(18-08-2019, 22:04 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Elektriku kommentaari.
...
Sellele järgneb valgustus keldris, veetud küll Al kaabliga, 4x1,5? aga tehtud korralikult. Niiskuskindlad lülitid jms. Vahetusse läks vaid 2m jupp kaablit, viimase kaitsme alt harukarpi, mis vahelt välja lõigatud.
Kuskil süsteemis on kas lühis või 2 faasi koos, viimase kaitsme sisse lülides lülis kõik eelmainitud kaitsmed välja.
Küsimus: miks suuremad ja tuimemad kaitsmed ka reageerisid, kui juba 16A läks? RVK ei reageerinud.
Sisteemi uurides on selge, et tuleb nullist uus teha, vana kaabli isolatsioon on kivi ja üldse al kaabel...
(22-08-2019, 00:47 AM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ] (21-08-2019, 19:07 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Elektrikud. Nõu vaja. Kõrvalhoone kilbist 60m kaugusel. Kõrvalhoone tarbijatest kõige ahnemad on 3Kw mootoriga kompressor ja ja vene keevitus BD-516. Ülejäänud tehnika on väiksema voolutarbega. Kui jämeda vooliku peaks vedama, et kompressor ja keevitus nälga ei jääks?
4G16 alumiinium on hea hinnaga ja 4G25 peaks väga okei olema - tulevikus varu ka seadmetele.
...
Harutan otsast seda alumiiniumit seinast ja ei imesta, miks kalad sisteemis.
Niiskus ja aeg on muutnud juhtmed nii rabedaks, et kokkukeerutatud ja isolatsiooni vahelt õhku saanud juhtmeid võib näpu vahel murda ja osa liiteid on lihtsalt pulbriks muutnud. (tööstushoone, juhtmestik 50-60.-est, niiskus ja kohati vesi põrandal ja 15a kasutamata seisnud). Pealtnäha korralik, sisu pude. Kuigi jah, vask vist samassugune, või hullemgi veel?
..
Mul vist see sama 4G16 veetud pea 90 meetrit, pool maa all kõri sees ja teine pool hoone katuse alt.
Veetud ühest kilbist teise. Alajaam õnneks mitte kaugel. Kasutan co7b kompressorit, käivitades tõmbab tuled tuhmimaks) ja inverter keevitust ja muud tavaari. Alles sai keevitatud/lõigatud 180 ampriga ja ei olnud mingit häda.
Alumiinium kaablil hind ka hea, kui 6 aastat tagasi sai osta siis oli vast 1.5.-/m
(22-08-2019, 07:50 AM)Kult Kirjutas: [ -> ]Mul vist see sama 4G16 veetud pea 90 meetrit, pool maa all kõri sees ja teine pool hoone katuse alt.
Veetud ühest kilbist teise. Alajaam õnneks mitte kaugel. Kasutan co7b kompressorit, käivitades tõmbab tuled tuhmimaks) ja inverter keevitust ja muud tavaari. Alles sai keevitatud/lõigatud 180 ampriga ja ei olnud mingit häda.
Alumiinium kaablil hind ka hea, kui 6 aastat tagasi sai osta siis oli vast 1.5.-/m
Börsist eile vaatasin, et pakutakse 4G25 alumiiniumit 1,30€/m. See vasega võrreldes ikka täitsa muidu käes.
Ei promo kedagi, aga viskan lingi ka:
Kaabel
(21-08-2019, 19:57 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Tsitaat: Kõrvalhoone kilbist 60m kaugusel
Esialgu see väide ei määra midagi. Enne seda oleks vaja teada kas neid seadmeid on ka varem oma majapidamises tarvitatud või on kavatsus uued soetada. Siis kilbi kaugus alajaamast, selle juhtme võimekus, kilbist väljuva automaadi andmed, paigaldatava juhtme asukoht (õhus või maa all), kas seadmed on korraga töös või kordamööda. Üldine soovitus enne neid andmeid oleks - maa alla kindlasti 6ruutmillimeetrit ja õhus piisaks 4.
Kindlasti on ka teisi täpsemaid arvamusi.
Et siis kilp alajaamast umbes 1500m. Just veetud uus õhuliin ja peakaitse 25Kw. Liin vastab kenasti peakaitsmele.
Need asjad ka enne töös olnud aga kilbist 25m kaugusel ja 4 ruuduse välitööde vaskkaabliga õhust. Probleeme pole esinenud. Kompressori võttis ka talvel järgi. Uus kaabel läheb maa sisse.
