automoto.ee foorumid

Väidetavalt kaksteist tuhat aastat tõuaretust. Kaks pesakonda aastas on tõuaretuslikult paras, kuigi kutsikavabrikute konveier toodab padjatoidulisi kiiremini. Veerandsaja tuhande põlvkonnaga saab nii mõndagi voolida. Vaata või mopsi.

Muide, saja aastaga aretati metsikust rukkist, mis andis heal aastal tonni, tänane hübriidsort, mille teoreetiline saagikus meie tingimustes on üle kümne tonni... Kümmet võetakse ilmselt praegugi kusagil.

Kevadel paneb vee liikuma juts seesinane vee puudus puidus: talvega on vee defitsiit meeletu ja pungade elujõud pressib ka tagant. Enne lehtedeni jõudmist peab puu ise (õigemini seda moodustavad rakud) veega täituma. Ühte rakku mahub mitte sittagi milliliitrit vett, aga kuna neid rakke on mustgaziljon, siis teeb see kokku veevajaduse tohhuijjaa kanti.

Looduse lahendused on imelised. Aga ikkagi ei kasva laialehised puud kõrgemal paarist ja okaspuud neljast kilomeerist. Õhurõhku ei jätku...

(04-08-2019, 09:48 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kevadel paneb vee liikuma juts seesinane vee puudus puidus: talvega on vee defitsiit meeletu ja pungade elujõud pressib ka tagant. Enne lehtedeni jõudmist peab puu ise (õigemini seda moodustavad rakud) veega täituma. Ühte rakku mahub mitte sittagi milliliitrit vett, aga kuna neid rakke on mustgaziljon, siis teeb see kokku veevajaduse tohhuijjaa kanti.

Sügisel kui külmaks läheb, langevad lehed ja aurustumine peatub. Puu hakkab kuivama. Alles siin oli paar aastat tagasi, kus talv oli nii soe ja märg, et kasel oleks pidanud mahl lahti olema terve talve aga võta näpust, enne kevadet mitte tilkagi. Ometigi puu kuivas ilma lehtedeta. Ok, oletame, et vee paneb jooksma pungadele minev vee liikumine ja läbi pungade aurustumine, ma ei tea küll kuidas see võimalik oleks aga oletame. Võtame kirve ja lööme kõik oksad maha, kas mahl jääb seisma, ei jää. Seega ei saa tegemist olla ei puidu kuivusega ega pungade puhkemisega. Ka känd hakkab alles kevadel vett välja ajama, soojal talvel kui lombid ümber juurte loksuvad, ei aja. Ma kardan, et ma pean mingi teise probleemi leiutama millega pead vaevata, sest kõiki vastuseid nagunii ei leia.

Siin on veel üks väike konks mängus. Fotosünteees. Fotosüntees heitlehelistel puudel toimub päikesevalguse toimel ja lühilaine alas. See tähendab seda, et kui päike on maale parajas kauguses muutub valguse lainepikkus lühemaks ja selle mõjul pungad ärkavad ehk hakkavad tootma klorofülli. leht kasvab ja oma eksistentsiks vajab ta ka vett mida nüüd kapillaaride kaudu toimetatakse leheni. Pungad tekitavad mõnes mõttes vaakumi. Kui leht on välja arenenud hakkab  toimuma ainevahetus mille käigus osa toitaineid rändab juurtesse kus need talletatakse järgmiseks aastaks. Kui sügise lähenedes maa kaugeneb päikesest siis valguse lainepikkus muutub pikemaks ja klorofülli tootmine lõppeb. Lehte jäävad alles veel näiteks makrofüll ( punane värv) ja muud -füllid kuid lehe elutegevuse jätkamiseks sellest ei piisa. Leht sureb, lastes end taldmikust lahti, lõve sulgub ja puu jääb puhkeseisundisse. Ainevahetus peatub. Mahlad enam ei liigu.

Jessuke, kass, sa näed, aga ei mürista? Belarussi raaminumbri otsing on selle kõrval ju puhas kuld vanatehnikavoorumis...

(04-08-2019, 16:15 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]...
Ka känd hakkab alles kevadel vett välja ajama, soojal talvel kui lombid ümber juurte loksuvad, ei aja. Ma kardan, et ma pean mingi teise probleemi leiutama millega pead vaevata, sest kõiki vastuseid nagunii ei leia.

Ma peaksin ameti tõttu eitama igasugust seni mõõtmata asja, kuid mulle tundub iga õpitava aastaga järjest enam, et meie rangel füüsikal ja keemial põhinev maailmanägemus ei pruugi olla täieline. On täiesti võimalik, et on veel "miski", mida me seni (või enam) ei oska tunda ega mõõta. Ja see miski on seotud nende protsessidega, mida füüsika ja keemia ei suuda lõpuni ära seletada.

(04-08-2019, 22:20 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ma peaksin ameti tõttu eitama igasugust seni mõõtmata asja, kuid mulle tundub iga õpitava aastaga järjest enam, et meie rangel füüsikal ja keemial põhinev maailmanägemus ei pruugi olla täieline. On täiesti võimalik, et on veel "miski", mida me seni (või enam) ei oska tunda ega mõõta. Ja see miski on seotud nende protsessidega, mida füüsika ja keemia ei suuda lõpuni ära seletada.

