automoto.ee foorumid

(30-07-2019, 11:08 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]NSVL ajal vist oligi nii, et autojuht ei pidanud foorita ülekäigurajal teed andma, vaid jalakäija vaatas ise millal turvaliselt üle saab?

Ei ikka olnud küll.?

(30-07-2019, 10:24 AM)jussm Kirjutas: [ -> ]Kui jõuab vabalt enne jalakäijat mööda sõita siis sõidan edasi, kui ta tormab nagu pühvel siis peatun. Ehk siis käitun nii, et ohtlikku olukorda ei tekiks. See kehtib siis igasuguse laiusega tee puhul.

Just nii teen ka mina.

(30-07-2019, 11:08 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]NSVL ajal vist oligi nii, et autojuht ei pidanud foorita ülekäigurajal teed andma, vaid jalakäija vaatas ise millal turvaliselt üle saab?

sel ajal läks jalakäija 8 realisel tänaval  (4+4 Moskvas) suva kohast üle, astus ühe rea jagu, ootas kuna auto eest läbi lipsas ja astus edasi, ootas jälle paar sekundit ja astus edasi ... auto oli paarkümmend cm varvastest ja kõik olid rahul. Algul oli maakal ikka keeruline küll aga varsti harjusin ära selle tänavaületusega ja mingeid ülekäiguradu polnud vaja. Vot Tartus tulin rongilt maha ja Riia mäel kaubamaja ees lõi auto pidurid plokki kui mina olin teed ületades kõrvalreal, mida krt ruumi ju küll ...

mina lähtun loogikast.jalakäijale on kohustus anda teed. kui ta minu tee peal ees ei ole,siis pole mul vaja ka peatuda.

(30-07-2019, 14:57 PM)süsikas Kirjutas: [ -> ]

(30-07-2019, 11:08 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]NSVL ajal vist ...

Ei ikka  ...

NL ajal õpetati lastele koolis (minu näitel), et sebral peab autojuht teed andma, kui jalakäija on astunud või astumas sõiduteele või seisab kõnnitee sõidutee poolses servas sellise näoga, et soovib teed ületada. Jalakäija ei tohtinud ilma peatumata ja vaatamata ja ootamatult sebrale astuda. Tänapäeval on vastupidi, kui jalakäija peaks aeglustama enne sebrale lähenemist sammu, siis oleks juht süüdi.
 
Veel üks nüanss, mida siis õpetati (kas liikluseeskirjas oli, ei tea, aga koolis õpetati). Kui sebrale lähenevad ühelt poolt üks-kaks jalakäijat ja teise nurga alt rahvast täis buss, siis need jalakäijad peavad bussi mööda laskma ja alles siis hakkama tegema tee ületamise nägu. Mul on siiamaani piinlik, kui linnaliinibussid tühise minu üle laskmiseks pidurdavad.

Mingil ajal ju oli nii, et jalakäijal ei olnud eesõigust, kui mitte NSVL, siis EV algusepoole ei olnud? Või on tõesti valesti meeles.

(30-07-2019, 17:52 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Mingil ajal ju oli nii, et jalakäijal ei olnud eesõigust, kui mitte NSVL, siis EV algusepoole ei olnud? Või on tõesti valesti meeles.

Ülekäigurajal elik sebral on jalakäijal kogu aeg õigus olnud aga on veel see ülekäigukoht, kus pole sebra vaid need klotsid servades. Seal jalakäijal eesõigust ei ole, siiamaani.

(30-07-2019, 17:33 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]NL ajal õpetati lastele koolis (minu näitel), et sebral peab autojuht teed andma, kui jalakäija on astunud või astumas sõiduteele või seisab kõnnitee sõidutee poolses servas sellise näoga, et soovib teed ületada. Jalakäija ei tohtinud ilma peatumata ja vaatamata ja ootamatult sebrale astuda.
 

