Posti paiknemist ruumis muutma ei pea.
Kui endiselt kahtled nende kahe ankru pidavuses, siis peale väljanikerdamist puurid augud sügavamaks, puhud kõik kompressoriga puhtaks ja paigaldad uued ankrud ankruliimiga. Sel moel on kõik 101% korrektne.
Aga ka mina kaldun arvama, et see 15mm alasügavust 20mm keermega kiilankru juures paari-kolme tonnise auto tõstmiseks mõeldud posttõstuki puhul ei puhu oluliselt pilli.
Kui kahtled siis pane raudlatt uute ankrutega peale ning ongi topelt hea.
(08-12-2019, 17:48 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Kui üleval on vahepukk piisava tugevusega, siis alumised poldid kokkuvajumise takistamisest osa ei võta. Kui ma oma tõstukiga tõstan (ülemist ühendust pole), siis vajuvad postid ülevalt mitu cm kokku. Niipalju paendub post. Alles siis hakkab polt täiskoormusel kandma.
Küll aga kannavad poldid siis, kui auto on sõidetud liiga ette või jäetud taha. Tavaliselt kallutab universaalkerega masinaid tahapoole.
Ma omal panin postid lakke kinni selle läbipaindumise pärast ja ajasin postid 1mm täpsusega paralleelseks just seepärast et autol mastiksit maha ei lükkaks kui käpad libisema peavad ja käppade kummipatjade säästmiseks.
Posti alusplaadile panin keskele mutri alla ja ankrupoltidega reguleerisin välja ning pärast toppisin postialuse betooni täis.
Igatahes peale 10 aastast kasutust on padjad nagu uued ilma mingite kasutusjälgedeta kuigi on tõstetud igasuguseid raskemaidki asju kui lubatud.
Kuskohast saab Tallinnas osta määret, mis sobib kraana liigendi poldi määrimiseks? Tavalist liitiumseepi mul on, aga võiks olla selline profimääre, mis kõvasti kleebib ja näiteks käe pealt raske maha saada. Neid määrdeid igas poes ei müüda ja kiire otsimise peale sellist asutust, kes mulle 1 padruni müüks, ei leidnud.
Mul kui hoovi kaevati siis kopamees kasutas seda.
Eriline liimjas kaup,käte puhtaks saamine tõsine tegu.
[
attachment=79279]
On ka üks küsimus, kellegil saksa riigimarkasid pole soovi soetada II ms aegseid? Tuli täna üks hea ports neid välja.
![[Pilt: 0112285253d8fb8.jpg]](https://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/449/70/0112285253d8fb8.jpg)
(09-12-2019, 12:37 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Kuskohast saab Tallinnas osta määret, mis sobib kraana liigendi poldi määrimiseks? Tavalist liitiumseepi mul on, aga võiks olla selline profimääre, mis kõvasti kleebib ja näiteks käe pealt raske maha saada. Neid määrdeid igas poes ei müüda ja kiire otsimise peale sellist asutust, kes mulle 1 padruni müüks, ei leidnud.
Kui tegemist puksidega siis merenduses kasutav määre kõige kleepivam tökat. Teadlikumad kopavennad kasutavad ka tiikide kaevamisel. On küll mõni euro kallim aga vähemalt ei uhu vesi seda välja. Käe pealt ka seda naljalt maha ei saa. Müüakse ka tuubi kaupa. Kuna tegemist on kaltsium määrdega siis kiiretesse laagritesse ei sobi, sinna võiks ikka minna liitium kompleks määre.
https://www.stokker.ee/veekindel-maare-m...Id=5812158
(09-12-2019, 21:23 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]On ka üks küsimus, kellegil saksa riigimarkasid pole soovi soetada II ms aegseid?
pole küll selle ala spets, aga need tunduvad olema ikka mitte riigimargad vaid ersatsraha, nn ostmargad või idamargad.
(10-12-2019, 09:43 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ] (09-12-2019, 21:23 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]On ka üks küsimus, kellegil saksa riigimarkasid pole soovi soetada II ms aegseid?
pole küll selle ala spets, aga need tunduvad olema ikka mitte riigimargad vaid ersatsraha, nn ostmargad või idamargad.
ametlikult on need ikkagi II ms. riigimargad, ehk reichsmark, märkusega ida-alad, ersats on kohane. Kehtisid baltikumis, valgevene ja ukraina olid veel eraldi.
