(11-12-2019, 23:03 PM)diesel Kirjutas: [ -> ].... aga asjatult ükski neist ei karju.
on siis meil pliitad sitad või kokk või milles asi?
Mul gaasipliit suviseks söögitegemiseks ja puupliit ikka see päris. No vahel ajab kütmise algul suitsu sisse, see rohkem sügise alguse teema, kui truubid-korstnad rõsked ja ei saa vunki üles. Talvel seda probleemi pole. Aga ma armastan ikka korralikult searasvas kõrvetatud toitu ja selle tegemisel ajab anduri röökima, ma ei ütleks et valehäired ... Kui tööjuures endale süüa praen, siis panen küll kubu täispööretel imema, muidu õrnapõrnalised daamed kukuvad vinguma söögihaisude jne üle.
Peaksid ka ioonsuitsuandurit proovima. Optiline annab häireid ka tolmu ja veeauru peale.
(11-12-2019, 21:23 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Keskmine inimene (kui suitsuandur puudub) aga ärkab paarikümne minuti jooksul. Ja seda enamasti mitte tossu vaid juba kuumuse, valguse ja heli peale. Ja seda eeldusel et põleng sai alguse samas toas. Kui põlema läheb all korrusel paiknev külmkapp, siis paraku (vähemasti selle uuringu järgi) keskmine inimene ei saagi sellest enne aru kui leegid juba sõna otseses mõttes laest läbi.
Keskmine inimene üldjuhul ei ärka sellisel puhul. Magab rahulikult edasi ja jääbki magama. Seepärast suitsusukeldujad voodites lebavaid inimesi üldiselt ei puutugi, nende jaoks on hilja. Uste-akende lähedusest viiakse kehad välja, neist võib veel asja saada.
(11-12-2019, 22:48 PM)diesel Kirjutas: [ -> ] (11-12-2019, 22:05 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Ving on kuuldav.
paluksin selgitust.
Mis seal ikka selgitada, ving vingun, vinguma
Paneme vahepeale ühe tehnilisemat laadi küsimuse.
[
attachment=79316]
Küünlad on sõitnud umbes 10 kuud ja mõnituhat km. Aasta alguses oli 95, alates suvest 98.
Opel Astra F 1,4 C14NZ mootoriga. Surved silindris ühtlaselt 11 ja 12 vahel. Uus MAP (Delphi), uus hapnikuandur (Bosch), uus kallim Poola katt. Kütuserõhk OK (peab olema vähemalt 0,7, oli 0,8 bar ka koormuse all). Bensiin 98 Olerexist novembris.
Heitgaasid ei vasta nõuetele ülevaatusel:
CO 0,7, HC 300+. Pööretel CO püsib, HC kukub <100. Tükkide vahetamine ei avalda numbritele olulist mõju.
Vaakumilekkeid ei õnnestu käivitusgaasiga enam tuvastada. Oli üks mõrane voolik alguses.
Temperatuurianduri näit nii külmalt kui kuumalt etteantud piirides. Autodata andmetel on üks andur.
Õlikulu on olemas, aga juurde tahab nii liiter-poolteist 10 000km peale. Ei tohiks nii pahasti mõjutada. Nähtav juhtmestik on korras ja isolatsiooni pudenemist ei paista. Pistikud on puhtad ja määritud.
Mõtteid?
Kisun õhtul maha kontrolleri ja kiikan, mida sealt paistab. Kui hästi läheb, on mul sellele asendus kuivamas soemüüril. Kui ei lähe, on mul kaks sama mootoriga, kuid erineva elektroonikaga autot õuel. 1995. aasta autoga on see täiesti ootuspärane.
Küsimus tekkis karterituulutusega. Sel asjal on üks lohv pealevalamise punni juurest viidud sissepritsepea kohale õhukopsikusse ja teine kaugemalt klapikambrikaanelt pritsepea alla. Kas ma võin need mõlemad susata loodust reostama ja teha sisselaskepoolsed otsad pimedaks? Või peab süsteem siiski mingil põhjusel mootori karterirõhu pulseerimist nägema?
(12-12-2019, 00:36 AM)zazik Kirjutas: [ -> ] (11-12-2019, 21:23 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Keskmine inimene (kui suitsuandur puudub) aga ärkab paarikümne minuti jooksul. Ja seda enamasti mitte tossu vaid juba kuumuse, valguse ja heli peale. Ja seda eeldusel et põleng sai alguse samas toas. Kui põlema läheb all korrusel paiknev külmkapp, siis paraku (vähemasti selle uuringu järgi) keskmine inimene ei saagi sellest enne aru kui leegid juba sõna otseses mõttes laest läbi.