Seda vist mõtlesingi ikka. Sel ajal oli võimalik selline asi, et tänasel viisil (nagu neid tegelikult näeb) teed ületades oleks paljud jalakäijad õnnetuse korral ise süüdi jäänud, praegusel hetkel kindlasti autojuht.

(30-07-2019, 17:33 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]Veel üks nüanss, mida siis õpetati (kas liikluseeskirjas oli, ei tea, aga koolis õpetati). Kui sebrale lähenevad ühelt poolt üks-kaks jalakäijat ja teise nurga alt rahvast täis buss, siis need jalakäijad peavad bussi mööda laskma ja alles siis hakkama tegema tee ületamise nägu. Mul on siiamaani piinlik, kui linnaliinibussid tühise minu üle laskmiseks pidurdavad.

Sama piinlikkusetunne siin ...

Mul oli piinlik siis kui Helsingis u 15-20 aastat tagasi linnakaarti uurisime. Juhuslikult oli ülekäigurada lähedal. Liiklus peatus nagu nõiaväel. Mis teha, läksime üle tee kui juba neli rida seisma jäi, muudmoodi ei osanud sekundiga seda nõmedat olukorda lahendada. Mõtlesin veel, et vaesed ärahirmutatud/ajupestud juhid siin...
Praegu jalakäijaga sebral kohtudes arvutan välja, kus trajektoorid ristuvad. Kui jalakäija satub tagatule juurde, siis ei jää seisma, ta võib tiba aeglustada küll. Süsteemi toimimise eelduseks on loomulikult silmside subjektiga.
Sadulast mahatulnud jalgratturid lasen tingimusteta üle, sõites oma olematut õigust nõudvate tolgustega on vahest millimeetrite mäng olnud.

(30-07-2019, 22:59 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]

(30-07-2019, 17:52 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Mingil ajal ju oli nii, et jalakäijal ei olnud eesõigust, kui mitte NSVL, siis EV algusepoole ei olnud? Või on tõesti valesti meeles.

Ülekäigurajal elik sebral on jalakäijal kogu aeg õigus olnud aga on veel see ülekäigukoht, kus pole sebra vaid need klotsid servades. Seal jalakäijal eesõigust ei ole, siiamaani.

Ülekäigukohas on jalakäial ja ka sõitval ratturil eesõigus, kui ta ületab teed, millele juht keerab.

(31-07-2019, 10:03 AM)virks Kirjutas: [ -> ]

(30-07-2019, 22:59 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]

(30-07-2019, 17:52 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Mingil ajal ju oli nii, et jalakäijal ei olnud eesõigust, kui mitte NSVL, siis EV algusepoole ei olnud? Või on tõesti valesti meeles.

Ülekäigurajal elik sebral on jalakäijal kogu aeg õigus olnud aga on veel see ülekäigukoht, kus pole sebra vaid need klotsid servades. Seal jalakäijal eesõigust ei ole, siiamaani.

Ülekäigukohas on jalakäial ja ka sõitval ratturil eesõigus, kui ta ületab teed, millele juht keerab.

Selle viimase kohta ka küsimus. 
Millal lõppeb keeramine. 
Ehk kui kaugel olevat ülekäigu kohta selle reegli alla paigutada. 
Nt. pööran ühelt teelt teisele ja siis on ülekäigu koht ära pööratava tee servast 2....5....10...20...m
Millal veel pean teed andma ja millal pole enam kohustust.

istud pehmel istmel, tuul ei puhu, vihm ei saja, soe ja mõnus, musa mängib.
seisma jäämine ja liikuma hakkamine on vaid varba liigutamise vaev.
no las need jalakäijad-jalgratturid läevad üle tee isegi kui mingi paragrahvi järgi võiks autol eesõigus olla.

