Ega ometi plaani neid paneele sihtotstarbeliselt kasutada?
Visuaalne hinnang - kiire ja kvaliteetne nagu ikka, need on prügi! Viplala arvutus on pigem õige
Kuldne materjal seina ,aia vms.vundamendiks.Pea kohale riputada aga ehk vast liiga.....
Omal ajal panime vanad betoonist laternapostid võrkaia torudele nn.vundamendiks .Siiamaani aed sirge.)
Ei. Lakke mitte. Vaja on lihtsalt plats puhtaks teha. Kuna ligipääs kehvakene, otsime lahendusi. Oma kogemus piirdub öönespaneelidega. Üldjuhul pole muud probleemi, kui et tõsteaasad muutuvad roostest nõrgaks. Neil seal paistavad viisakad olema. Aga jah - ajahammas pureb omasoodu.....
Siis ikka saagimine ja rihmadega tõstmine.
Nõukaaegne "kolmene" vundamendi plokk ehk mõõtudega 0,3x0,6x2,4m kaalus enam-vähem üks tonn tk.
Neil paneelidel kõrgust pole viitsitud mõõta, seega kel vaja, mõõdab kohapeal ära ja arvutab ise. Orientiiri andsin.
(12-10-2019, 19:35 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Kuldne materjal seina ,aia vms.vundamendiks.Pea kohale riputada aga ehk vast liiga..... Omal ajal panime vanad betoonist laternapostid võrkaia torudele nn.vundamendiks .Siiamaani aed sirge.)
Garaaži vmt. põrandaks kõlbaks vast kah, eriti kui väike betoonikiht veel silumiseks peale valada.
Põrandaks mitte,kumerad ja koorikud.Alla 10T.Sillaks jalakäiatele?
(12-10-2019, 19:27 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Ega ometi plaani neid paneele sihtotstarbeliselt kasutada?
Visuaalne hinnang - kiire ja kvaliteetne nagu ikka, need on prügi! Viplala arvutus on pigem õige
Miks kohe prügi? Mis juhtub betooniga? Midagi. Kas nüüd puhta sildega laepaneeliks paneks, on teine teema, aga 4-punkti toestusega laeks a'la 4X12m kuuriboskid õigemini siis 3tk 4X4m välismõõdus boskide laeks? Kui tõsteaasdest tõsta kannatab ja kasutatakse ikka pikki troppe, ei tohiks probleemi olla. Saaks ka igavese kena 12-meetrise teekese/silalkese kuhugi, sellise mõnusa 3,6 laia, kuskohast isegi suurem kombain üle pääseb. Kui veel keskele truup panna, on tugevusvaru mehiselt. Metsatehnika ülepääsudeest rääkimata - eks neid kraave eramaadel ikka leidub, kuhu neid teeks panna.
10 tonni kaal võib olla päris täpne.
(13-10-2019, 13:05 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Miks kohe prügi? Mis juhtub betooniga? Midagi.
Marko peab lihtsalt asjadest midagi arvama ja oma arvamuse kirja panema. Tema arvab, et betooniga juhtub midagi. Või arvab, et ilma vastava viiteta ei taipa inimene ise paneeli kriitilise pilguga vaadata.
igatahes arvab, et äkki küsib inimene kaalu, kuna tahab selle kinnisilmi laeks tõsta
Me kunagi lammutasime ühte "NOS" tüüpi lehmalauta, kuhu lehmad vist ei saanudki sisse - enne sai põllumajandus otsa. Laepaneelidega aga oli nii, et visuaalsel vaatluselt tundusid kõik nagu ikka "NOS" asi olevat. Tõsteaasad ilma suurema roosteta ja terved, pragusid ka ei täheldanud paneelides aga tõstes... läks kolm või neli puruks. Esimene oli selline, millel tulid tõsteaasad välja paar meetrit oma eelmisest kohast eemal. Kukkus vastu maad aga jäi terveks isegi. Järgmistega oli nii, et need purunesid juba õhus ja troppide otsa jäid vaid tõsteaasad ja osa armatuurist, sest see oli paneelidel sees ära mädanenud. Pärast seda on mul tekkinud mõningane skepsis selliste asjade osas aga võib-olla oli ka fekaal partii sest pärast seda pole ma enam sellist lammutustööd sattunud pealt nägema.
(13-10-2019, 17:58 PM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Me kunagi lammutasime ühte "NOS" tüüpi lehmalauta, kuhu lehmad vist ei saanudki sisse - enne sai põllumajandus otsa. Laepaneelidega aga oli nii, et visuaalsel vaatluselt tundusid kõik nagu ikka "NOS" asi olevat. Tõsteaasad ilma suurema roosteta ja terved, pragusid ka ei täheldanud paneelides aga tõstes... läks kolm või neli puruks. Esimene oli selline, millel tulid tõsteaasad välja paar meetrit oma eelmisest kohast eemal. Kukkus vastu maad aga jäi terveks isegi. Järgmistega oli nii, et need purunesid juba õhus ja troppide otsa jäid vaid tõsteaasad ja osa armatuurist, sest see oli paneelidel sees ära mädanenud. Pärast seda on mul tekkinud mõningane skepsis selliste asjade osas aga võib-olla oli ka fekaal partii sest pärast seda pole ma enam sellist lammutustööd sattunud pealt nägema.
Nende paneelide tõstmisega ongi nii, et kui liiga lühikesed troppid siis lähevadki katki ka uued.
