Hallitus tekib niiskusest (üldiselt ei aita ka igasugu leotised) ja putukad ei tohiks puidule midagi teha. Mida sa kaitsta tahad muidu, kui see saladus pole?
Mis peaks olema RS mõte selles lahuses?
Kui kreosoodiga ei taha end ja teisi tappa, siis tänapäevased on head küll. KUi läheb maa sisse, kasuta kaitsesukkasid. Kui läheb vette, tuleb perioodiliselt uuendada kaitset. Või puitu.
(30-05-2019, 02:24 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]putukad ei tohiks puidule midagi teha.
ksf Viplala on üpris maalähedane, aga puit + putukas sobivad nt maja alumise palgi puhul liigagi hästi kokku.
(ma olen kolmel majal kokku ca 100 jm koi näritud palki välja vahetanud. Kaks neist olid oma terve oma elu pidevalt asustatud ja köetud - seega ei kiirusta ma nõustuma, et koi vaid tühjana seisvat maja hävitab)
(30-05-2019, 02:24 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Hallitus tekib niiskusest (üldiselt ei aita ka igasugu leotised) ja putukad ei tohiks puidule midagi teha. Mida sa kaitsta tahad muidu, kui see saladus pole?
Katuse ja seina kontstruktsiooni, tavaliselt lastakse lihtsalt pintsliga antiseptikut peale.
Võimalus on kasutada 30 aastat kuivanud materjali ning ei soovi omale koju liigseid külalisi tuua, näiteks eoste näol.
(29-05-2019, 08:59 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ] (28-05-2019, 20:04 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ]Mutri-sõrmusega ühenduse kohta, et endal juba umbes 15 aastat kasutusel ja pole mina neid veel pingutanud ja ükski ühendus pole veel siiani tilkuma hakkanud. Kasutatasin ka kallimat varjanti ehk siis 2 O rõngaga.
Nende puhul on tähtis, et tuleb kasutada kalibreerimis otsikut millega saab lõigata ka faasi, et kummist O rõngast ära ei rikku.
See spets tööriist on üks kuramuse hea asi, tasub levinumate mõõtudega variandid endale osta. Saega toru tükeldades jääb toru siseserva krae, mis kipub O-rõngaid paigast ära lükkama või vigastama. Kääride sarnase torulõikaja kasutamisel muutub toru aga veidi lapikuks mis võib lekkeid põhjustada. Kalibreerimistööriist muudab toru otsa mõlemal juhul ideaalseks, kaasa arvatud otsaserva täisnurga all tasandamine kui oled kogemata viltu lõiganud. Mina olen liitmiku O-rõngad veel vedela seebiga kokku teinud et need sisenemisel vastu seina hõõrdudes paigast ei nihkuks. Kõik käib lips ja lops kokku ning siiani pole midagi lekkima hakanud.
Mina olen lõiganud nende spets kääridega ja peale kalibreerimist vaselliniga O rõngad kokku määrinud ja nagu öeldud saab hea.
Millest tehakse eestis leiba?
Mul sai Rehe leival kolm nädalat täis auto laealuses kapis kus praegu on tempetatuur pidevalt 20 pluss.Leib ei näita veel väsimuse märke. Ei hallita,ei kuiva.
Samas saksa soojalt ostetud leib tõmbab kolmandal neljandal päeval juba kõvaks ja kohe on hallitus taga. Et siis väike mõttekoht.
(05-06-2019, 21:02 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Millest tehakse eestis leiba?...
Üks mees kuulis, et leib aitab impotentsuse vasta. Läks poodi ja küsis kümme leiba. Poodnik imestab, et miks kümme, teil läheb ju pool kõvaks. Mees palus siis kakskümmend leiba.
(05-06-2019, 21:02 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Millest tehakse eestis leiba?
...
Retseptid on firmasaladus.
Rehe leib on siis kauamängiv.
Fazeri Must igatahes üle nädala avatud kotis ei kesta, võtab karva selga.
Parem olge uudishimulikumad ja küsige kuidas ja mismoodi leiba viilutatakse ja mis võid sinna noa või tera peale ka määritasse et nii ühtlased viilakad välja kukuvad.
T.
Pole see mingine "firma saladus".
Reeglina on pakendil kirjas, millest konkreetne leib on tehtud. Ja reeglina vastab kirjutatu ka sisule.
Muide, millisest "Rehe" leivast on jutt? Neid on peris mitut sorti.
Säilitusained... Pärm on ka säilitusaine. Samuti õlid. Ja selliste ilmadega nagu hetkel Eestis, lisatakse leiva taignasse kindlasti pärmi rohkem, kui talvel. Vastasel juhul kerkib see taigen vormi doseerituna valesti. Olete kindlasti kõik kokku puutunud leivaga, mis seest tühi. See ongi palava ilmaga küpsetatud vale pärmi sisaldusega leib. Reeglina taignameistri süü.
Üldiselt on ostja ise rumal olnud, kui ostnud leiba kuhjas kokku, sisusse süvenemata.
Isiklikult mina hoidun leivast, mis sisaldab ainult ühte sorti jahu, pärmi, vett ja soola. Toiteväärtus jääb sel nigelaks. Sobib rohkem dieedil olevaile preilnadele.
(05-06-2019, 22:28 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (05-06-2019, 21:02 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Millest tehakse eestis leiba?