Minu poolt viimased 2 liiklus küsimust olid puhas teooria.
Lasen jalakäija üle tee mõistuse järgi. 
Nii et ei takista ja ohusta teda ja piira ennast. 
Ohutus saarega sõidan kuni jalakäija selleni jõuab ja üle käigu kohas aeglustan kuni tekib selge mõistmine kes keda üle laseb.
Jalakäijana lasen ise auto edasi sõita kui tema taga on vaba tee väi üks kaks autot. Ma võin ise seisma jääda mitte ei pea auto seda tegema. Käeviiped jms. aitab.

Aga inimesed on erinevad ja olukorrad on erinevad. Ja kui politsei põõsas piilub siis mis on nende arvates õige mis vale. 
Ehk mis on seadusega õige?

(31-07-2019, 11:55 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]istud pehmel istmel, tuul ei puhu, vihm ei saja, soe ja mõnus, musa mängib.
seisma jäämine ja liikuma hakkamine on vaid varba liigutamise vaev.
no las need jalakäijad-jalgratturid läevad üle tee isegi kui mingi paragrahvi järgi võiks autol eesõigus olla.

Samaväärselt viisakusest võiks ka nt. rekkajuhid alati sõiduautole teed anda olgu neil eesõigus või mitte. Siin analoogne tugevama ja nõrgema suhe. 

Minu arvates peaks ikka liiklusseadust jälgima igasuguse teeandmise kohustuse ja eesõiguse osas kuna omaalgatuslikud viisakusnormid võivad liiklejate vahel erineda. Üks annab teed ja teine mitte.

hmm, rekka ja sõiduka vahel võiks just vastupidi asi käia.
koormaga veoka seisma saamine ja hoo üles võtmine on jupp tööd ja paras ports kulutatud kütust.

(31-07-2019, 16:05 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]hmm, rekka ja sõiduka vahel võiks just vastupidi asi käia.
koormaga veoka seisma saamine ja hoo üles võtmine on jupp tööd ja paras ports kulutatud kütust.

Ise rekkaga ei liikle aga nõustun täiesti.Tõin mina traktoriga talvel puid linna.Mingi tibin,klapid peas arvas suvaliselt tänavat ületada.
Tänav lopane,mina püsti pidurte peal,traktor libiseb.Peas juba keris kuidas käib klobin ja neiuke maha jääb.Õnneks nägi viimasel hetkel ja
oli kolme hüppega üle tänava.
See pole teema kellel on õigus ja kes süüdi jääb.Vähemalt mina ei oleks tahtnud endale terveks eluks mälupilti mis peeglist oleks võinud paista
sel hetkel.

(31-07-2019, 16:05 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]hmm, rekka ja sõiduka vahel võiks just vastupidi asi käia.
koormaga veoka seisma saamine ja hoo üles võtmine on jupp tööd ja paras ports kulutatud kütust.

Siis võiks ju jalakäija/jalgrattur nii sõidu- kui ka veoauto enda eest läbi lasta. Mõlemad peavad ju 50 km/h pealt 0 pidurdama ja hiljem hoo uuesti üles võtma. Jalakäijal, ratturil oleks vaja ainult mõneks sekundiks rajast eemal seisma jääda või käiku aeglustada. See oleks jällegi täiesti vastupidine algsele viisakuse olukorrale, kus autojuht sooviks igas olukorras (eesõigusega või mitte) jalakäijale ja ratturile teed anda.

Kuna arusaamad viisakusest saavad olla nii erinevad siis tuleks lähtuda ikkagi liikluseeskirjast, et kellel on eesõigus.
Muidu on tulemuseks nt. olukord, mida väga tihti liikluses näha. Osad autojuhid annavad otse sõites oma eesõigust eirates sõitvatele jalgratturitele teed ülekäigurajal. Samas osad jalgratturid järeldavad sellest, et kõik autojuhid peaksid neile kui nõrgematele niimoodi teed andma ning liiklus muutubki palju ohtlikumaks ja arusaamatumaks.