Need paneelid on vähe teistpidi pingestatud ja kui 12 meetrist tõsta 6 meetriste troppidega lähevad ka uued pooleks või tõmbab tõstekonksud välja.
Meil mõigu KEK-is omalajal oli reegel, et kui paneel on 10 meetrit peab tropp olema ka 10 meetrit või rohkem ja nägin ise kuidas uusi 6 meetriseid paneele 3 meetriste troppideka poolitati algaja troppija poolt.
Ah et sillake teha neist vanadest paneelidest ja kombainiga üle?
Kui mul oleks kombain, selline paarisajatuhandene näteks, siis ma küll ei julgeks üle sellise silla sõita.
Paari- kolme- neljakümne aastaga, mis need paneelid lageda taeva all on vedelenud, vett endasse imenud, külmatsükleid läbinud, ei taha nagu uskuda, et nad päris sama tugevusega on, millisena nad mõeldud olid.
Need paneelid on keskelt üllatavalt õhukesed. Mingi 5-6cm ole betooni paksus. Äärtest olid veits paksemad. Tugevuse andis kolmnurkne profiil altpoolt. Soojustati pealtpoolt ära ja tõrvapapp peale, selle jaoks oli neil tugevust aga mitte enamaks. Nii et mingi sillana neid kasutada küll ei kannata.
Mure. Kui suur on Moskvitsi summutitoru sise- ja välismõõt? Just kaar üle tagasilla.
Kuna pole igasugu liikurite registreerimis nõuetega kursis, siis küsin siit. Kas motoblokid näiteks mf70 ja mtz-05 peavad järelkäruga teel liikumiseks olema ka arvel, ülevaadatud ja kindlustatud? Mõni viide ehk kellelgi?
Kui valmistaja kiirus on üle 6km/h siis peab arvel olema. Mõned aastad nägin kui politsei oli ühe käruga motoploki kinni pidanud, aga seal võis probleemiks olla käru koorem.
(12-10-2019, 18:29 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Lugu selline ,et sügavamale lasta ei saa ,Kuna hüdrofoorist põrutab alla 32 mm.PVC toru,ja põhjaklapp ca .0,5 m põhjast.Lihtsam vist ikka lahti ühendada ja välja tõsta .Kevadel peavalu vähem. 
See on kindla peale minek küll. Eriti, kui talvel sealt vett ei tarvitata.
Mul on maakividest laotud kaevusüvend 4 m allpool maapinda. Sealt edasi puurkaev. Veetase praegu umbes 6 m peale, kevadeti 3 peal. Seetõttu on ka hüdrofoor alusel umbes 2 m maapinnast.
Peal on vineertahvlist kate. Mingit soojustust ei ole. On külmunud kaks korda, kui külm tuul suutis puhuda sisse vineeri serva alt. Mõlemal korral oli külm ilma lumeta ja idatuul. Mõlemal korral piisas maasoojusest, et uuesti lahti võtta, kui serv ära tihendatud sai.
Talveks olen südame rahustuseks lund peale visanud. Poolmeetrise kihi all pole muresid olnud. Praegune süsteem on kasutusel aastast 2007. Küll teine hüdrofoor, kuna esimene uppus paar korda liigmadala jaluse tõttu. Mootori laagrid ikaldusid ää ja kiirem oli panna uus hüdrofoor, kui otsida ebastandardses mõõdus laagrit.
(13-10-2019, 16:53 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ] (13-10-2019, 13:05 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Miks kohe prügi? Mis juhtub betooniga? Midagi.
Marko peab lihtsalt asjadest midagi arvama ja oma arvamuse kirja panema. Tema arvab, et betooniga juhtub midagi. Või arvab, et ilma vastava viiteta ei taipa inimene ise paneeli kriitilise pilguga vaadata.
igatahes arvab, et äkki küsib inimene kaalu, kuna tahab selle kinnisilmi laeks tõsta
Harva on KST millal "ajutiselt" virna pandud paneelid olnud sedapalju hästi loodis, et pole aastatega (pildi järgi küll aastakümnetega) betooni pragusid võtnud. Pragude kaudu pääseb aga sisse vesi, mis on mürk armatuurile. Roostes armatuuriga paneel on kellapomm, mille tiksumist kuulda ei ole.
Kuhugi vähetähtsasse kohta aluseks või täiteks julgeks neid küll kasutada. Pea kohale endale ei paneks. Samas oma maale üle kraavi/oja jalakäijate purdeks kasutaks ka julgesti.
Ma mäletan põrssapõlvest, et õõnespaneel oli kaks tonni ja sarnane koorik neli. Võib-olla mäletan valesti. Kümnetonniseid paneele ei mäleta...
(14-10-2019, 20:23 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Kuna pole igasugu liikurite registreerimis nõuetega kursis, siis küsin siit. Kas motoblokid näiteks mf70 ja mtz-05 peavad järelkäruga teel liikumiseks olema ka arvel, ülevaadatud ja kindlustatud? Mõni viide ehk kellelgi?
Kae kurja, peavad jah. Nagu ka kiiremad motoriseeritud käsikärud peaks olema.
Iseasi, kui palju seda jõutakse järgida...
Samas kaldun ma arvama (just arvama, mitte teadma), et olematu liiklusjärelvalve tingimustes on selleteemalise arutelu tekkimise võimalus mõistlikult liigeldes läheneb nullile. No helkurid võiks ikka olla pimedas ukerdades. Kuigi LS nõuab ka meetrist laiemale käsikärule vähemalt ühte tuld pimedal ajal...