...
Retseptid on firmasaladus.
Rehe leib on siis kauamängiv. Fazeri Must igatahes üle nädala avatud kotis ei kesta, võtab karva selga.
Sai mitte väga ammu ise kah leiba kütsatu. Poes olid ainult "kosmonautide kauamängivad" ja linnusöödaga pooleks käkid. Mitut masti rukkijahu, vesi, sool, köömned ja püsis kah reisil olles ilma hallituseta nädalaid. Jätsid kilekoti lahti, oli paari päevaga kivikõva. Tea, kas sõidus olles on autos õhk kuiv ja puhas, või on diislitossul desinfitseeriv toime, aga hallitama ei läinud.
Nähtud ka kolmveerand aastat vana tehasepakendis leiba,ilma hallituseta.
Ise pole leivatööga tegelenud, aga vanasti isetehtud leib ei hallitanud kuskilt otsast, küll aga oli hea pehme vaid soojalt, kuivas koorikuks isegi poe 12 kopkaste leibadega võrreldes väga kiiresti. No aga see isetehtu oli ikka päris rukkileib, mitte nigu nüüd, kus igasugu nisujahu jm sodi sisse pannakse, enamik tootjaid ( Fazer) veel linnastega hapuks ajab jne jne.
(06-06-2019, 09:23 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Ise pole leivatööga tegelenud, aga vanasti isetehtud leib ei hallitanud kuskilt otsast, küll aga oli hea pehme vaid soojalt, kuivas koorikuks isegi poe 12 kopkaste leibadega võrreldes väga kiiresti. No aga see isetehtu oli ikka päris rukkileib, mitte nigu nüüd, kus igasugu nisujahu jm sodi sisse pannakse, enamik tootjaid ( Fazer) veel linnastega hapuks ajab jne jne.
Meil kodus puhast rukkileiba ei tehtud, selleaegne seakeeks oli värskest peast ikka sigahea tarvitada. Kodus tehti ikka peenleiba, nii 1x kuus 6 pätsi ja jagus kuuks ajaks. Sinna läks rukkipüül ja ikkagi teatud kogus nisujahu ja tehti tainas puuastjas vana juuretise peale. Koorik läks jah mõne päevaga rätiku all kõvaks aga mingi 2 nädalat oli sisu muutumatu, kuu lõpuks läks küll teraliseks nagu tänapäeva põrandaleibadel.
Pisikese poisina nägin vanaema leivategu. Kolhoosis šefiks olles kooliajal sain kapsalehega kaetud leiba, rohkem pole kohanud ega tea miks see hea oli.
(06-06-2019, 12:15 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]... sain kapsalehega kaetud leiba, rohkem pole kohanud ega tea miks see hea oli.
Leiba tehti vanasti koldes. Kapsaleht all ja peal kaitses leiba tuha eest.
Kui te veel teaks, kuda perenaine seda hääd leiba niisutas.
Nisujahu segatakse taigna sisse selleks, et leib oleks pehmema elastsema ja ühtlasema tekstuuriga. Puhtast rukkijahust saab leib olema natukene saepuruse tekstuuriga. Viimane küll säilib kauem kui nisuga tehtud, kuid nisujahuga seisab tekstuur kauem ühtlaselt pehme ja poeleibade taoline. Ma ei ole kindel, kas meil müüdavatest leibadest ükski on tehtud ilma nisuta ja kui seda otseselt ei kasutata, pannakse taigna sisse gluteeni vms. Eks inimestel on välja kujunenud mingid eelistused mida nad leivast ootavad ja tootjad siis proovivad nende eelistuste piirides maitsetega mängida, et saada hea mekiga leib mis läheks võimalikult laiale tarbijaskonnale peale ning ka säiliks enam vähem normaalselt.
Mulle aga meenus kohe üks vene mutike kes E-6 koolibussi Viljandis sisse trügis suur jahukott seljas. Esialgu ei saanud arugi milles asi aga siis täitus LAZ buss koheselt hea ja mõnusa leivalõhnaga. Mutike nimelt söötis leivaga oma lojuseid.... Kott oli ilmatu suur,ei mahtunud uksest hästi sissegi.
Mäletan veel,et mingi nõuka aeg keegi kurtis,et Viljandi leib olla saepuru. Siis aga mingi veteran või pensionär köhatas kohalikus lehes Tee Kommunismile... selle saepuru jutu kohta. Oli seda ka tol ajal paha kuulata kuidas leivasse suhtuti.
(06-06-2019, 14:11 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]Mulle aga meenus kohe üks vene mutike kes E-6 koolibussi Viljandis sisse trügis suur jahukott seljas. Esialgu ei saanud arugi milles asi aga siis täitus LAZ buss koheselt hea ja mõnusa leivalõhnaga. Mutike nimelt söötis leivaga oma lojuseid.... Kott oli ilmatu suur,ei mahtunud uksest hästi sissegi. ...
Jahu ja jõusööt olid kallim osta kui leib.
Eks omal ajal sai isegi suure kartulikotiga ja seljakotiga poe juurde rattaga vändatud: kartulikott täis 12 kopkaseid loomaleibasid, seljakotti 14 kopkased omale leivad ja kui vedas siis vorsti vms ka. Piimatooted (või, kohupiim) tegime kodus ise, ikkagi meieri pere
.