Tegelesin siin ühe teoreetilise konveieri probleemiga ja siis võtsin ühe külma õlle ja siis läks mõte oma rada. Ja nüüd juba mitu tundi lahendan üht üsna huvitavat probleemi millele siiani normaalset lahendust ei suudagi leida. Meelega ei lähe googeldama, eks homme otsin aga täna proovin mõelda. Proovige teie ka  Teema siis järgmine... 

Võtame mingi suvalise puu mis on näiteks 50m kõrge. Puu eluolu toimib niipidi, et juurte kaudu saadakse vesi ning toitained ja päike annab kasvuks energia. Tegelikult käib küll kõik läbi päikese, nii vesi kui ka toitained aga see pole praegu teema. Küsimus on, et kuidas saab vesi juurtest puu latva, viimase oksani, viimase lehekeseni 50m kõrgusele? Vaakum seda ei ole suuteline üles tirima. Kapillaarsusel on samuti omad näitajad mis on sadades kordades halvemad kui vaakumil. Juhul kui kapillaarsus toimiks nii nagu see võiks toimida teoreetiliselt puu sees, peaks olema võimalik leiutada surnud puust igiliikur, pista aga alumine ots vee sisse, puuri üles auk ja kapillaarsuse toimel hakkab toimuma vee transport alt üles, august välja, sinna vahele pane aga  generaator ja ongi perpentuum mobile. Aga ei ole ju nii. Asi toimib ainult elus puuga. 

Mingi kuradi iva on kuskil millele ma pihta ei saa. On mingid näitajad puu kasvukõrguse ja õhurõhu vahel, kuid ka see ei saa olla eriline teema. Surve alt üles kindlasti puudub, vähemalt suures plaanis. Maha saetud känd suudab kevadel vett välja ajada päris ohtralt, kuid sellest ei piisaks 50m jaoks. Ja isegi kui piisaks, lendaks puu pauguga tükkideks esimese 20 cm juures. Et survega midagi üles saata, peab olema ika joptvõimat torud. 

Ainus mida ma suudan välja mõelda, on see, et kuidagi tekitatakse ülevalt poolt alarõhku kapillaaridesse, et alt poolt tulev vesi täidab kuidagi ruumi ja kapillaarsus teeb mingi aeg oma tööd ja siis täidetakse alt osa jälle veega  aga ka see oleks ajuvaba natuke, meenutaks nagu mingit kuradi traktori astmelist hüdropumpa. Samas peab vesi üles minema tõmbega mitte alt survega ja et kapillaarsus suudaks lõpmatuseni toimetada... kuda kurat see ruum ülalt alarõhu alla saada?

Enivei, mul on juhe täiesti koos tänaseks. Elus vs surnud puu ei tohiks rolli mängida elu (hing jms) mõttes. Tegemist peaks olema mingi füüsikalise nipiga mida ma ei suuda leida. Kus see kuradi jõud peitub mis vett tõstab, mis mulle märkamatuks jääb?

Huvitav teemapüstitus. Siit on võimalik välja arendada uus libateooria maailma toimimise kohta.

Midagi maavälist siin ei ole nagu võis välja lugeda. Vastused on kirjas botaanika õpikus.

Aga, puu sees liiguvad toitained  mööda kapillaare. Puhast vett elus puu ei transpordi. Puu kapillaarid transpordivad toitaineid selles suunas kuspool on suurem kogus toitaineid.  Kui näiteks valada puu juurtele koorem väetist siis puu kuivab ära. Miks puu kuivab? Sest  toitained tunnevad ära, et allpool on väge rohkem ja kogu staff hakkab liikuma ladvast juurtesse ja puul ongi finito. Kuivab ära toitainete puuduse tõttu, väänati kuivaks.

Teine asi on surnud puuga. Kapillaarid jäävad avatuks ja on võimelised ka siis toimima kui puu on lõigatud näiteks aiapostideks. 
Aiapostist. Kui panna aia post masse tüvepool allapoole siis kapillaarid hakkavad tööle ja post mädaneb tunduvalt kiiremini kui post panna masse ladva pool allapoole. Siis kapillaarid ei toimi.