Keskmine inimene üldjuhul ei ärka sellisel puhul. Magab rahulikult edasi ja jääbki magama. Seepärast suitsusukeldujad voodites lebavaid inimesi üldiselt ei puutugi, nende jaoks on hilja. Uste-akende lähedusest viiakse kehad välja, neist võib veel asja saada.
Merel sama asi: ainult siputav tegelane on veel päästetav, kuigi seal on "eduaks ajaaken" mõnikord uskumatult suur! Pooduga sama... Rahulik on juba saatusega "leppinud".
Kuna omal ka täidissentega ahiküttega vanad majad, siis eks see suitsu- ja vingigsianduri teema ole oluline küll. Aga häda ongi samades asjades: köögis teed süaü - karjub Ahi ajab sisse ja ei reageeri uste sulgemsiega ära - jälle karjub. CO-andur: need on nii tundlikud, et võivad "mitte korstnasse-lastud" ahju puhul ka karjuma hakata. Iga elupõline ahikütteelan kteab, et imekerge vingigaas võib käia soojaga kaasas. Uks lahti, paremini soojenev värske õhk tuppa...
Ise jõudnud sellisele mõttele: patarei/akutoitelised tuletõrjealarmid võiks ka olla seotud laelambi põlemisega. Kui köögis tuli põleb, on alarmid väljas sest Inimene on ju ise kohal! Sama magamistubades. Valguse elik luksi põhiselt ei sobi, mei lju õnneks ka suvi olemas
Ei saa pattu salata, "kohustuslik" on olemas aga see ei täida kindlasti lõpuni oma otstarvet! See on kohas ,kus se kõige vähem valehäireid teeb... Teoorias suudame me ju ise välja mõelda omas majas need ohukohad, kuhu lähedale paneks hea meelega mingi mõistlikus hinnas hoiataja. Mul majapeale 4 kollet, saunaahju jätaks välja aga majas sees leiliruum on oht ikkagi.
Äkki peaks jõulukingi tegema ja tõesti avatud köögi-elu-sissekäiguoasse ioonanduri soetama? See tüüpiline kuumusandur ei sobi sest pliidil korralikult süüa tehes on laeall soojem, kui selle anduri "valulävi" 56-64 kraadi. Samas on just ju köögis koos enamus elektriseadmeid... Mis võiks olla soovitus, milline ja kuskohast? Ioon siis.
(11-12-2019, 22:19 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ] (11-12-2019, 18:41 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]... Kas siin foorumis ka leidub kedagi, kelle kodust või kelle lähedase kodust suitsuandurist jälgegi ei leitaks? 
...
Jah, mul seisavad mahavõetuna ... umbes pool aastat viitsisin 3x päevas vinguva anduri maha kakkuda ja siis uuesti üles panna, kui naine köögis praadimise oli lõpetanud. Lae alla ronimine pole minu vanuses enam lõbus tegevus.
Vinguandurit pole olnudki ...
On olemas sellised suitsuandurid mida saab "praehäire" peale teisest nupust pooleks tunniks vaikima sundida. Endal ka selline ja ainus mida vaja on sobivas pikkuses tokk vms. et ei pea iga kord toolile ronima.
Tere.
Süüteküünlad on ilmselt töövõimelised , pildi järgi .
Aga milles mure ?
Kontroller on misasi , süüteplokk ?
Karteri tuulutus , sellega on nõndamoodi , sellise nulliümber õhutemperatuuriga ja lühikesi sõites kipub umbe minema , tekib hapukoort meenutava olemisega mögin torudesse , mille mina olen tuimalt torust välja puhunud , hea on enne õlivahetust sellega tegelda . Torud võiks ikka ettenähtud kohal olla .
Heitgaas vist ei vasta normile , nii ma saan aru , selle vastu aitab tankida bensiini ja mitte seal , kus kirjeldatud , lisaks muidugi tuleb vahest gaasipedaal põrandasse muljuda .
Edvard .
Ma eeldasin, et siinne sootsium paneb paugust numbrid ja teemapüstituse kokku. Ma vabandan ja tänan tähelepanu juhtimast. Probleem: ülevaatusel ei saa läbi. Gaasid üle normi.
Tühikäigul on ka kerge lonkamine. Mis kaob, kui tõmmata sisselaskerõhuandurilt juhe maha. Mis omakorda süütab mootoritule ja lajatab CO laest läbi. Hea, et ülevaataja koha peal halastuslasku ei kohaldanud
Ehk mingil põhjusel reguleerib sissepritse pidevalt segu paigast ära.