Seadmed suure tõenäosusega korraga ei tööta.
Kilbis ruumi on nii et väljuva automaadi saab panna sellise nagu vaja.
Kui need põhitarbijad on 3 faasilised, st koormus jagub 3 faasi peale ühtlaselt, siis selle ala 4KW pideva koormuse jaoks on 2,5mm2 täiesti piisav olenemata sellest kust ta veetud on. Üle 4mm2 on täielik overkill.
Maa seest veetuna on lubatud juhtmele kõige suurem koormus, kuna jahutus on kõige parem.
https://www.tera.ee/kaablite-koormustabel/
Tore tabel, aga seal ei ole arvestatud juhtme pikkust ja pingelangu.
Tsitaat:NB: Väärtused on ligikaudsed, täpsemate väärtuste arvutamiseks tuleb arvestada ka kaabli pikkuse ning toiteliini summarse kaugusega alajaamast (tulenevalt pingelangust). Samuti tuleb jälgida konkreetse kaabli tootelehte.
Kultuurikihi alt ilmus välja 200l õlitünn.
Mingeid kirju peal ei ole.
Värvuselt on tumedam, kuid pole siiski läbikäinud õli, või on ajajooksul paksem põhja vajunud.
Ei oma erilist lõhna.
Ei ole veest raskem, seega pole tegu põlevkivi õliga.
Veidi paksem, kui mootoriõli ja vedelam, kui käigukasti oma.
Ehk oskab keegi öelda, kus sellist tumedamat õli kasutati?
Minu mõistus ei oska sellega muud peale hakata, kui diisliga pooleks ning autole paaki valada.
Millised ohud sellega kaasneda võivad?
Niisuta, mis lõhn on? Kas on ikka uus õli,või vana ja läbitöötanud.
(22-08-2019, 14:06 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]Sellise kaabli pikkuse puhul on see pingelang mõttetult väike, arvestades ,et seal heal juhul ca 4KW koormust taga on korraga 3 faasi peale.
https://photovoltaic-software.com/solar-...calculator - kui keegi soovib pingelangu arvutada.
ca 4 kW koormust...
on kuradi jama, loe teemat ja katsu aru saada! Mehel on 500 A keevitus (mis ilmselt ei ole mitte BD 516, vaid ehk PDG 516 vms) millise aparaadi peakaitse oli kas 40 või 50 A. Nii et koormusvoolu paneb paika juba paigaldise peakaitse, mis ilmselgelt pole 25 Kw, nagu mees kirjutab, vaid 3 x 25 A, lühendit Kw ja 4KW ei kasutata, vaid on kW. Pingelangu arvestatakse selleks, et lühise korral tekkiv rikkesilmuse vool tagaks kaitseaparatuuri tööle hakkamise...
Ma pole ka mingi asjatundja, aga 5 x 2,5 on kindlasti vale valik, kuigi sealt see peakaitse poolt võimaldatav 3 x 25 A läbi mahuks tulema, 4 x 25 alumiinium, see on juba "ületapmine". 4 x 16 alumiinuim või alates 5 x 4 vask, küsimus veel selles, mis kaitse sinna kaabli ette panna, kas 3 x 25 A või 3 x 20 A.
Kilovatid ja amprid jah segamini nagu ..... ja sümbolid. Samuti peakaitse on 3x25. Elektrikauge inimesena arvasin, et ühest 25 piisab.
Aga keevitusel kirjas vene V ja vene D ning 516.
516A tuleb välja peale trafot 36 voldisena. Praegu igatahes keevitab 6mm elektroodiga 516 ampriga ilma tõrgeteta.
(22-08-2019, 15:20 PM)süsikas Kirjutas: [ -> ]Niisuta, mis lõhn on? Kas on ikka uus õli,või vana ja läbitöötanud.
Pole mingit erilist aroomi.
Kui paberile tilgutada, siis on beez vôi helepruun.
Kanistris/süstlas tumepruun.
Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda
(22-08-2019, 17:45 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]516A tuleb välja peale trafot 36 voldisena.
516 X 36 = 18,6kW; jagame selle ideaalses maailmas kolme faasi vahel saame 6,2kW; 6200 / 230 = 26,9 < 25 ---> selles majapidamises seda trafot täisvõimsusel kasutada ei saa teoreetiliselt? Praktikas läbi peenikese juhtme kogu võimsus kohale ei jõudnud ja tänu sellele peakaitset välja ei löönud?