Ma olen sinuga täiesti nõus. Praegu just lõpetasin pisikese uurimiskäigu puude omavahelise suhtluse maailma ja naera või nuta, mida sügavamalt otsid, seda lollimana ennast tunned. Allpool toon ühe lingi kus üks tädi räägib, kuidas ta aastakümneid tagasi tõestas ära üsna lihtsate vahenditega, et puud suhtlevad aktiivselt omavahel. Tänaseks on sellele teadusharule appi tulnud igasugu dna teemad ja muud teadussaavutused ning tulemused on ikka päris hämmastavad mis sealt välja kooruvad. Suudetakse kaardistada kooslusi ja infovõrke, nende omavahelist suhtlust, abipalveid ja häirekellasid ning suudetakse ka faktiliselt tõestada erinevate ainete liikumisi puude/väiksemate abivajajate vahel. Mul tõesti ei ole sõnu, see lihtsalt on uskumatu ja imeline.

https://www.ted.com/talks/suzanne_simard...each_other

Miks teile kapillaarsus ei sobi? See, et inime ei suuda seda klaasist järgi teha, ei puhu pilli.
Taimede omavahelisest suhtlemisest lugesin kooliajal. Olid erinevad maakerad ajas üksteise järgi, kaugemad olid ainult suhtlevaid lilli täis. Oli veel mingi ajakuppel, millest mõistusega olendid läbi ei saanud. "Nagu õieke väljal" Autorit ei mäleta.

(04-08-2019, 16:15 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]...
Ka känd hakkab alles kevadel vett välja ajama, soojal talvel kui lombid ümber juurte loksuvad, ei aja. Ma kardan, et ma pean mingi teise probleemi leiutama millega pead vaevata, sest kõiki vastuseid nagunii ei leia.

Kännuga on nüüd selline jama, et kas  olete tähele pannud mahla võttes peale hästi külma talve, et mida külmem talv seda magusam mahl.
Kännus olevad toitained muutuvad külmaga glükoosiks. Mida suurem külm seda rohkem ja kvaliteetsemat glükoosi tekkib. (Sama protsess 
mis tekkib kartulis kui see läbi külmutada)

Puu känd tahab talvel puhkust ja alla mingi temperatuuri seal elutegevus peatub. Kevadel temperatuuri tõustes elutegevus taastub ja "igavene kutse" sunnib mahlad liikuma. Kogu konks on temperatuuris.
Pole enam meeles  kraadid täpselt aga need polnud täisarvud vaid koma kohtadega, väga täpne värk, ja igal puul erinevad. Näiteks vaher on üks varasemaid mahlaliigutajaid. Kui ümber juurekaela tekkib esimene lumevaba ring ja päike kergelt päistab tüve peale hakkab seal elutegevus pihta.

Tere
Keegi ütleb Ziguli kojamehe luua pikkuse? ´011 konkreetsel juhul kui neil vahet on.
Sai ostetud kuulutuse peale uus kojamees aga tuli välja et visuaalselt küll sarnane kuid tegelikult pikkus väiksem ja kinnitus erinev. Kumb õige? Küljes oleva kojamehe raami pikkus 320mm,lühema oma 280mm. Mille oma see lühem tegelikult on?

(04-08-2019, 23:12 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Miks teile kapillaarsus ei sobi? See, et inime ei suuda seda klaasist järgi teha, ei puhu pilli.
Taimede omavahelisest suhtlemisest lugesin kooliajal. Olid erinevad maakerad ajas üksteise järgi, kaugemad olid ainult suhtlevaid lilli täis. Oli veel mingi ajakuppel, millest mõistusega olendid läbi ei saanud. "Nagu õieke väljal" Autorit ei mäleta.

Clifford Simak. Kõik mis ta kirjutanud on on huvitav. Waystation näiteks, eesti keelde tõlgituna Vahejaam

Mis see olla võib, mingi elusoled olnud?


[attachment=76984]

(05-08-2019, 11:12 AM)jtt Kirjutas: [ -> ]... Mille oma see lühem tegelikult on?

Mosse.

(05-08-2019, 14:42 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]

(05-08-2019, 11:12 AM)jtt Kirjutas: [ -> ]... Mille oma see lühem tegelikult on?

Mosse.

Tänud. Siis asjad klaarid.

(05-08-2019, 11:56 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Mis see olla võib, mingi elusoled olnud?

Fosiil. Kunagi oli vägagi elus. Rugoos ehk sarvkorall. Meie maal laialdaselt leitav. https://en.wikipedia.org/wiki/Rugosa
ksf! Etsike on juhtumisi magistrikraadiga geoloog

Õhtust!
Rabasin ka riiulilt paar kivi...  



T.

Huvitav mitu aastat tagasi sellised asjad elus võisid olla?

(05-08-2019, 18:28 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Huvitav mitu aastat tagasi sellised asjad elus võisid olla?

Rubla ajal?

rubla ajal neh. või siis sutsukese varem.
http://www.gi.ee/geoturism/Paekivi_EST_0...00dpiS.pdf

Panustan ka veidi varasemale ajale, sest vanaema sõnul olevat juba marga ajal olemas olnud.  

Siia juurde teine küsimus: mida MTM ja MTF (vene F) veneaegsel "sekretno" kaardil võisid tähendada?

(06-08-2019, 00:05 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]... Siia juurde teine küsimus: mida MTM ja MTF (vene F) veneaegsel "sekretno" kaardil võisid tähendada?

Kus nad seal asuvad, ei tule praegu silme ette ja lapata ka ei viitsi, üks näide kasvõi Maa-ameti ajalooliste kaartide rubriigist?