Karterituulutus on puhas ja käib läbi. Auto saab enamasti ülepooletunniseid otsi ehk läheb korralikult soojaks. Viimasel ajal on ka teadlikult kuuma saanud sõites.
Olgu lisatud siia ka see, et temperatuurianduri näit on õiges vahemikus nii külmal kui kuumal mootoril. Väidetavalt vaid üks andur ongi, mille näitu tarbivad nii pritse kui kellad.
Kontroller ehk pritsesüsteemi juhtarvuti ehk "aju".
Millisest tanklast siis bensiini saab, kui Olerexi 98 seda ei ole? Huvitav, et üks oluliselt vanem ja kapriissemana tuntud sama riigi V8 sama tankla kütusega eeskujulikud gaasid välja puhus...
Võib-olla loll küsimus, aga kas sisse ja väljalaske süsteemis lekked puuduvad?
A'la pragu või auk või halb tihend summutijooksus või midagi sarnast sisselaskes?
Ei ole loll küsimus. See oli üks esimesi asju, mis sai üle käidud ja üks lekkiv voolik vahetatud. On väike auk viimases summutis. Millele viitab ka kõrge hapnikunäit, aga see ei kukutaks läbi. CO küll: kuni 0,5.
Sisselaskes ei ole õnnestunud ei BC-ga ega startgaasiga midagi enam tuvastada.
Ehk kodustes oludes ma ei oska rohkem kontrollida. Laadimispinge OK, kaitsmed OK, vedelikud ei kao, klapitiksu ei ole...
Arvutiga kõnealune auto pole suvatsenud suhelda, aga ma pole ka Diagnostiku manu veel sõitnud. Kui ajuvahetus ei aita, siis reede õhtul võtab doktor ette. Paar naljameest on pannud juhtmed külge ja kas pole saanud üldse ühendust või tõdenud, et "veakoode ei ole". Ei ole jah - ma ju näen seda isegi mittepõlevast mootoritulest.
Sel on veel tore 10-klemmiline pistikupesa ka, mitte standardne OBD.
Tere.
Nõnda , ma siis sõidan turbopassati teemaga siia - "margihooldus" leidis vajaliku olema "aju" vahetuse , auto ülevaatuse läbis .
Aga Opeli juurde naastes - venekeelses juutuubis sealsed kuldkuklad tekitavad erinevaid metallist jublakaid väljalasketoru külge , küll tüssavad lamdat ja mida kõike veel seal ei õpetata , ma küll koolis vene keele õpetust saanuna
, siiski kõigest aru ei saa , kahjuks . Äkki on sealt midagi abistavat nippi leida .
Edvard .
(12-12-2019, 16:23 PM)edvard Kirjutas: [ -> ]Tere.
Nõnda , ma siis sõidan turbopassati teemaga siia - "margihooldus" leidis vajaliku olema "aju" vahetuse , auto ülevaatuse läbis .
Aga Opeli juurde naastes - venekeelses juutuubis sealsed kuldkuklad tekitavad erinevaid metallist jublakaid väljalasketoru külge , küll tüssavad lamdat ja mida kõike veel seal ei õpetata , ma küll koolis vene keele õpetust saanuna
, siiski kõigest aru ei saa , kahjuks . Äkki on sealt midagi abistavat nippi leida .
Edvard .
Raskesti loetav. Aga mis turbopassat? uuem, vanem, bens, diisel, mis?
(12-12-2019, 11:45 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Paneme vahepeale ühe tehnilisemat laadi küsimuse.
Paar aastat tagasi sai pead murtud samasuguse probleemiga ja samuti bensuka Opel Astraga. Läbi sai käidud umbes sama teekond mitme päeva jooksul, igasugu andurid, egr isegi, lekked, kõik võimalikud ja võimatud asjad üle kontrollitud, viga üles ei leia. Mõistus sai lihtsalt otsa mida edasi teha. Kusjuures kat sai ka kontrollitud, et oleks korras ja puhas, tulemus ümmargune null. Lõpuks lasin sumpsi pükstest lahti ja proovisin sõita, auto oli nagu uuesti sündinud. Tuli välja, et tagapütt oli seest läbi roostetanud ja seal olev sisumaterjal, mingi klaasplasti taoline riie, oli püti seest ära ummistanud. Uus pütt vahele ja kõik anomaaliad kadusid.
kunagi aastat 10 tagasi berlingo bensukas sõitis talvel lühikesi otsi ja külma ka natuke ja käima ei lähe.käis autoabi ja andis täkku nii et täkk punane ja ei midagi pühapäeval.esmaspäeval saatis esindus treila järgi ja tallinna ja aeti garaazi ja ka otsiti lolliks viga arvutiga ja kõik ok,pooll päeva hiljem hakkas sumps tilkuma ja sulas üles ja masin käis taas ja veaks oli jääd täis summuti.