Mis puutub kaabli pikkusesse, siis selleks et kaitse kilbis rakenduks on omaette tabel jämeduste suhtes - et seda ignoreerida, paigaldame ülekoormuse- ja rikkevoolu kaitsmed KA tarbija poolsesse otsa?
Juhtme valikul on tänapäeval eesmärk ju tegelikul mitte see et läbi mahuks, vaid et kaitsmed reageeriks enne kui midagi kusagil mujal süttimistemperatuuri ületab?
Parandage mind, kus ma eksin!
Tuleb välja, et keevitus on vähe äkiline selle kaitsme jaoks täisvõimsusel mida tavaliselt muidugi ei kasutata. Keevitus on lülitatud nõrgema astme peale mis max andis välja alla 400 ampri. See täisvõimsus läks tööle kui oli vaja EE-le tõestada, et liin on kehv ja vaja uut. Kilbis oli 24 tundi mingi salvesti ja selle tarbeks sai päeva aja jooksul kõik tarbijad viidud viimase piirini. Maha midagi ei põlenud ilmselt selle pärast, et voolu ei tulnud piisavalt juba liinipidi kohale.
Nüüd mõõtmised näitasod, et 25A on kõik kohal mis aga tähendab, et nüüd võib tekkida jama selle keevitisega. Kui ma õieti aru saan?
Kui palju seda 500t amprit ikka vaja on keevitamisel?
Kasutasin aastake vanemat Esabi Migi - 550A
Kusagil 300A juures hakkas omal keevitamine ebamugavaks minema (kuumus) 20-nest kokku keevitades keerasin asjad ilusti kõveraks jne.
Enamus keevitamist elektroodiga tehakse ära 2,5 ja 3,2se elektroodiga ja viimane jookseb enamvähem okeilt sinna 120A kanti.
(22-08-2019, 14:28 PM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Kultuurikihi alt ilmus välja 200l õlitünn.
Mingeid kirju peal ei ole.
Värvuselt on tumedam, kuid pole siiski läbikäinud õli, või on ajajooksul paksem põhja vajunud.
Ei oma erilist lõhna.
Ei ole veest raskem, seega pole tegu põlevkivi õliga.
Veidi paksem, kui mootoriõli ja vedelam, kui käigukasti oma.
Ehk oskab keegi öelda, kus sellist tumedamat õli kasutati?
Minu mõistus ei oska sellega muud peale hakata, kui diisliga pooleks ning autole paaki valada.
Millised ohud sellega kaasneda võivad?
Kas see võib olla vene aegne hüdroõli - virtjonka?
(26-08-2019, 09:54 AM)tõnn Kirjutas: [ -> ] (22-08-2019, 14:28 PM)tõnn Kirjutas: [ -> ]...
Veidi paksem, kui mootoriõli ja vedelam, kui käigukasti oma ....
Kas see võib olla vene aegne hüdroõli - virtjonka?
Värtnaõli oli ikka mootoriõlist vedelam, nii enam vähem hüdroõli lähedane jah.
"В обиходе (чаще всего в среде механиков) индустриальные масла называются «веретёнкой» (на заре стандартизации в СССР маловязкое дистиллятное масло без присадок было определено ГОСТом для использования в быстроходных малонагруженных подшипниках веретён прядильных машин). При этом часто неверно отождествляют собственно веретённое масло (конкретных марок) и специальные масла для гидросистем техники и механизмов (типа ИГП, например). Действительно, гидросистемы некоторых машин допускают применение масел типа веретённого в качестве рабочего тела. Но в общем случае свойства данных жидкостей могут кардинально отличаться."
Teab keegi soovitada kvaliteetse pulbervärvimise teenuse pakkumisega tegelevat ettevõtet (soovitavalt Tallinn/Harjumaa, kuid sobib ka kaugem koht, kui pakendamine/transport väga kalliks ei lähe), mis oleks valmis tegelema just väiksemate detailidega?
Probleem selles, et on vaja värvida väikeseid asju väikeses koguses, kuid seejuures väga kvaliteetselt. Suurtes firmades käidud ja koos teenusepakkujatega läbi proovimise tõdetud, et olemasolevad tingimused ei sobi - peamine probleem selles, et ahjud suured ja sellest ka mõneti paratamatu mustus ümbritsevas keskkonnas. Mul aga vaja ilusasju...
Mida tähendab noolega näidatud märk, õigemini kunagi tähendas?