiinilaadsete toodete jaoks mingid oma vahendid?
(29-05-2019, 22:33 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Millega töödelda kaua seisnud dermatiinist istmeid, et nad taas pehmeks ja elastseks saada? Praegu on nad väga heas korras, kuid kuna materjal on selgelt kõvaks ja krõbedaks tõmbunud, kardan et kasutusse võttes hakkaksid õmblused varsti rebenema.
Tavaline nahahooldusvahend sobib või on dermatiinilaadsete toodete jaoks mingid oma vahendid?
Nahahooldusvahendit ära küll kasuta. See sunnik mingi nipiga reageerib ja talvel tekib termantiinile hiljem mingi hallituse sarnane valge kuma. Lapiga tuleb see küll väga kergelt maha, aga milleks jamada.
Vinüülile on omad vahendid. Mina olen kasutanud Krowni ja kiidan.
Kas võiks puitu hallituse ja putukate vastu kaitsmiseks kokku segada nõukaaegset pesuseepi ning tänapäevast puidu antiseptikut.
Teeks kohe suurema koguse ning peale pinseldamise asemel kastaks sisse, et lahus imbuks ka pragudesse.