Ostmargad ja ostrublad olid I ms. teema
(09-12-2019, 13:43 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Näiteks - https://addinol.ee/kontakt/muugikohad/
Jah, soovitustekohane Odin-nolli määrdetuub sealt asutusest omandatud, tänan. Aga ka see Määrdekeskus tundub asjalik koht olevat.
(10-12-2019, 10:50 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ] (10-12-2019, 09:43 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ] (09-12-2019, 21:23 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]On ka üks küsimus, kellegil saksa riigimarkasid pole soovi soetada II ms aegseid?
pole küll selle ala spets, aga need tunduvad olema ikka mitte riigimargad vaid ersatsraha, nn ostmargad või idamargad.
ametlikult on need ikkagi II ms. riigimargad, ehk reichsmark, märkusega ida-alad, ersats on kohane. Kehtisid baltikumis, valgevene ja ukraina olid veel eraldi.
Ostmargad ja ostrublad olid I ms. teema
AMETLIKULT küll riigimargad aga kõnekeeles maksti ikka palka idamarkades, neil kujundus erinev ja mitte
reichsbanknote vaid
reichskreditkasse peavalitsuse omad.
I ilmasõja aegsetel oli ka vastav kiri peal.
Vaja veidi rohkem selliseid tõmbeneedi tüüpi plastdüübleid kinni tõmmata seoses tänapäevase auto korrosioonikaitsetöödega:
[
attachment=79288]
Seni kuidagi tangide ja kruvikaga pusitud, kui harva mõni vaja olnud. Sisemise orgi läbimõõt 3,6 mm, tavalises tõmbeneeditangide odavkomplektis suurim otsik 3,2.
Kas on paremaid ideid-kogemusi, kui proovida M8 poldist jämedam otsik treida?
(10-12-2019, 19:14 PM)margus61 Kirjutas: [ -> ]Vaja veidi rohkem selliseid tõmbeneedi tüüpi plastdüübleid kinni tõmmata seoses tänapäevase auto korrosioonikaitsetöödega:
Seni kuidagi tangide ja kruvikaga pusitud, kui harva mõni vaja olnud. Sisemise orgi läbimõõt 3,6 mm, tavalises tõmbeneeditangide odavkomplektis suurim otsik 3,2.
Kas on paremaid ideid-kogemusi, kui proovida M8 poldist jämedam otsik treida?
Osta 3,6 puur ja tuuni tange.
Kasutamisel lisa ohtralt tundeid.
(10-12-2019, 19:14 PM)margus61 Kirjutas: [ -> ]Vaja veidi rohkem selliseid tõmbeneedi tüüpi plastdüübleid kinni tõmmata seoses tänapäevase auto korrosioonikaitsetöödega:
Seni kuidagi tangide ja kruvikaga pusitud, kui harva mõni vaja olnud. Sisemise orgi läbimõõt 3,6 mm, tavalises tõmbeneeditangide odavkomplektis suurim otsik 3,2.
Kas on paremaid ideid-kogemusi, kui proovida M8 poldist jämedam otsik treida?
Ise lihvisin natuke needivart, abiks oli lintlihvija
Tartus hukkusid elumaja tulekahjus ema, isa ja kolm last. Päästeamet: põleng algas külmkapi juurest, majast pole leitud jälge suitsuandurist.
Kas siin foorumis ka leidub kedagi, kelle kodust või kelle lähedase kodust suitsuandurist jälgegi ei leitaks?
Kui elamine piisavalt suur on, ega siis ka ainult ühest andurist ei piisa- kõik magajad peavad seda selgelt kuulma. Küttekollete olemasolu korral loomulikult ka vinguandur igas magamistoas. Kas siis suitsuandur ja vinguandur eraldi või on ka olemas kombineeritud "2 ühes" andureid, need on ka OK (ei ole mõtet rääkida teemal, et naised saunas rääkisid, et vingugaas on õhust raskem ja lakke ei lähe).
(11-12-2019, 18:41 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]... (ei ole mõtet rääkida teemal, et naised saunas rääkisid, et vingugaas on õhust raskem ja lakke ei lähe).
Oot, oot, ma küll naiste saunas ei käi, aga... Vinguandur PEAB olema madalaima nina kõrgusel. Ilmselt võib suitsuandur olla hädapärast vinguanduri juures, mette vastupidi.
Kõige hullem, et ka mõningad päästeka mehed üritavad selgeks teha , et vingu andur käib lakke.