(12-12-2019, 18:03 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (12-12-2019, 11:45 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Paneme vahepeale ühe tehnilisemat laadi küsimuse.
Paar aastat tagasi sai pead murtud samasuguse probleemiga ja samuti bensuka Opel Astraga. Läbi sai käidud umbes sama teekond mitme päeva jooksul, igasugu andurid, egr isegi, lekked, kõik võimalikud ja võimatud asjad üle kontrollitud, viga üles ei leia. Mõistus sai lihtsalt otsa mida edasi teha. Kusjuures kat sai ka kontrollitud, et oleks korras ja puhas, tulemus ümmargune null. Lõpuks lasin sumpsi pükstest lahti ja proovisin sõita, auto oli nagu uuesti sündinud. Tuli välja, et tagapütt oli seest läbi roostetanud ja seal olev sisumaterjal, mingi klaasplasti taoline riie, oli püti seest ära ummistanud. Uus pütt vahele ja kõik anomaaliad kadusid.
kas kütusekulu üle normi ei olnud
(12-12-2019, 15:37 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ei ole loll küsimus. See oli üks esimesi asju, mis sai üle käidud ja üks lekkiv voolik vahetatud. On väike auk viimases summutis. Millele viitab ka kõrge hapnikunäit, aga see ei kukutaks läbi. CO küll: kuni 0,5.
Sisselaskes ei ole õnnestunud ei BC-ga ega startgaasiga midagi enam tuvastada.
Ehk kodustes oludes ma ei oska rohkem kontrollida. Laadimispinge OK, kaitsmed OK, vedelikud ei kao, klapitiksu ei ole...
Arvutiga kõnealune auto pole suvatsenud suhelda, aga ma pole ka Diagnostiku manu veel sõitnud. Kui ajuvahetus ei aita, siis reede õhtul võtab doktor ette. Paar naljameest on pannud juhtmed külge ja kas pole saanud üldse ühendust või tõdenud, et "veakoode ei ole". Ei ole jah - ma ju näen seda isegi mittepõlevast mootoritulest.
Sel on veel tore 10-klemmiline pistikupesa ka, mitte standardne OBD
mina paneks pidurivõimu voolikule pimeda ette.proovi kas on muutusi.veel tekitab anomaaliaid kütusepaagi tuulutus.sinna ka pime ette.laivis tuleks vaadata õhulugeja väärtusi.delphi tundub kahtlane
Pimendamise proovime homme ära. Võimendi ja tuulutusu ise toimivad kenasti, aga proovimine ei tee paha.
MAP jookseb kenasti 1+ V kandis, nagu peab. Gaasi andes käib korraks 3 peale ja kukub tagasi. Või noh, mul on digitaalne multimeeter ja see võib palju ära süüa. Lambda jookseb ka kenasti.
Tühikäigu lisaõhk ja drosselklapi näidud on ka ootuspärased, aga nende tegelikku toimimist ma enne homset õhtut ju ei tea. Mul arvutit veel pole.
Summutist ei usu takistust olema, kuna mootor käib rõõmsalt edasi. Võib isegi öelda, et käib algse 44 kW kohta väga hästi edasi. Aga seda pean ma ka proovima, kuna nõelasuurusest august tagapütis on saanud juba näpuotsasuurune.
Kütusekulu kohta ei oska kurta - piinamiste peale on 7 kandis.
Minu kätte jõudis lonkava mootoriga paar aastat tagasi. Sai lõhutud sisselase asendatud tervega, tehtud veel nipet-näpet ja jäärajal kuuma antud. Nüüd on omanikul taas autot vaja ja mul kange tahtmine see kemmerg liikuma saada. Õppeotstarbel või nii.
Ikkagi küsimus: kas karterituulutused PEAVAD olema küljes või võib need pimedaks teha ja tuuluuse põhja alla suunata, et jääkarud ära sulaks?
44kw
palju seal neid alles on.millised on silindrite rõhud
(12-12-2019, 22:34 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ikkagi küsimus: kas karterituulutused PEAVAD olema küljes või võib need pimedaks teha ja tuuluuse põhja alla suunata, et jääkarud ära sulaks?
Karterituulutuse kohta saab algelist infot kui töötava mootoriga õlikorki paotada. Kui otse nuka peal, siis lauseemaldamisega peab ettevaatlik olema